2-03-260 FIE A. V hagi AS Renover Ehitus vastu 480 000 krooni saamiseks ja AS Renover Ehitus vastuhagi A. V vastu nõude tasaarvestamiseks või tuvastamiseks, et AS Renover Ehitus on õigus saada viivist 228 684 krooni ja teostada tasaarvestus kõigi FIE A. V nõuete osas märgitud summa ulatuses Harju Maakohtu 04.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Renover Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.oktoobril 2007, avalik kohtuistung Hageja FIE A. V, esindaja adv. Gennadi Kull Kostja AS Renover Ehitus, esindaja adv. Enno Heringson
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.05.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
2.Tuvastada, et FIE A. V nõue on tasaarvestatud AS Renover Ehitus nõudega.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista FIE-lt A. V (reg.kood xxxxxxxxx, x Tallinn) kohtukulud 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni AS Renover Ehitus (reg.kood xxxxxxxx, x) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.FIE A. V esitas 05.03.2003 hagi AS Renover Ehitus vastu 460 911,64 krooni saamiseks, millest põhivõlg on 284 411,93 krooni ja viivis 173 491,27 krooni. 05.12.2003 suurendas hageja viivisenõuet 19 088,36 krooni võrra ja palus kostjalt välja mõista kokku 480 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.08.2002 alltöövõtulepingu, mille järgi pidi hageja tegema Saue linnaraamatukogu ehitusobjektil Kommunaalprojekti projekti 314-01 järgi kõik elektri- ja nõrkvoolu tööd (oma materjal + paigaldus). Tööde kogumaksumus oli lepingu p 7 järgi 190 000 krooni, koos käibemaksuga 224 200
krooni. 26.11.2002 sõlmisid pooled lepingu lisa, mille järgi kuulus tasumisele lisavalgustite ja elektritööde eest 14 000 krooni ilma käibemaksuta. 03.12.2003 sõlmitud kokkuleppega võttis hageja enda kanda kulud, mis on seotud objekti valmimisele kaasaaitamisega ja tehtud kostja poolt, sh kostja poolt ostetud materjalide eest tasumine ja palgatud elektrikutele töötasu maksmine. Arveldamine pidi toimuma selles osas pärast objekti lõplikku valmimist, akteeritava maksumuse vähendamise teel vastavalt hageja poolt kinnitatud arvetele. Lepingu p 5 järgi pidi hageja alustama lepingus ettenähtud töid 12.08.2002 ning esmajärjekorras pidi hageja tegema objekti välistööd (maandus, piksekaitse, välisvalgustus), sest nende tähtaeg oli 01.09.2002. Kostja võttis tööd vastu 28.08.2002 aktiga, pretensioone ta ei esitanud. Märgitud tööde eest oli esitatud arve nr 22-2002 ja kostja tasus selle 22 päevase viivitusega. Lepingu p 5 järgi pidi hageja jõudma sisetöödega valmis 09.09.2002 ja kõik tööd pidi hageja poolt olema viidud üleandmise valmidusse 20.09.2002. Kostja tegi pidevalt muudatusi tähtaegade osas, kuid jättis sellest alati kooskõlas lepingu p-ga 10 ette teatamata. Kostja kohustus tasuma lepingu p 7 järgi hagejale tehtud tööde eest 14 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist ja akti allkirjastamist esitatud arve alusel ning tehtud tööde ülevaatamine pidi toimuma 5 päeva jooksul alates tööde ülevaatamiseks esitamisest. Kostja planeeris ehitustegevust halvasti, kasutas ebakvaliteetset tööjõudu ja seetõttu lõhuti korduvalt hageja installeeritud elektripaigaldised, mis tuli hagejal asendada omal kulul. Täiendav materjalide ja töökulu koos käibemaksuga oli 56 570,38 krooni. Hageja esitas 24.12.2002 tööde üleandmisakti, millele kostja keeldus alla kirjutamast.
3.Hagejal on õigus maksekohustuse rikkumise eest nõuda kostjalt viivist lepingu p 5 alusel 1% alltöövõtulepingu kogumaksumusest. Sama viiviseprotsent on kokku lepitud juhuks, kui kostja süül lükkub edasi ehitusgraafiku järgsete tööde, tööde alguse ja lõpu tähtajad. Arved anti üle koos üleandmisaktiga, kuid kostja ei ole tasunud ühtegi arvet. Põhivõlg 284 411,93 krooni koosneb 224 200 kroonist lepinguliste tööde eest, 16 520 kroonist 26.11.2002 lisalepingu järgsete tööde eest, 56 570,38 kroonist lisatööde eest vastavalt esitatud kalkulatsioonile ning 1235 kroonist täiendava transpordikulu eest. Nõudest on maha arvatud arve nr 22-2002 alusel tasutud 13 681,57 krooni ja lisavalgustite ärajäänud montaažitööde eest 431,88 krooni. Hageja ei esitanud nõuet välisvalgustite paigalduse eest 14 994 krooni ja elektritööde eest 33 131 krooni saamiseks. Tasumisega on kostja viivitanud 04.12.2003 seisuga 339 päeva. Kostja vastuväited ja vastuhagi
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal jäi tegemata objekti välisvalgustus 14 994 krooni ja elektritööd 33 131 krooni eest. Seega on hageja teostanud töid 192 595 krooni eest, millest kostja on tasunud 13 681,57 krooni. Hageja nõude summaks jääks 178 913,43 krooni. Kostja ei tunnistanud lisatöid 56 570,38 krooni eest ja täiendavat transpordikulu 1235 krooni, sest nende tööde osas ei ole pooled kokku leppinud ja hageja ei ole neid töid teostanud. Kostja ei tunnistanud viivisenõuet 173 491,27 krooni, sest hageja ei esitanud arvet tööde osas, mis on tehtud pärast 30.08.2002. Vastavalt lepingu p-le 7 toimub tasumine 14 päeva jooksul alates arve saamisest. Kuna tasumise kohustust ei ole tekkinud (kostja ei ole arvet saanud), siis ei ole alust viivisenõudeks. Hageja rikkus lepingut, kuna tööd anti üle alles 24.12.2002, mitte 20.09.2002. Viivitamisest teatas kostja hagejale 29.11.2002 ja 16.12.2002 kirjadega. Kostja ei teinud muudatusi tööde ajagraafikus, ei planeerinud tööd halvasti ega lõhkunud elektripaigaldisi. Selliseid pretensioone pole hageja kostjale tööde käigus esitanud. Seega toimus viivitus hageja süül. Kooskõlas lepingu p-ga 6 on kostjal õigus nõuda tööde lõpptähtaja viibimise korral hilinemistrahvi 1% alltöövõtulepingu
kogumaksumusest. Hageja viivitas tööde üleandmisega 21.09.-24.12.2002, so 95 päeva. Seega on viivitustrahv 228 684 krooni. Kostja tasaarvestas 31.12.2002 kirjaga nr 293 hageja 181 922,43 krooni suuruse nõude (põhinõue 178 913,43 krooni ja viivisenõue arve nr 22-2000 tasumisega viivitamise eest 3009 krooni) enda 228 684 krooni suuruse hilinemistrahvi nõudega hageja vastu.
5.Kostja palus vastuhagis lugeda hageja nõue tasaarvestatuks kostja nõudega hageja vastu. Juhul kui kohus ei tuvasta kostja õigust teha tasaarvestus või loeb selle mittetoimunuks, palus kostja tuvastada tema õiguse saada hagejalt viivist 228 684 krooni, ning teostada kohtuotsuses tasaarvestus kõigi hageja nõuete osas märgitud summa ulatuses.
6.Vastuhagi täpsustuse kohaselt puudub pooltel vaidlus, et hageja hilines oluliselt lepingujärgsete tööde teostamisega, mida kinnitab üleandmisakt, teatised ja pretensioonid töödega viivitamise osas. Tegemist on olulise lepingu rikkumisega. Põhjusel, et hageja oli olulises viivituses, sõlmisid pooled 03.12.2002 kokkuleppe. Nimetatud dokument tõendab üheselt, et hageja tunnistas endapoolset mahajäämust tööde teostamisel. Lepingujärgsest 224 200 krooni suurusest nõudest kuulus mahaarvestamisele arve nr 22-2002 alusel tasutud 13 681,57 krooni ja ärajäänud lisavalgustite montaažitööd 431,88 krooni. Järelejäänud 210 086,55 kroonist tuli omakorda maha arvata vastavalt poolte kokkuleppele kostja poolt teostatud tööd summas 33 131 krooni, mis teeb hageja põhinõude jäägiks 176 955,55 krooni. Sellele võib juurde arvata arve nr 22-2002 tasumisega viivitamise eest tekkinud viivise 3009 krooni. Seega oli hageja nõudeks kostja vastu 179 964,55 krooni. Kostja nõudeks hageja vastu oli aga 228 684 krooni. Samas arvestades heausksuse ja mõistlikkuse printsiipe, ei pidanud kostja vajalikuks tekkinud vahet hagejalt täiendavalt nõuda, vaid vähendas leppetrahvi hageja nõudega võrdse summani. Hageja vastus vastuhagile
7.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja ei ole 31.12.2002 kirja kätte saanud. Kõik süüdistused ehitustööde viivituse kohta tööde üleandmisel on alusetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväited. Hageja ei tunnistanud tasaarvestuse aluseks märgitud nõuet. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Kohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis AS-ilt Renover Ehitus A. V kasuks välja põhivõla 95 712,55 krooni ja viivise 195 588,07 krooni, so kokku 291 300,62 krooni. Kohus tunnustas, et AS Renover Ehitus teostas A. V nõudega tasaarvestuse seisuga 31.12.2002 summas 117 383 krooni ning tuvastas, et AS Renover Ehitus on õigus saada A. Vlt viivist 111 301 krooni. Kohus tasaarvestas otsuses AS Renover Ehitus nõue 111 301 krooni A. V nõudega 291 300,62 krooni ja mõistis AS-ilt Renover Ehitus A. V kasuks välja 179 999,62 krooni. Kohus jättis kummagi poole kohtukulud nende endi kanda.
9.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning lg 4 järgi siis, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue
sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõtuks ning kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
10.VÕS § 113 lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu ja § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu.
11.Lepingu p 6 kohaselt on tellijal õigus saada alltöövõtjalt iga päeva kohta hilinemistrahvi 1 % alltöövõtulepingu kogumaksumusest ehitusgraafikujärgsete tööde tähtaja, tööde alguse ja lõpptähtaja viibimisel ja sama lepingu punkti järgi on alltöövõtjal õigus saada tasumisega viivitamisel tellijalt iga päeva kohta hilinemistrahvi 1 % tasumata summast. Lepingu p 7 järgi tasutakse tööde eest selliselt, et etapi akti läbivaatamine toimib 5 päeva jooksul selle esitamisest ja tasumine peab toimuma 14 päeva jooksul arve saamisest.
12.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud 08.08.2002 alltöövõtuleping, mille esemeks oli Saue Linnaraamatukogu objekti elektri- ja nõrkvoolutööd vastavalt Kommunaalprojekti projektile 314-01. Samuti ei ole vaidlust selles, et tööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 224 200 krooni ja et tööd pidid olema valmis 20.09.2002. Vaidlust ei ole ka selles, et 26.11.2002 sõlmisid pooled lepingu lisa, millega lisati esialgsete lepinguliste tööde mahule täiendavad tööd: valgustid ja nende paigaldus summas 14 000 krooni, mis ei sisalda käibemaksu (t lk 17, I kd). Vaidlust ei olnud poolte vahel ka selles, et lepingujärgsed tööd pidid olema valmis järgmiselt: (lepingu p 5), maandus, piksekaitse ja välisvalgustus 01.01.2002 ja viimistlusalune kaabeldus 09.09.2002 ning kogu töö 20.09.2002.
13.Vaidluse all on sisuliselt küsimus, mis põhjusel said tööd valmis detsembris 2002 ning kummast poolest oli see tingitud ning kellel on õigus viivisele, kui suures ulatuses ja kas ja kui suures osas sai teostada tasaarvestust ja kas see on ka tehtud.
14.Kaetud tööde aktist nr 0342408 nähtub, et piksekaitse ja maandustööd said valmis 28.08.2002, mida kinnitab tellija allkiri (t lk 18, I kd ) ja nimetatud tööde eest esitas hageja kostjale arve 25-2002 21.10.2002 tasumiseks summas 13 681,57 krooni. Selle tasumist hageja ei nõua, kuivõrd see on tasutud. Kohtu arvates said seega osad lepingulised tööd (maandus ja piksekaitsetööd) valmis tähtaegselt. Tööde üleandmisvastuvõtuaktist (t lk 25 I kd) nähtub, et 26.11.2002 lepingu lisa on seotud kuludega, mis on tekkinud projekti muudatustest maksumusega 14 000 (ilma käibemaksuta) ja et kokku kuulub AS Renover Ehitus poolt tasumiselt 227 038,43 krooni sh käibemaks. Aktile on alla kirjutanud 24.12.2002 A. V. AS Renover Ehitus sellele alla kirjutanud ei ole, kuid asjaolu, et tööd said valmis ja et A. V andis need üle 24.12.2002, ei ole kostja vaidlustanud ja on selle omaks võtnud (vastuväited hagile, vastuhagi). Alltöövõtulepingu lisa 26.11.2002 (t lk 17 I kd) kuulub selle sisu kohaselt põhilepingu juurde ja selle kohaselt tuli teha täiendavaid töid lisavalgustite ja elektritööde eest. Hinnates nii põhilepingut kui lepingu 26.11.2002 lisa, leidis kohus, et põhilepingujärgsete tööde osas muudatusi 26.11.2002 ei tehtud.
15.Hageja poolt kohtule esitatud ehitustööde päevik kajastab tööde kulgu, sh elektritööde tegemist alates 10.10.2002 kuni 30.11.2002 (t lk 144, 145, 148, 152, 154, 159, 161, 162, 164, 174 - 183), mis kinnitab elektritööde tegemist pärast põhilepingus
kokkulepitud tähtaega (20.09.2002). Ehitustööde päevikust aga ei nähtu, et elektritööde tegemine pärast põhilepingus ettenähtud tähtaega oleks olnud tingitud AS-st Renover Ehitus ehk et hageja ei saanud oma lepingupartnerist tuleneva käitumise tõttu oma lepingulisi kohustusi täita. 03.12.2002 kokkuleppest nähtub, et pooled leppisid kokku, et hageja kannab objektil kõik kulud, mis on tehtud AS Renover Ehitus poolt objekti valmimise kaasaaitamisega, sh elektrikute töötasu ja AS Renover Ehitus poolt ostetud materjal. Hinnates 03.12.2002 kokkulepet, ehitustööde päevikus kajastatud andmeid, tunnistajate J. R ja V. K ütlusi, leidis kohus, hageja tegi tööd valmis hilinemisega, mis aga ei olnud tingitud kostjast. Kuigi tunnistaja M. L ja A. J kinnitasid, et kogu protsess venis, et sõideti maha üks elektripost ja et A. J kinnitusel A. V ei hilinenud, kinnitavad nii ülalmainitud dokumentaalsed tõendid kui ka teiste tunnistajate ütlused seda, et tööd said valmis detsembris. Tunnistaja M. L ütlused selle kohta, et kogu objekti ehitus venis, on umbmäärased ega ole seostatavad pooltevahelise lepingu rikkumisega AS Renover Ehitus poolt. Nimetatud tõenditest ei ilmne ka, et AS Renover Ehitus oleks viivitanud tööde vastuvõtmisega või et pooled oleks tööde tähtaega muutnud või objekti ei oleks antud tööde tegemiseks A. Vle üle olukorras, mis oleks põhjustanud temal võimatust oma tööde tegemiseks. Seisuga 28.08.2002 oli valmis vaid osa lepingujärgsetest töödest, so piksekaitse- ja maandustööd, mida kinnitab kaetud tööde akt ja ka AS Siivert kontrollmõõtmiste aruanne (t lk 292-296 II kd). Ülejäänud kontrollmõõtmised teostas AS Siivert 27.11.2002, 09.12.2002), mis viitab tööde valmidusele novembri lõpus 2002 ja detsembris 2002, kuid ei tõenda tööde viivitust kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Hilinemisele on juhtinud AS Renover Ehitus hageja tähelepanu ka oma pretensioonides 29.11.2002 nr 267, 16.12.2002 nr 279, 08.01.2003, 31.12.2002 (t lk 51-54, I kd). Eeltoodu alusel ei ole leidnud tõendamist, et hagejapoolne kohustuse täitmine tekkis võlasusaldaja tõttu VÕS § 113 lg 4 ja 119 lg 1 järgi. Seega on põhjendatud kostja viivisenõue viivituse eest ajavahemikul 21.09.2002-24.12.2002, kokku 95 päeva ning kostja on õigustatud lepingu p 6 järgi nõudma hagejalt viivist 1% lepingu kogumaksumusest, mis oli koos lepingu lisaga 240 720 krooni (lisa kuulus vastavalt selle sisule alltöövõtulepingu juurde summas 16 520 krooni so koos käibemaksuga) ning sellest tulenevalt oli 24.12.2002 seisuga hageja viivis kostja ees arvestuslikult 228 684 krooni.
16.Kostja nõustus sellega, et ta võlgneb hagejale tööde eest 224 200 krooni (sh käibemaks), millest tuleb maha arvata arve 22-2002 järgi tasutud 13 681,57 krooni ja montaažitööde eest 431,88 krooni (mida hageja ei nõua) ja mis teeb kokku 210 086,55 krooni (täpsustatud vastuväide, vastuhagi, t lk 319 II kd). Seega kostja võlgnes A. Vle 24.12.2002 seisuga, so siis, kui tööd olid valmis, 210 086,55 krooni. Kostja tunnistas ka hageja viivisenõuet 3009 krooni seoses arve 22-2002 tasumisega viivitamisega. Seega võlgnes kostja hagejale kokku 210 086,55 krooni +3009 krooni= 213 095,55 krooni (t lk 319 II kd).
17.Hageja palus kostjalt välja mõista ka lisatööde eest 26.11.2002 sõlmitud lepingu lisa ja hinnapakkumise järgi 16 520 krooni (sh käibemaks, t lk 17 I kd ja hinnapakkumine t lk 290 II kd ) ja 56 570,38 krooni ning transpordikulud 1235 krooni, mida kostja omaks ei võta. Lisatööde nimekiri summas 56 570,38 krooni (kirjeldus t lk 21-24 I kd) on ühepoolne ja allkirjastatud üksnes A. V poolt. Lisatööd 16 520 krooni (käibemaksuga) on kokku lepitud poolte vahel (26.11.2002). Tunnistaja V. K ütlused kinnitavad kostja väiteid, et selles märgitud töid ei teinud hageja. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue nimetatud 16 520 krooni väljamõistmiseks. Ei nähtu, et
lisatöödes maksumusega 56 570,38 krooni oleks pooled kokku leppinud ja et neid oleks hageja teinud. Seega ei ole põhjendatud ka nimetatud hageja nõue kostja vastu. Tunnistajate A. J ja V. K ütlused ja 03.12.2002 kokkulepe kinnitavad osade tööde tegemist kostja poolt. Selle kohta on kostja esitanud hagejale tasumiseks 31.12.2002 arve summas 33 130,86 krooni ja seda kinnitavad tööde kirjeldus (t lk 88 I kd), poolte 03.12.2002 kokkulepe (t lk 108 I kd ) ning AS Renover Ehituse AS-le kolmandate isikute poolt esitatud elektritarvikute ja materjalide arved-saatelehed novembrist 2002 (t lk 322-379 II kd). Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja on tõendanud kulude kandmist summas 33 130,86 krooni, mille hüvitamist kostjale ei ole hageja tõendanud. Tõendeid transpordikulude kohta summas 1235 krooni ei ole hageja tõendanud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et ka nimetatud summa tasumise kohustust kostjal ei ole.
18.Hageja arvestas kostjale viivist perioodi eest 8.01.2003 - 04.12.2003, so 339 päeva eest 1% summast 284 411,93 krooni: hageja arvestuse kohaselt kostja poolt kogu võlgnetavalt põhivõla summalt vastavalt 964 153,29 krooni, kuid tema lõplikuks viivisnõudeks jäi 195 588,07 krooni.
19.Lepingu p-s 7 oli kokku lepitud tasumises pärast tööde akti läbivaatamist ja 14 päeva jooksul arve saamisest. Hageja andis tööd üle 24.12.2002, mille üle vaidlust polnud. Kostja väitis, et ta ei ole arvet saanud, mistõttu ei ole viivis sissenõutav. Kohtu arvates ei ole viivise saamise õigus seotud mitte niivõrd vormilise arve enda esitamisega, kuivõrd hageja teatega, et soovib saada tööde eest raha. Nimetatu nähtub 04.01.2003 hageja vastusest 31.12.2002 kostja pretensioonile (t lk 96-97 I kd), kus ta viitab kohustusele tasuda üleandmis-vastuvõtuaktis märgitud tööde eest 227 038,43 krooni koos käibemaksuga (t lk 25 I kd). Seega on tasu maksmise kohustus muutunud lepingu p 7 järgi sissenõutavaks. Tasu maksmise tähtaeg saabus 20.01.2003 (maakohus on otsuses ekslikult märkinud 20.01.2002) arvestades tööde valmimist, selle võimaliku ülevaatamise aega (5 päeva) ning nõude esitamist (04.01.2003), võimalikku kättesaamise aega (paar päeva) ja lepingus ettenähtud tasumise tähtaega (14 päeva). Kohtu arvates algas viivitus seega 21.01.2003. Ajavahemikul 21.01.2003 kuni 04.12.2003 on viivitatud päevade arv 318, mitte 339, nagu väidab hageja.
20.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki poolt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist ning lg 2 järgi lõpevad taasarvestamise tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja teostas tasaarvestust 31.12.2002 nr 293 teatisega hagejale. Hageja on sisuliselt sellele vastanud oma kirjaga 04.01.2003, seega oli hageja tasaarvestusest teadlik. Hageja põhinõue kostja vastu oli 31.12.2002 seisuga 213 095,55 krooni (tööde eest 210 086,55 krooni + 3009 krooni viivis ja mida kostja tunnistas menetluses). Taasarvestuse teatises märkis kostja, et teeb tasaarvestuse omapoolsete töödega 33 131 krooni (sh käibemaks) ja oma viivisenõudega perioodi eest 20.11.-24.12.2002, teatisele on lisatud viivisearve ja arve (t lk 288-289 II kd), mille järgi oli viivis 84 252 krooni ja muu nõue 33 131 krooni. Seega tasaarvestas kostja oma nõude summas 117 383 krooni hageja nõudega 213 095,55 krooni (vt eelpool otsust), mitte enam, sest tasaarvestusest ja sellele lisatud arvetest ei nähtu, et oleks enamat tasaarvestatud. Seega võlgnes kostja hagejale pärast tasaarvestamist seisuga 31.12.2002 põhivõlga 95 712,55 krooni. Eeltoodu alusel tuleb summas 117 383 krooni, millega paluti
tasaarvestuse tegemist tunnustada, vastuhagi osaliselt rahuldada ja samas tuleb rahuldada ka põhihagi kostjalt põhivõla 95 712,55 krooni väljamõistmiseks.
21.Ülalpool märkis kohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 20.01.2003 ja viivitus algas 21.01.2003 ja et viivitus oli 318 päeva ning kooskõlas lepingu p 6 oli viivis 1% päevas. Kokku on viivis (1%*318* 95 712,55 ) 304 365,90 krooni, kuid hageja nõuab viivist 195 588,07 krooni (lk 63 I kd). Kuivõrd kostja ei ole selles osas tasaarvestust enne vastuhagi esitamist teostanud, siis tuleb kostjalt 195 588,07 krooni ulatuses hageja kasuks viivis välja mõista.
22.Kuivõrd kostjal oli hageja vastu viivisenõue 228 684 krooni (21.09.2002-31.12.2002 periood), st see on pikem periood kui see, mille ta juba tasaarvestas, siis tuleb tasaarvestatud osa 117 383 krooni maha lahutada ning kostja viivisenõue on hageja vastu vastavalt 111 301 krooni, mida tuleb tunnustada. Kostja palus oma nõude hageja nõudega otsuses tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 95 712,55 ja viivis 195 588,07 krooni, so kokku 291 300,62 krooni ja tunnustada kostja viivisenõuet summas 111 301 krooni ning tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega, mille tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja 179 999,62 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.AS Renover Ehitus palus kohtuotsuse tühistada osas, millega temalt mõisteti FIE A. V kasuks välja põhivõlg 95 712,55 krooni ja viivis 195 588,07 krooni ning tuvastati, et AS Renover Ehitus on teostanud tasaarvestuse 31.12.2002 vaid summas 117383 krooni ning teostati nii märgitust kui VÕS § 197 lg-st 2 lähtuvalt ebaõigesti tasaarvestus. AS Renover Ehitus palus teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata kõik hageja nõuded, lugeda kõik vastavad nõuded AS Renover Ehitus vastu tasaarvestatuks ning määrata menetluskulude jaotus viisil, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning AS Renover Ehitus menetluskulud, sh kulud advokaadi õigusabi eest mõistetakse välja hagejalt (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud, et kostjalt).
24.Kohus on ebaõigesti kohaldanud tasaarvestuse osas seaduses sätestatut ning ei ole õigesti tuvastanud kostja tahet tasaarvestuse mahu osas. Kostja tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud sellele, et hageja teeks vajadusel teiste isikute kaasabil lepingu p-s 1 märgitud tööd p-s 5 sätestatud tähtaegadeks. Asja materjaliga on üheselt tõendatud, et hageja tegi kõiki töid üksinda, mille tulemusel ta oluliselt hilines tööde üleandmisega. Kostja eeldas, et hageja annab endale lepingut sõlmides aru nii tööde mahust kui tähtajast ning palkab endale iseseisvalt tööjõudu. Seda hageja ei teinud, millest tulenevat tekkis olukord, kus hageja töö reaalse teostajana iseenesest ei keeldunud töö tegemisest, kuid sellest hoolimata pani toime olulise lepingu rikkumise, kui ei andnud töid üle kokkulepitud tähtajaks. Hageja süü seisneb selles, et ta ei hoolitsenud endale abitööjõu organiseerimise eest. Pooltevaheline 03.12.2003 kokkulepe tõendab üheselt, et hageja tunnistas enda mahajäämust töödes, ning see kinnitab kostja heausksust. Kuna hageja viivitas tööde üleandmisega 95 päeva, tekkis kostjal õigus nõuda leppetrahvi 228 684 krooni. Kuigi 31.12.2002 teostatud tasaarvestuse järgselt jäi kostjale täiendav viivise nõue hageja vastu, ei soovinud ta seda sisse nõuda. See kinnitab kostja poolt kogu menetluse kestel väidetut, et tema sooviks oli lõpetada pooltevaheline õigussuhe viisil, et kumbki pool teisele mingeid makseid ei teosta. Kohus ei ole seda asjaolu arvestanud ning leidis põhjendamatult, nagu kostja oleks nõude vaid osaliselt tasaarvestanud. Lisaks ei ole kohus kohaldanud
õigesti VÕS § 197 lg 2 ning on otsuses tunnustanud poolte nõudeid ja teinud tasaarvestuse nõuete osas, mis ei ole ajaliselt kattuvad ning millest hageja nõuet ei oleks saanud tasaarvestuse korral üldse tekkidagi. Nimelt arvestas kohus alates 24.12.2002 kostja kasuks viivist, mis VÕS § 197 lg 2 järgi ei ole võimalik.
25.Kohus leidis õigesti, et hageja tegi tööd valmis hilinemisega ning viivitus ei olnud tingitud kostjast. Õige oli kohtu seisukoht, et 24.12.2002 seisuga oli hageja viivis kostja ees 228 684 krooni. Kohus tuvastas õigesti ka hageja poolt teostatud tööde maksumuse ja pooltevahelise arvelduste saldo tasaarvestuse hetkel. Kohtuotsuse sõnastus võib jätta mulje, et tööde summa, millele kostja vastu ei vaidle, sisaldab ka 26.11.2002 lepingu lisas märgitud 16 520 krooni. Kostja rõhutab, et selles summas pole hageja kunagi töid teostanud ja sellele on kostja oma 26.02.2007 vastuses tähelepanu pööranud. Asjaolu, et kohus on siiski märgitut tähele pannud, nähtub kohtuotsuse järgnevast osast, kus kohus õigesti tuvastas vastavad asjaolud. Kostja nõustub kohtu järeldusega, mille kohaselt võlgnes ta hagejale teostatud tööde eest 24.12.2002 seisuga 210 086,55 krooni. Koos 3009 krooni suuruse viivisega arve nr 22-2002 tasumisega viivitamise eest võlgnes kostja hagejale tõepoolest kokku 213 095,55 krooni. Kohus jättis õigesti rahuldamata ka mitmed hageja nõuded kostja vastu (lisatööde eest 16 520 krooni ja 56 570,38 krooni ning transpordikulu 1235 krooni). Samuti tuvastas kohus õigesti, et kostjal on õigus tasaarvestada hageja eest teostatud tööde tõttu 33 130,86 krooni. Hoolimata eeltoodust on kohus teinud lõppjärelduses ebaõige otsuse.
26.Kohus ei ole õigesti sisustanud kostja tahet 31.12.2002 tasaarvestuse tegemisel. Kostja tahe oli suunatud võlasuhte lõpetamisele tasaarvestuse kaudu. Kohus tuvastas ebaõigesti tasaarvestuse mahu, leides, et 31.12.2002 tasaarvestuse teatises on kostja tasaarvestanud ainult omapoolsed tööd summas 33 131,86 krooni ja viivise nõude perioodi 20.11.-24.12.2002 eest. Teatisest ei tulene, et kostja tasaarvestas viivise vaid nimetatud perioodi eest. Teatisest nähtub, et selle perioodi eest on teatisele lisatud viivisarve. Samas jättis hageja kohtule esitamata esimese viivisarve, mille kostja esitas talle varasema perioodi eest. Toimikus sisalduv (t lk 289) viivisarve ei kajasta tegelikku olukorda. Kostja pidas oluliseks tahteavaldust tasaarvestuse tegemiseks, mitte vaid arveid. Ka kohus on otsuses märkinud, et viivise saamise õigus ei ole seotud mitte niivõrd vormilise arve enda esitamisega, kuivõrd hageja teatega, et ta soovib saada tööde eest raha. Kostjale jääb selgusetuks, miks kohus ei ole sama printsiipi arvestanud kostja tahet selgitades. Tasaarvestuse teatisest nähtub, et kostja sooviks ja tahteks oli kogu võlasuhte lõpetamine tasaarvestusega, kuigi sisuliselt oleks ta saanud hagejalt nõuda veel täiendavalt viivist. Kostja leiab, et tema tegelik tahe pidi hagejale olema selge. Üheselt tuvastatav kostja tahe teostatud tasaarvestuse osas, sest kui ta oleks teostanud vaid osalise viivise tasaarvestuse, oleks ta ülejäänud summa ära tasunud. Eelnevast tulenevalt on väär kohtu seisukoht, mille kohaselt kostja tasaarvestas oma nõude hageja 213 095,55 kroonise nõudega vaid summas 117 383,86 krooni, mitte enam. Sellest tulenevalt jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kostja võlgnes hagejale pärast tasaarvestust 95 712,55 krooni. Kuivõrd kohus tunnustas kostja õigust saada hagejalt 228 684 krooni viivist, siis arvestades VÕS § 197 lg-t 2, oleks kohus tasaaarvestust tehes pidanud seda tegema 24.12.2002 seisuga, so ajal, mil vastavaid nõudeid võis tasaarvestada. Kohus ei ole seda aga mingil põhjusel teinud, vaid on vastavad nõuded tasaarvestanud seisuga, kui hagejal ei olekski saanud enam viivist tekkida, sest nõue oli juba enne võimalik tasaarvestada. VÕS § 197 lg 2 mõttest tuleneb üheselt, et tasaarvestuse kuupäev oleks pidanud olema 24.12.2002, mil tööd
said lõplikult valmis. Kuivõrd kostja taotles vastuhagis kogu summa osas tasaarvestuse tunnustamist, siis jättis kohus ebaõigesti rahuldamata vastuhagi 95 712,55 krooni osas ja rahuldas ebaõigesti hageja nõude samas summas. Omakorda tulenevalt eeltoodust ja VÕS § 197 lg-st 2 on kohus ebaõigesti rahuldanud ka hageja viivise nõude. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kohus on hinnanud tõendeid vastavuses seadusele ning teinud õige otsuse, tuginedes kogutud tõenditele ja menetluse käigus tuvastatud asjaoludele. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Tööde teostamine lepingust erineval ajal oli tingitud kostja süüst. Hageja teostatud tööde suhtes ei ole kostja ega tellija pretensioone esitanud. Eeltoodust ning tunnistajate L, R, J ja K ütlustest saab teha järelduse, et pooled käitusid pärast lepingus kokkulepitud tööde üleandmise tähtaja möödumist hea usu põhimõtetest lähtuvalt. Kostja tekitas olukorra, kus hagejal oli võimatu lepingu tingimusi täita. Projekti muudatuste sisseviimine seiskas töö. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas seoses tööde viibimisega hagejale pretensioone või oleks soovinud lepingu täitmise tähtaja saabudes lepingu lõpetada. Põhjendamatu on kostja väide, et ta on täitnud hageja lepingulisi kohustusi 33 131 krooni eest. Väär on kostja väide, et hageja sai oma tööd valmis 24.12.2002, mil need aktiga üle anti. Kostja soovib pahatahtlikult tekitada hagejale kahju ning rikastuda nii hageja töö kui ka soetatud materjalide arvel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Uue otsusega jätab ringkonnakohus hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi.
29.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja, kelle kohta on tehtud maakohtu otsus, on FIE A. V, mitte A. V, nagu on ekslikult märgitud maakohtu otsuses.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
31.Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud: 1) pooled sõlmisid 08.08.2002 alltöövõtulepingu, mille järgi pidi hageja tegema Saue linnaraamatukogu objektil elektri- ja nõrkvoolutööd; 2) tööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 224 200 krooni ja tööde lõpptähtaeg 20.09.2002; 3) 26.11.2002 sõlmisid pooled lepingu lisa täiendavate tööde tegemiseks maksumusega 14 000 krooni, põhilepingu järgsete tööde osas sellega muudatusi ei tehtud; 4) lepingujärgsed tööd said valmis ja hageja andis kostjale töö üle 24.12.2002, so 95 päeva hiljem, kui oli lepingus kokku lepitud; 5) hageja hilinemist tööde valmimise ja üleandmisega ei põhjustanud kostja tegevus; 6) hageja on lepingu p 6 järgi kohustatud maksma kostjale viivituse eest perioodil 21.09.2002-24.12.2002 (95 päeva) viivist 228 684 krooni;
7) kostja võlgneb hagejale tehtud töö eest 210 086, 55 krooni (tööde ja materjali maksumus) ja viivist 3009 krooni seoses arve nr 22-2002 tasumisega viivitamise eest, so kokku 213 095, 55 krooni; 8) kostja tasaarvestas 31.12.2002 teatisega nr 293 (tasaarvestuse avaldusega) oma nõude 117 383 krooni ulatuses (viivis perioodi eest 20.11.2002-24.12.2002 summas 84 252 ja kostja teostatud elektritööd summas 33 131 krooni) hageja 213 095, 55 krooni suuruse nõudega, so osaliselt; 9) hageja on kostja 31.12.2002 tasaarvestuse avalduse saanud kätte ja sellele vastanud; 10) 04.12.2003 esitas kostja maakohtule vastuhagi, milles palus lugeda FIE A. V nõue AS Renover Ehitus vastu tasaarvestatuks AS Renover Ehitus nõudega FIE A. V vastu.
32.Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et kohus hindas tõendeid vastavuses seadusele ning tegi õige otsuse, tuginedes kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele. Samas leiab ta vastuolus eelnevaga, et kohus on mitmed asjaolud tuvastanud ebaõigesti. Kuigi hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, peab ringkonnakohus vajalikuks hageja vastuses märgitud seisukohtadele vastata.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleva otsuse p-s 31 nimetatud asjaolud, sh selle, et hageja hilinemist tööde valmimise ja üleandmisega ei põhjustanud kostja tegevus, tuvastanud õigesti. Kohtuotsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tunnistajate L, R, J ja K ütlusi teisiti, kui tegi maakohus. Maakohus hindas nimetatud tunnistajate ütlusi koos muude asjas esitatud tõenditega. Nõustuda ei saa hageja väitega, nagu ei oleks kostja esitanud seoses töödega hilinemisega hagejale pretensioone. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et AS Renover Ehitus on juhtinud hilinemisele hageja tähelepanu oma pretensioonides 29.11.2002 nr 267, 16.12.2002 nr 279, 08.01.2003, 31.12.2002 (t lk 51-54, I kd). Asjaolu, et kostja ei avaldanud lepingus kokkulepitud tööde valmimise tähtaja möödumisel hagejale soovi leping lõpetada, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Ekslik on ka hageja väide, nagu oleks tõendamata kostja väide, et ta on teinud osaliselt töid hageja eest. Maakohus leidis, et tunnistajate A. J ja V. K ütlused ning 03.12.2002 poolte kokkulepe kinnitavad osade tööde tegemist kostja poolt. Selle kohta on kostja esitanud hagejale tasumiseks 31.12.2002 arve summas 33 130,86 krooni ja seda kinnitavad tööde kirjeldus (t lk 88 I kd), poolte 03.12.2002 kokkulepe (t lk 108 I kd ) ning AS Renover Ehituse AS-le kolmandate isikute poolt esitatud elektritarvikute ja materjalide arved-saatelehed novembrist 2002 (t lk 322-379 II kd). Eeltoodu alusel leidis kohus põhjendatult, et kostja on tõendanud kulude kandmist summas 33 130,86 krooni, mille hüvitamist kostjale ei ole hageja tõendanud.
34.Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, millal ja kui suures ulatuses on kostja tasaarvestanud oma viivisenõuet hageja nõudega. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas, millal ja kui suures ulatuses lõppesid poolte vastastikused nõuded ning kas oli nõudeid, mis jäid pärast tasaarvestust kehtima.
35.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja nõue kostja vastu oli seisuga 31.12.2002 (tasaarvestuse avalduse tegemise aeg) 213 095, 55 krooni ja kostja viivisenõue 228 684 krooni. Asja materjalist ei järeldu, et kostja sooviks ja tahteks oli 31.12.2002 kogu võlasuhte lõpetamine tasaarvestusega, nagu väidab kostja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks
kättesaamisega. TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kostja tasaarvestuse avaldusele (teatisele) antud hinnanguga, mille kohaselt tasaarvestas kostja 31.12.2002 tasaarvestuse avaldusega hageja 213 095, 55 krooni suuruse võlanõude osaliselt, summas 117 383 krooni. Kostja ei ole väljendanud 31.12.2002 tasaarvestuse avalduses tahet lõpetada kogu võlasuhe tasaarvestusega ning sellist kostja tahet ei saanud ega pidanud hageja teadma. Kostja tasaarvestuse avaldust pidi hageja mõistma kostja tahteavaldusena lõpetada võlasuhe tasaarvestusega osaliselt, kuna teisiti ei olnud kostja end väljendanud ja hageja ei pidanud seda teisiti ka mõistma. Seega jäid pärast tasaarvestust poolte nõuded osaliselt kehtima (hageja 95 712, 55 krooni suurune nõue ja kostja 144 432 krooni suurune viivisenõue).
36.Vaidluse lahendamisel on lisaks kostja 31.12.2004 tasaarvestuse avaldusele oluline anda hinnang ka 04.12.2003 vastuhagiavalduses sisalduvale tasaarvestuse avaldusele. Oma olemuselt on tegemist kohtumenetluses esitatud protsessuaalse tasaarvestusega. Kostja oleks võinud tasaarvestuse kaudu oma nõude maksma panna ka vastuväitena, vastuhagi esitamata. Samas tuleb nii tasaarvestuse vastuväite kui ka sellekohase vastuhagi esitamise korral kontrollida tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Kui kohus eelmärgitu tuvastab, loetakse tasaarvestus toimunuks alates hetkest, mil teine pool tasaarvestuse vastuväite protsessis esitamisest teada sai. Maakohus tuvastas antud juhul õigesti nii tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu kui ka tasaarvestuse lubatavuse, seega on tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused täidetud. VÕS § 197 lg 1 mõtte kohaselt tekib tasaarvestuse õigus ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte).
37.Maakohus jättis otsuse tegemisel aga arvestamata VÕS § 197 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud teistsuguses ajas, kuid kostja on soovinud tasaarvestada poolte nõuded kattuvas ulatuses, ülejäänu osas hagejalt võla väljamõistmiseks nõuet esitamata. Maakohus jättis tähelepanuta, et tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestuse avalduse esitamise seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet. Seega on oluline määrata täpne ajahetk, mil tasaarvestuse poolte vastastikused nõuded lõpevad. See asjaolu omab otsest tähendust tasaarvestatud nõuetega seotud kõrvalkohustuste (sh viivis) suhtes, mis lõpevad nõude lõppemise korral. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka viivisearvestus. Viivist, mis seondub ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei saa. Antud juhul lõppesid poolte vastastikused nõuded osas, mida 31.12.2002 tasaarvestus ei hõlmanud, vastuhagiavalduses esitatud tasaarvestuse avalduse tulemusel tagasiulatuvalt 24.12.2002, so ajal, mil hageja sai tööd valmis ja andis need üle. Selleks ajaks oli kostja nõude täitmise tähtaeg saabunud ja poolte nõudeid sai VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada. Sellest kuupäevast ei saanud hageja enam viivist arvestada ega selle tasumist kostjalt nõuda. Maakohtu järeldus, nagu
oleks tasaarvestuse olukord tekkinud vastuhagiavalduse esitamise päeval, on vastuolus VÕS § 197 lg-s 2 sätestatuga. Eeltoodu tõttu leidis maakohus ebaõigesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist arvete tasumisega viivitamise tõttu lepingu p 6 järgi perioodil 21.01.2003 – 04.12.2003, so 318 päeva eest 195 588, 07 krooni. Kuna poolte nõuded lõppesid tasaarvestusega, tuleb hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi tasaarvestuse tuvastamiseks rahuldada.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 11 alusel peab hageja hüvitama kostjale vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva otsuse p-s 36 märgitut, mille kohaselt oleks kostja võinud tasaarvestuse kaudu oma nõude maksma panna ka vastuväitena, vastuhagi esitamata, ei ole kostja vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mille hageja peaks hüvitama, vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja peab kostjale hüvitama TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel esimese astme kohtus kantud õigusabikulud suurusega 5900 krooni. Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks kostja ringkonnakohtule taotlust ei esitanud. Kõik hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.