2-06-5026/11 - Võlaõigus - Muud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

OÜ Fop Rem Grupp esitas 09.03.2006 Viru Maakohtule hagi A V ́i vastu võlgnevuse 15 415,45 krooni ja viivise 5 781 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja endine äripartner, kelle kohustuste hulka kuulus ehitusobjektide otsimine ja tellijaga töövõtulepingu sõlmimine, mille alusel hageja teostas lepingus märgitud remondi- ja ehitustöid. Kostjal oli õigus tellida hageja nimel tarnijalt hagejale ehitusmaterjale. 2005 sügisel teatas kostja hagejale, et on leidnud objekti aadressil Pargi 27L, Jõhvi linn ja selleks, et antud objektist (reklaamibüroo) mitte ilma jääda on vaja koheselt tööle asuda. Kostja suusõnalise kinnituse peale, et leping saab sõlmitud, asus hageja antud objektil töid teostama. Novembris 2005 sai hageja teada, et leping antud ehitusobjekti suhtes on sõlmitud, kuid töövõtja ei ole mitte hageja vaid kostja. Peale seda lõpetas hageja kõik tööd antud objektil. Hageja poolt teostatud tööd antud objektil jäid kostja poolt tasumata. Tööde lõpetamiseks kaasas kostja teised ehitajad. Hageja ja AS Onninen vahel on sõlmitud kauba müügileping, mille alusel AS Onninen tarnib hagejale ehitusmaterjale. Kostjal oli õigus hageja nimel tarnijalt hagejale ehitusmaterjale tellida. Novembri algul oli kostja poolt reklaamibüroo ehitamiseks AS-st Onninen võetud ehitusmaterjale summas 13 109,45 krooni eest. Kõik arved olid vormistatud hageja nimele. Tasumise tähtaja saabudes pidi hageja need arved tasuma. Peale objektil tööde lõpetamist informeeris hageja koheselt tarnijat sellest, et kostjal ei ole enam õigust hageja nimel ehitusmaterjale tellida. Lisaks kandis hageja antud objektil kahju transpordikulude osas 300 krooni ning ehitusprojekti koostamise osas summas 2006 krooni. Kokku kasutas kostja alusetult ehitusobjektil asukohaga Pargi 27 L Jõhvi hageja vahendeid 15 415,45 krooni eest. Hageja esitas 05.12.2005 kostjale arve summas 15 415,45 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 15.12.2005, arvele oli lisatud, et mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,5% päevas. 26.01.2006 oli kostjale saadetud meeldetuletus, palvega tasuda arve kuni 05.02.2006. Kostja meeldetuletusele ei reageerinud. Käesoleval ajal on kostja võlgnevus hageja ees 21 196,45 krooni, sh põhivõlg 15 415,45 krooni ja viivis 5 781 krooni. Kostja poolt on kohustus hageja ees täitmata ja hageja palub hagi rahuldada. 18.09.2007 esitas hageja taotluse haginõude vähendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja soovib haginõuet vähendada viiviste osas ja palub kohut kostjalt välja mõista viivise summas 2 748,05 krooni. Seega on hageja nõue kostja vastu 18163,50 krooni, sh põhivõlgnevus 15 415,45 krooni ja viivis 2 748,05 krooni. Hageja esitas täiendavad tõendid, mis kinnitavad kostja ja hageja vahel lepinguliste suhete, mis tekivad käsundist, olemasolu.

28.09.2007 toimunud kohtuistungil palus hageja esindaja A. P tunnistajana üle kuulata O S. Kostja esitas taotluse tunnistajana üle kuulata A J. Kohus rahuldas poolte taotlused tunnistajate O.S ja A.J üle kuulamiseks. Kostja esitas kohtule arved ja alltöövõtulepingu, mis kinnitavad, et töötades hageja juures, olid tal teatud õigused ja kohustused. Kohus võttis esitatud tõendid asja juurde. Hageja jäi hagi juurde. Kostjaga töölepingut sõlmitud ei olnud, oli käsund. Esitatud arvetel oli märgitud objekt, kuhu materjalid läksid ja tulu sellest sai kostja. Hageja sõnul ei saanud nad kasumit välja maksta, sest kasum oli veel välja arvestamata ja nad maksid kostjale ainult teenuste eest. Hageja esindaja tunnistas, et tal puudus tahe kostjale kasumist saadavat tulu välja maksta, kuna kostja täitis oma tööülesandeid halvasti, sh puudus töölt. Reklaamibüroo objektile Pargi tänaval lepingut ei sõlmitudki, kuigi seal töid alustati. Hiljem vormistas kostja lepingu oma nimele. Hageja palus hagi rahuldada, sest kostja ise tunnistas, et materjalid, mida kasutati reklaamibüroo remondis, olid hageja poolt ostetud. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusel, et alati ei olnud arvetel märgitud faktiline objekt. Kostja väitis, et käsundit ei olnud ja, et teda võeti tööle suulisel kokkuleppel projektijuhuks. Hansapanga objektil, kus tellijaks oli OÜ Ferdmaster, lubati talle maksta tasu 5000 krooni kuus ja lisaks osa saadavast kasumist. Kuna oktoobris-novembris 2005 kostja töötasu ei saanud, siis võttis ta selle katteks 15 000 krooni eest materjale. Need materjalid olid osaliselt kasutatud ka Pargi tn objektil. Kostja vaidles hagile vastu, sest tema poolt kasutatud materjalid olid küll hageja poolt ostetud, kuid ta võttis need saamata jäänud kasumi osa arvelt. Tunnistaja O S`i, kes töötab OÜ-s Fop Rem Grupp keevitajana, ütluste kohaselt osutas kostja 2005 aastal Hansapanga ehitusel teenust ja talle maksti esitatud arvete alusel. Kui kostja leidis objekti Pargi tänaval, töötas tunnistaja seal keevitajana. Töö seisnes küttesüsteemi monteerimises. Töö kestis 2 nädalat, oktoobris-novembris 2005. Kostja võis osta vajalikud materjalid objektile, kuid hageja ei saanud selle eest midagi. Kui töö oli tehtud ja tahteti kostjalt ehitusmaterjalide eest raha kätte saada, siis käitus viimane arusaamatult. Tunnistaja A J`i, kes töötab OÜ-s Ferdmaster projektijuhina, ütluste kohaselt juhatas kostja Hansapanga objektil töid küttesüsteemide osas ja oli projektijuht. Kostja oli vastavalt vajadusele objektil olemas. Tunnistaja ei mäleta, kas kostja osales iga kord nõupidamistel.

27.Töö seisnes küttesüsteemide monteerimises ning sellega tegeles tunnistaja. Kostja võis osta vajalikud materjalid, mis ta tõi Pargi 27 objektile. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja tööde tellija vahel oli sõlmitud leping ehitus-remontööde teostamiseks. Samuti puuduvad tõendid selles, et kostja, vaatamata sellele, et hageja töölised töötasid juba objektil, oleks teatanud hagejale, et lepingut OÜ-ga Fop Rem Grupp ei sõlmita. VÕS § 626 lg1 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kuna poolte vahel oli käsunduslepingust tulenevad suhted, kuid hagejaga antud objektil (Pargi 27 L Jõhvi linn) lepingut ei sõlmitud, hageja töölised aga töötasid sellel objektil ja kostja kasutas oma huvides hageja poolt hangitud materjale tuleb kostjal vastavalt VÕS § 626 lg 1 kohustuse täitmiseks saadu tagastada. 05.12.2005.a on hageja kostjale esitanud arve nr 34/05 15415,45 krooni, sh materjalide, rendilepingu alusel 11109,71 krooni, transport 254,25 krooni, projekti eest 1700 krooni ning käibemaks 2351,51 krooni, tasumiseks. Arvele oli märgitud, et arve mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,5 % päevas. Kostja vastuväiteid selles, et ta pole nimetatud arvet saanud, esitanud ei ole. Samas pole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub, et ta on tasunud seoses Pargi tänava objektiga transpordi eest 254, 25 krooni (koos käibemaksuga 300 krooni) ning projekti eest 1700 krooni (koos käibemaksuga 2006 krooni). Tõendamata on ka AS Onninen väidetavalt saadud ehitusmaterjalide maksumus summas 67,17 krooni. Kuigi kostja väitel ei saanud ta hagejalt raha tööde eest, mis ta teostas Hansapanga objektil ning võttis selle arvel hagejalt materjale 15 000 krooni ulatuses, pole kostja kohtule esitanud tõendeid selles, et ta oleks esitanud hagejale VÕS § 198 sätestatud tasaarveldusavalduse. Samuti ei sätesta VÕS õiguskaitsevahendina võimalust, et käsundisaajal on käsundi täitmise eest tasu saamata jäämise korral õigus omandada käsundiandja vara. Käsund ei eelda kasumi saamist, käsundisaaja on õigus saada tasu käsundi täitmise eest, kui selles on kokku lepitud. Kui kostja leiab, et talle pole õiglast tasu makstud, on ta õigus esitada kohtusse sellekohane hagiavaldus. Kuna ehitusmaterjale, mis kostja sai käsundi täitmiseks, ei ole võimalik seoses nende ära kasutamisega hagejale tagastada, kuulub VÕS § 101 lg 1 p 3 ning § 115 lg 1 alusel kostjalt hageja

Kuni 31.12.2005.a kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 01.01.2006.a kehtiva VÕS § 113 lg1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Rahaline kohustus võib olla lepinguline põhikohustus (nt käsunduslepingu puhul maksta tasu, kui selles on kokku lepitud), aga ka kõrvalkohustus või nt täitmiskohustust asendav kahju hüvitamise kohustus. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav, st et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult selle täitmist. Hagi on esitatud põhjendusel, et käsundit ei täidetud nõuetekohaselt ning kostja omandas käsundi täitmisena saadud vara. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Seega on lähtuvalt VÕS §-ist 113 lg 2 võlgnik kohustatud maksma kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mis ta kahju hüvitamise kohustusest ja kahjust teada sai. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid, et kostja sai kahju hüvitamise kohtusest ja kahjust teada alates 16.12.2005.a, nagu see on märgitud hageja poolt esitatud viivise arvestuses. Hageja poolt kostjale esitatud arves (tl 18) ja meeldetuletuses (tl 19-20) on kostjalt nõutud arve (materjalid, teenus, projekt), mitte kahjutasu tasumist. 09.03.2006.a esitatud hagis on hageja nõudnud kostjalt alusetult säästetud 15 415, 45 krooni väljamõistmist. VÕS aga ei sätesta, et alusetust säästmisest tulenevale nõude täitmisega viivitamisel saaks nõuda viivist. Asjaolule, et hageja nõue tuleneb käsunduslepingust, on hageja viidanud alles 18.09.2007.a esitatud haginõude muutmise taotluses. Samas ei ole pooled esitanud tõendeid selles, millised olid käsundilepingu järgi poolte täpsemad kohustused ning milline oli kokkulepitud tasu käsundi täitmise eest. Kuna asjast puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, millal kostja sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama, jätab kohus hageja viivise nõude summas 2 748,05 krooni osas hagi rahuldamata. Menetluskulud Hageja taotleb hageja kantud menetluskulude hüvitamist. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.