Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2007.a. Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-31521

Kohtuasi

VEavaldus täitemenetluse peatamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

27.09.2007.a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja VE Isikukood XXX XXXX Avaldaja esindaja Tiina Pill Huvitatud isik AE Isikukood XXX XXX Huvitatud isiku esindaja vandeadvokaat Mati Maksing

Resolutsioon

Jätta avalduse täitemenetluse 186/2007/995 rahuldamata. Kohtukulud jätta avaldaja kanda

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

peatamiseks

täiteasjas

nr.

Tallinna

Menetluse käik ja määruse põhjendused 06.10.2006 sõlmisid VE ja AE kohtuliku kompromissi tsiviilasjas nr. 2-05-24046. Kompromissi kohaselt kohustus VE tasuma AEle tütre HE ülalpidamiseks elatist kohtumääruses märgitud tingimustel. VE esitas 05.02.2007 kohtule hagiavalduse AE vastu sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. 19.03.2007 esitas AE kohtule vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kohtumenetlus on kuni tänase päevani pooleli. Hagejal puudub aimdus kohtumenetluse edasise kulgemise aja kohta. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse jätkamine antud olukorras on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. VE on sunnitud kogu kohtumenetluse ajal tasuma elatist HE ülalpidamiseks, kelle suhtes lapse ema on täna ise tunnistanud, et kanne isa kohta sünnitunnistusel on vale.

Lapse sünniaktis vanema kande muutmisel ei ole VE kohutatud elatist HE ülalpidamiseks tasuma. Avaldaja palub peatada täitemenetlus nr. 186/2007/995 kuni tsiviilasjas nr 2-07-45476 otsuse jõustumiseni. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik leiab, et lapse vanemate vahelise vaidluse ajaks ei saa laps jääda ilma olulisest osast ülalpidamisel, mida avaldaja peab kandma elatise maksmise kohustust täites. Kui ka selgub, et avaldaja ei ole lapse vanem, siis saab kolmas isik asuda täitma lapsevanema kohustusi alles pärast avaldaja kohta tehtud sünniakti kande muutmist. Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada , kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus, uurinud kõiki asjas esitatud tõendeid ja hinnates neid kogumis asub seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Jõustunud kompromissi kohaselt tsiviilasjas nr. 2-05-24046 on avaldaja kohustatud tasuma elatist lapse HE ülalpidamiseks igakuiselt summas 2100 krooni ja lisaks 17100 krooni varasema elatise võlgnevuse eest. Kohtu menetluses on käesoleval ajal lapse vanemate vaheline vaidlus, tsiviilasi nr.2-07-4576, millel puudub jõustunud lahend. Kohus arvestab täitemenetluse peatamise avalduse lahendamisel vaidlusega puutumust omava lapse huvidega. Lapse vanemate vaidluse ajaks ei saa laps jääda ilma ülalpidamisest, mida avaldaja peab kandma elatise maksmise kohustust täites. Lapsel ei ole võimalik vanematevahelise põlvnemise üle peetava vaidluse ajal saada ülalpidamist kelleltki kolmandalt isikult. Ainuüksi sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõude hagi esitamine ja kostja vastus , milles ta võtab hagi õigeks , ei anna kohtule alust peatada täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Tsiviilasjas nr. 2-07-4576 hindab tõendeid ja teeb otsuse tsiviilasja menetlev kohtunik. Alles selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksma. TsMS §172 lg.5 kohaselt kui hagita menetluses avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.