Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

krooni. 19.04.2007. a toimus OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek. OÜ (pankrotis) nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles täies ulatuses vastu pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Hageja leiab, et tema nõue jäeti ebaõigesti tunnustamata. 23.11.2005. a on koostatud arve-saateleht nr 97/H summas 960 301.64 krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 14.12.2005. a. Arve-saatelehe alusel müüs hageja kostjale tooteid vastavalt arve-saatelehel loetletule summas 960 301.64 krooni. Toodete vastuvõttu kinnitab OÜ juhatuse liige R K . Seega on toodete üleminek müüjalt ostjale tõendatud. Arvest on tasutud 485 958.53 krooni ja tasumata on jäänud 474 343.11 krooni. Osaliselt on võlgnevust kustutatud tasaarveldus kokkulepetega nr 1, 31.05.2006. a ja nr 2, 31.07.2006. a. Tasaarvelduskokkulepped on allkirjastanud mõlemalt poolt juhatuse liige. Seega on võlgnevuse olemasolu kinnitanud mõlemad osapooled. 23.11.2005. a on koostatud arve-saateleht nr 98/H summas 2 082 927.63 krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 14.12.2005. a. Arve-saatelehe alusel müüs OÜ OÜ-le tooteid vastavalt arvesaatelehel loetletule summas 2 082 927.63 krooni. Toodete vastuvõtmist OÜ poolt kinnitab oma allkirjaga juhatuse liige R K . Seega on toodete üleminek müüjalt ostjale tõendatud. Arve on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. 01.07.2006. a on koostatud arve-saateleht 03/I summas 2 218.40 krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 01.07.2006. a. Kauba vastuvõtmist tõendab oa allkirjaga juhatuse liige RK. Seega puudub samuti kahtlus, et kaup müüjalt ostjale üle on läinud. Ostjatelt laekumata arvete olemasolu tõendab ka OÜ bilanss seisuga 31.12.2006. a, kus on näha, et ostjatelt on laekumata 2 564 262 krooni, samuti müügireskontro seisuga 08.05.2007. a. Hageja leiab, et OÜ (pankrotis) 19.04.2007. a toimunud nõuete kaitsmise koosolek jättis hageja nõude summas 2 559 489.14 krooni põhjnedamatult teise järgu nõudena tunnustamata. Kostja vastus Kostja on 11.06.2007. a vastuses hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt ei tekita arvete esitamise fakt hagejale nõuet kostja vastu. Arve saamisel tekib tasumiskohtustus vaid juhul, kui arve saaja on arves näidatud kauba kätte saanud või arves näidatud teenus on osutatud (v.a. ettemaksu juhus). Muul juhul on tegemist põhjendamatu arvega, mis arve saajale tasumiskohustust ei tekita. Käesoleval juhul võiks hagejal kostja vastu nõue tekkida vaid juhul, kui tema poolt viidatud arvetes näidatud kaup oleks kostjale üle antud. Kuivõrd aga hageja ei ole kostjale arvetes näidatud kaupa üle andnud, on hageja arved põhjendamatud. Sellest tulenevalt kostjal nende tasumise kohustus puudub. Ebaõige on hageja väide, et arvetel näidatud kauba kättesaamist on kinnitanud kostja juhatuse liige RK. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millega RK sellist asjaolu kinnitab (hageja poolt esitatud arvetel oleva RKi allkiri tõendab ainult arve kättesaamise fakti). Hageja nõude aluseks olevad arved ja seega ka kaubad anti kostjale väidetavalt üle 23.11.2005. a ja 01.07.2006. a., samas äriregistri andmete kohaselt sai RK kostja juhatuse liikmeks alles 28.03.2006. a. Seega enne nimetatud kuupäeva RKi poolt kostja ”nimel” tehtud mistahes tehingud on TsÜS § 129 lg 2 alusel esindusõiguse puudumise tõttu tühised. Sellest tulenevalt vaatamata kostja teistele vastuväidetele RKi poolt kostja nimel väidetavalt seoses 23.11.2005. a arvete/kaubaga tehtud mistahes teod juba tema esindusõiguse puudumise tõttu mingeid õigusi ega kohustusi ei tekita.

Samuti ei tõenda hageja nõuet hagiavalduse lisaks olevad tasaarvelduskokkulepped. Nagu juba eespool märgitud, oleks hagejal kostja vastu nõue ainult juhul, kui ta oleks kostjale kauba üle andnud. Kuivõrd aga hageja ei ole kostjale arvetes näidatud kaupa üle andnud, tal kostja vastu nõue puudub. Seega hageja poolt viidatud tasaarvelduskokkulepetega on hageja ja kostja tasaarveldanud hageja olematut nõuet kostja vastu. Seega on tegemist ilmselgelt näiliste ja seega tühiste tehingutega (TsÜS § 89 lg 1,2). Kohtuistung Kohtuistungil 01.10.2007. a jääb hageja haginõude juurde. Äriühingu tegevusstiil oli selline, et eelmise kuu arved trükiti välja järgmisel kuul ja allkirjastati. Antud juhul järgmisel kuul seda aga ei tehtud, sest omanikku enam polnud. Ühest arvest on kostja midagi ka tasunud ja seega on ta hageja arvates seda arvet tunnistanud ja arvel pidi seega nende jaoks olema seaduslik alus. Aastaaruandes on samuti sees need kolm arvet OÜ vastu. Kostja esindaja seletuse kohaselt on arved põhjendamatud. Tõendamata on, et kaup on üle antud. Raha ülekannete kohta niipalju, et need on üle kantud selgitusega „võlg“. Ütles ka tunnistaja, et pole makstud konkreetselt vaidlusaluseid arveid, vaid on kantud raha ühest äriühingust teise. Raamatupidamiskirjed võivad olla bilansis millised tahes, need nõuet ei tõenda. Bilanss võib olla ka ebaõige ja väär ning praktikas pole see haruldane. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tunnistaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 29.11.2006. a kuulutati Harju Maakohtu otsusega välja OÜ pankrot. OÜ esitas 14.12.2006. a OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole nõude kogusummas 2 559 489.14 krooni (tl 8). 19.04.2007. a toimus OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek. OÜ nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu pankrotihaldur Indrek Lepsoo. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kolmest tasumata arve-saatelehest: 23.11.2005. a on koostatud arve-saatelehest nr 97/H summas 960 301.64 krooni, millest on tasumata 474 343.11 krooni; 23.11.2005. a on koostatud arve-saatelehest nr 98/H summas 2 082 927.63 krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 14.12.2005. a ja 01.07.2006. a on koostatud arve-saatelehest 03/I summas 2 218.40 krooni. Kostja vastuväite kohaselt on nimetatud arvete näol tegemist põhjendamatute arvetega, mis tasumiskohustust ei tekita, arvetel olevat kaupa pole tegelikkuses üle antud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalused arve-saatelehed on allkirjastanud nii hageja kui kostja poolt RK. Tunnistaja RKi ütluste kohaselt prinditi vaidlusalused arved välja 2006. a suvel, pärast surnud juhatuse liikme Jüri Soome arvuti lahtimuukimist. Kohtule on esitatud äriregistri B-kaardi väljatrükk, mille kohaselt RK sai hageja juhatuse liikmeks 23.03.2006. a. Kostja juhatuse liikmeks sai RK 28.03.2006. a. Kohus on seisukohal, et RK ületas juhatuse liikmeks saades esindusõiguse piire, väljastades 2006. a suvel OÜ nimel 23.11.2005. a taandkuupäeva kandva arve-saatelehe 98/H summas 2 082 927.63 krooni ja arve-saatelehe nr 97/H summas 960 301.64 krooni. TsÜS § 129 lg 2 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oli

esindusõigus. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta enne juhatuse liikmeks saamist tavaline müügiinimene, kes tegeles klientidega, kuid kauba sisseostmistega tunnistaja ei tegelenud. Kohus leiab, et RKil puudus esindusõigus hageja eest 23.11.2005. a kuupäeva kandvate arve-saatelehtede väljastamiseks ning kostja esindajana kauba vastuvõtmiseks, mistõttu on tehingud tühised. Kostja vastuväite kohaselt ei tõenda hageja nõuet ka hageja ja kostja vahel 31.05.2006. a ja 31.07.2006. a sõlmitud tasaarvelduskokkulepped. RKi ütluste kohaselt on ta arve-saatelehtedele OÜ poolt kauba vastu võtmise kohta alla kirjutanud teadmata, kas kaup tegelikkuses liikus. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd hageja ei ole kostjale arvetes näidatud kaupa üle andnud, siis puudub hagejal nõue kostja vastu. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. Hageja hinnangul tõendab tema nõuet ka OÜ bilansi ja müügireskontro väljatrükk. Kohus hagejaga ei nõustu. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Tunnistaja ütluste kohaselt tasaarvelduskokkulepped sõlmiti seetõttu, et hagejal rahalised vahendid puudusid. Raha tõsteti ühest äriühingust teise, ühtegi arvet konkreetselt ei makstud. Seega ei vasta tõele hageja väide, et 23.11.2005. a arvet nr 97/H osaliselt tasudes on kostja sisuliselt hageja nõuet tunnistanud. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud OÜ raamatupidamisdokumendid ei kajasta objektiivselt hageja nõudeid kostja vastu, kuna dokumendid on koostatud tehingute täpset majanduslikku sisu teadmata, mis paljuski on tingitud endise juhatuse liikme surmast. Hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud nõude summas 2 559 489.14 krooni olemasolu kostja vastu. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.