Aktsiaseltsi XX hagi M.S.i ([S] endine K) vastu põhivõla 3 233.64 krooni ning viiviste summas 3 228.64 krooni väljamõistmiseks Hageja Aktsiaselts XX (registrikood xxx, asukoht xxx Hageja lepinguline esindaja Marlen Šarton (Aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja M.S. (endine K; isikukood xxx, elukoha aadress xxx 04. oktoober 2007. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Marlen Šarton Kostja M.S.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Aktsiaseltsi XX hagi M.S.i vastu põhivõla 3 233.64 krooni ning viiviste summas 3 228.64 krooni väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24. oktoobril 2007. a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
AS XX esitas M.S. vastu hagi põhivõla 3 233.64 krooni ja viivise 3 228.64 krooni, kokku 6 462.28 krooni ja menetluskulude 2 450 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XX ja M.S. 10.01.2002. a rendilepingu ja 11.01.2002. a liitumis- ja rendilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale teenuseid interneti ühenduse ja/või telekommunikatsiooni vallas. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirjade ja hinnakirjadega ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt
esitatud arvetele. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid, kuid nõutud summasid ei tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostja võlg hageja ees 3 233.64 krooni, millele lisandub viivis summas 3 228.64 krooni, kokku seega 6 462.28 krooni. Hageja tugines oma nõuetes võlaõigusseaduse §dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 ja 101.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväite kohaselt ei saa lähtuvalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 12 lg 2 kohaldada jaanuaris 2002. a sõlmitud lepingust tulenevate nõuete materiaalõigusliku alusena võlaõigusseaduse paragrahve. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
3.Kostja palub kohtul kohaldada hagi aegumist, viidates võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002. a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. a. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a. kehtinud seaduse kohaselt. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a., kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
MENETLUSE KÄIK
4.11.07.2007. a esitas hageja vastuse kostja kirjalikule vastusele, milles leiab, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a. kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna poolte vahel sõlmitud liitumis- ja rendileping on kestvusleping, siis on õige kohaldada kehtiva seaduse sätteid. Kostja jätkas hageja teenuste kasutamist peale eelpool nimetatud seaduse jõustumist ning on tasunud viimase makse 493 krooni 12.08.2002. a ja seejärel otsustanud mitte midagi maksta. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu ja seadme rendilepingu on hageja ühepoolselt üles öelnud 29.04.2003. a. Hageja ei ole nõus aegumise kohaldamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 3 kohaselt algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks septembris 2002. a, järelikult algab aegumise protsess 31.12.2002. a. Hageja on seisukohal, et nõude aegumine ei vabasta küll põhimõtteliselt võlgnikku kohustuse täitmisest, kuid seab nõude esitamisele ajalise piiri, millal riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumisvaide esitada. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 4 on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastavalt sõlmitud lepingutele võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale rahaga vastavalt esitatud arvetele. Raha tasumise kohustus eeldab isiku tahtlikku käitumist ning seega on vaja kohustuse mittetäitmiseks samuti tahtlust. Seega rikkus kostja tahtlikult kohustust tarbitud teenuste eest tasuda. Kostja ei ole ka vaidlustanud hageja nõuet võla ja viiviste suhtes ning tunnistab sellega kohustuste rikkumist, järelikult oli kostja teadlik ka kohustuste rikkumise tagajärgedest. Lisaks hageja poolt kostjale saatnud arvetele on hageja esindaja saatnud kostjale võlateatise ja 16.07.2003. a pretensiooni, kuid kostja on sellele kõigele reageerinud alles peale hagiavalduse kätte saamist. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult ning seega tuleks käesoleva nõude aegumistähtajaks lugeda 10 aastat (tl 41-42).
5.04.10.2007. a eelistungil esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks hagi aegumise kohta. Hageja nõustus aegumist puudutava vaheotsuse tegemisega. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks protokollilise määrusega.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
7.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest vaidlustamata asjaoludest: 10.01.2002. a on AS-i XX ja M.S.i (end K) vahel sõlmitud dekooderi Nokia LS-256 rendileping (tl 10) • 11.01.2002. a on AS-i XX ja M.S.i (end K) vahel sõlmitud liitumisleping (tl 11) • 10.01.2002. a on AS-i XX ja M.S.i (end K) vahel sõlmitud modemi Gadline Cybermode 8000 rendileping (tl 12) • AS-i XX on esitanud M.S.ile (end K) 01.05.2002. a arve summas 996.33 krooni tasumise tähtajaga 25.05.2002. a (tl 13) 01.06.2002. a arve summas 1064.08 krooni tasumise tähtajaga 25.06.2002. a (tl 14) 13.06.2002. a arve summas 1009.63 krooni tasumise tähtajaga 13.06.2002. a (tl 15) 01.07.2002. a arve summas 1022.39 krooni tasumise tähtajaga 25.07.2002. a (tl 16) 01.08.2002. a arve summas 1510.02 krooni tasumise tähtajaga 25.08.2002. a (tl 17) 01.09.2002. a arve summas 1145.18 krooni tasumise tähtajaga 25.09.2002. a (tl 18) 01.10.2002. a arve summas 1267.40 krooni tasumise tähtajaga 25.10.2002. a (tl 19) 01.11.2002. a arve summas 1372.72 krooni tasumise tähtajaga 25.11.2002. a (tl 20) 01.12.2002. a arve summas 1475.31 krooni tasumise tähtajaga 25.12.2002. a (tl 21) 01.01.2003. a arve summas 1583.00 krooni tasumise tähtajaga 25.01.2003. a (tl 22) 01.02.2003. a arve summas 1688.14 krooni tasumise tähtajaga 25.02.2003. a (tl 23) 01.03.2003. a arve summas 1783.85 krooni tasumise tähtajaga 25.03.2003. a (tl 24) 01.04.2003. a arve summas 1898.42 krooni tasumise tähtajaga 25.04.2003. a (tl 25) 29.05.2003. a arve summas 3396.01 krooni tasumise tähtajaga 29.05.2003. a (tl 26) •
8.Käesolevast tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude, tuginedes poolte vahel 10.01.2002. a rendilepingu ja 11.01.2002. a liitumis- ja rendilepingutele, nõudes nimetatud lepingute alusel kostjalt hageja poolt osutatud teenuste eest raha maksmist vastavalt ülaltoodud arvetele. Seega põhineb hageja nõue kahe rendilepingu ja liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlanõudel. Hageja poolt on kostjale esitatud kolm arvet dateeringutega 01.05.2002. a, 01.06.2002. a ja 13.06.2002. a s.o. enne võlaõigusseaduse jõustumist 01.07.2002. a. Kuna on tegemist nõudega, mis tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist, siis tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) rakendusseaduse § 9 järgi kõigepealt tuvastada, millal oleks hageja 01.05.2002. a, 01.06.2002. a ja 13.06.2002. a arvete alusel esitatud nõue aegunud kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.
9.01.09.1994. a kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hageja poolt kostjale esitatud arvete (tl 13-15) tasumise tähtaja saabumisel ning hageja nõue aeguks lähtudes kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS §-ist 118 viimase esitatud arve maksmistähtaja järgi 13.06.2012. a. (tl 15).
10.VÕRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002. a tekkinud aegumata nõuetele.
VÕRS § 9 lg 3 järgi, kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002. a. kehtinud seadust. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a, mistõttu hageja esitatud nõude aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. a. Seega aeguks kuni 01.07.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi hageja nõue hiljem kui 01.07.2005. a (eelpool tuvastatud 13.06.2012. a), millest tulenevalt tuleb kohaldada VÕRS § 9 lg-s 2 aegumistähtaja kohta sätestatut.
11.Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt VÕRS § 9 lg-le 2 alates 01.07.2002. a. Seega pidi hageja tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oma 01.05.2002. a, 01.06.2002. a ja 13.06.2002. a arvete alusel esitama kostja vastu nõude hiljemalt 01.07.2005. a. Hagi on esitatud 19.04.2007. a, mistõttu hageja nõue 01.05.2002. a, 01.06.2002. a ja 13.06.2002. a esitatud arvete alusel kokku summas 1009.63 krooni, on aegunud.
12.Kohus leiab, et hageja nõue on ka ülejäänud osas s.o. 01.07.2002. a. kuni 29.05.2003. a. esitatud arvete alusel, kokku summas 3233.64 krooni, aegunud. Kuivõrd hageja nõue põhineb kahe rendilepingu ja liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlanõudel, siis on kohtu arvates tegemist on kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja alguse osas kohaldada TsÜS § 147 lg 3. Vastavalt nimetatud sättele algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 01.07.2002. a, 01.08.2002. a, 01.09.2002. a, 01.10.2002. a, 01.11.2002. a, 01.12.2002. a arvete alusel on aegunud, sest aegumistähtaja kulgemine algas TsÜS § 147 lg 3 alusel 01.01.2003. a. ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 01.01.2006. a. Aegunud on ka hageja nõue 01.01.2003. a, 01.02.2003. a, 01.03.2003. a. 01.04.2003. a, 29.05.2003. a esitatud arvete alusel kokku summas 3233.64 krooni, kuna aegumistähtaja kulgemine algas TsÜS § 147 lg 3 alusel 01.01.2004. a. ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 01.01.2007. a.
13.Hageja esitatud asjaolud justkui oleks kostja, teades oma võlast, eiranud arvete maksmist, ei anna kohtu arvates alust järeldada, et kostja oleks oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja väitel ei maksnud ta arveid nõutud summades seetõttu, et ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingute alusel osutatava teenusega rahul ning pidas tema poolt seadmete tagastamisega hagejale lepingu lõppenuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärgiks on käibekindluse ja õigusrahu tagamiseks sundida võlausaldajat oma nõuet mõistliku aja jooksul maksma panema, mistõttu ei saa kohtu hinnangul arvete tasumata jätmist raha maksmise kohustuse puhul iseenesest pidada tahtlikuks kohustuse täitmata jätmiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega.
14.TsMS 449 lg-st 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
15.Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud.
Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).
16.Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.