Tsiviilasi nr 2-07-15685
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse
avalikult
teatavaks23. oktoober 2007 Tartu kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-15685
Tsiviilasi
AS M. hagi OÜ V. vastu tekitatud kahju 275 565 krooni hüvitamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja AS M. esindaja adv Marko Paabumets, OÜ Advokaadibüroo In Jure, Riia 15b 51010 Tartu; kostja OÜ V. esindajad juhatuse liige V.S. ja Einar Vallandi, OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu
Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2007
Protokollija
kohtuistungisekretär Anneli Elagin
Rahuldada AS M. hagi OÜ V. vastu osaliselt. Välja mõista OÜ-lt V. ASi M. kasuks kahju hüvitis 17 207 (seitseteist tuhat kakssada seitse) krooni. Jätta poolte menetluskulud AS M. kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Faktilised asjaolud AS M. ja OÜ V. sõlmisid 22.10.1998 lepingu (tl 9-13), millega OÜ V. kohustus tollimaaklerina korraldama kaupade Eesti tolliterritooriumile või sealt väljatoimetamiseks seotud tollivormistused ning AS M kliendina kohustus tollivormistuse korraldamise eest maksma OÜ-le V. tasu. Lepingu p 3.1.1 sätestab, et tollimaakler on kohustatud korraldama tollieeskirjade kohase tollivormistuse läbiviimise kliendi eest ja punktist 3.1.4 tulenevalt abistab tollimaakler klienti tolliväärtuse deklareerimisel ning tolliväärtuse deklaratsioonil esitatud andmete õigsuse eest vastutab deklarant. AS M. ostis Poola Vabariigist külmutatud kanakintsud ja külmutatud kalkunifileed ilma kontideta. Kaup jõudis Eestisse pärast 01.05.2004, s.o pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. 04.05.2004 esitas OÜ V. Maksu- ja Tolliametile AS M. tollideklaratsiooni. Alates 01.05.2004 jõustunud Tolliseaduse kohaselt tuli nüüdsest tollideklaratsiooni koostamises kohandada Ühenduse Tolliseadustikku ja seda rakendavaid õigusakte, s.h Euroopa Komisjoni määrust nr 1972/2003. OÜ V. poolt esitatud deklaratsioon ei olnud aga kooskõlas tollieeskirjadega ning seoses sellega koostas Tartu Tolliinspektuur maksuotsuse nr 800 J 1 ja 800 J 2 (tl 16-21), millega kohustati OÜ V. ja AS M. tasuma maksuvõlg summas 275 565 krooni. Eelnimetatud maksuotsuse peale esitasid halduskohtule kaebuse nii AS M. kui OÜ V. ning vaidlus jõudis Riigikohtuni. Riigikohus leidis (tl 22-28), et esitatud tollideklaratsioon oli vastuolus EÜ Komisjoni määrusega nr 1972/2003, mille kohaselt kaubad, mida deklareeriti, maksustatakse vabasse ringlusesse lubamise päeval erga omnes imporditollimaksuga. Sellest tulenevalt pidanuks deklaratsiooni lahtris 47 olema märgitud täiendav maksusumma. Riigikohus leidis, et deklarant (OÜ V) koostas õigusaktiga vastuolus oleva tollideklaratsiooni. Käesolevaks hetkeks on AS M. eelnimetatud maksuotsusega väljamõistetud maksuvõla summas 275 565 krooni Maksu- ja Tolliametile tasunud (tl 29). 29.06.2006 esitas AS M. OÜ-le V. kahjunõude (tl 30, 31-32), milles leidis, et OÜ V. on rikkunud nii seadusest kui lepingust tulenevaid kohustusi ning seetõttu on AS-l M. õigus nõuda OÜ-lt V. kahju hüvitamist. OÜ V. ei ole kohtuväliselt kahjunõuet tasunud. Hageja nõue ja põhjendused Poolte vahel sõlmitud lepinguga on poolte vahel tekkinud käsunduslepingust tulenev võlasuhe. Lepingu p 5.1.1 kohaselt hüvitab tollimaakler tema poolt lepingu p-des 3.1.1-3.1.5 fikseeritud kohustuste täitmata jätmisest või mittekohase täitmisest tuleneva otsese kahju. OÜ V. esitas deklarandina enda nimel aga AS M eest kauba kohta (ASi M poolt 30.04.2004 Poolast imporditud kaup – külmutatud kanakintsud ja külmutatud kalkunifilee ilma kondita) Tartu tolliinspektorile tollideklaratsiooni CO 4 I 110 04/05/2004. Impordimaksud tasus OÜ V. 13.05.2004 oma krediidikontolt kokku summas 146 632 krooni. Eesti Euroopa Liidu ühinemislepingu lisas nr 4 käsitletakse põllumajandustoodetega kauplemisega seotud erimeetmeid. EÜ Komisjoni määruse nr 1972/2003 10. novembrist 2003 „Tsehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta“ kohaselt maksustatakse tooted vabasse ringlusse lubamise päeval kohaldatava erga omnes (kõigile kohaldatava) imporditollimaksuga. OÜ V. poolt vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile deklareeritud kauba suhtes kohaldati 01.05.2004 seisuga määruse nr 2913/92 artikli 4 lõige 15 punktis b loetletud tollikäsitlusviisi vabatsooni paigutamist, millest tulenevalt oleks OÜ V. pidanud
tasuma 04.05.2004 tollideklaratsiooni CO 4 I 110 04/05/2004 ASi M poolt imporditud kaubalt impordimaksu kokku summas 404 990 krooni. Riigikohtu halduskolleegium jõudis 10.05.2006 haldusasjas nr 3-3-1-65-05 seisukohale, et tollimaakler ei ole pelgalt dokumentide vormistaja ja vastutab tollivõla tekkimise eest, ta on spetsialist, kes tollivormistuse käigus ei saa lähtuda üksnes kliendi esitatud andmetest, vaid peab evima laialdasi teadmisi tolliregulatsioonist. OÜ V. pidi seega professionaalse tollimaaklerina omama vastavaid teadmisi ja viima ennast kurssi toimunud muudatustega. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus majandus- ja kutsetegevuses tegutseva käsundisaajana tegutseda oma üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning juhtida käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele. Arvestades tollideklarantide kutseoskusi ja erialaseid teadmisi, oleks deklarant pidanud olema kursis tollieeskirjadega ja täitma deklaratsiooni nõuetekohaselt. OÜ V. esitas deklarandina tollideklaratsiooni enda nimel aga AS M. eest, teades, et kaup on imporditud Poolast. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 2 peab käsundisaaja täitma käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandjale. Oma majandusja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele ja võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Lõige 3 järgi, kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. OÜ V. ei informeerinud hagejat sellest ega juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tolliprotseduuri alustamisel enne 01.05.2004 peab viimane tasuma erga omnes imporditollimaksu ja mille alusel tuleb maksta impordimaksu kokku summas 404 990 krooni. Kostjal oli nii lepingust kui seadusest tulenev kohustus abistada ja informeerida hagejat tolliväärtuste deklareerimisel, antud juhul aga kostja seda ei teinud. Neeme Neevitsa ja V.S. vahel ei ole toimunud jutuajamist teemal, et kuna TIR märkmikust nähtus tolliprotseduuri alustamine 30.04.2004, siis peab hageja tasuma nimetatud erga omnes importtollimaksu. Neeme Neevits pole osalenud ka Atlantise konverentsisaalis läbi viidud koolitusel, mille käigus kostja sõnul käsitleti Euroopa Liidu liitumisega seoses üleminekusätteid, sealhulgas kohustust tasuda erga omnes importtollimaks juhul, kui Eestisse imporditava kauba tolliprotseduur algab enne 01.05.2004. Kohustuse korrektsel täitmisel poleks AS-le M. sellist kahju tekkinudki. Hageja ei oleks importinud kaupa Eestisse, kui temale oleks olnud teada impordimaksumäär deklaratsiooni esitamisel 04.05.2004. Käsundisaaja ei ole eelnevalt hageja tähelepanu juhtinud ebasoodsatele tagajärgedele, mida 404 990 kroonine imporditollimaks 146 632 krooni asemel kindlasti on. Eelnevalt oli juba teada, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja professionaalne tollimaakler oleks pidanud ennast muutustega kurssi viima ja informeerima oma klienti tollimaksumääruse muutusest, mis ilmselgelt oleks mõjutanud ASi M. kaupade ostu-müügilepingu sõlmimist ja deklaratsiooni esitamist antud ajahetkel, sest kaup maksustati kolmanda riigi tollimaksumääraga selle vabasse ringlusse lubamise kuupäevaga, mille tagajärjel pidi hageja tasuma tagantjärele lisaks impordimaksu, mille maksmist oleks võinud aga vältida, omades õiget informatsiooni maaklerilt maksumäära kohta. Hageja oleks saanud kauba saata tagasi lähteriiki või vormistada impordi muusse riiki vms. Hagejale jääb arusaamatuks, miks oleks ta selle teadmise juures siiski soovinud vormistada kauba impordi Eestisse, kuna TIR märkmikust nähtus tolliprotseduuri alustamine 30.04.2004 ja ta peab tasuma erga omnes importtollimaksu, tekitades seeläbi endale ise kahju. Hageja leiab, et tollimaakleri poolt lepingu p-st 3.1.4 ja VÕS § 621 lg-st 3 tuleneva ebasoodsatest tagajärgedest informeerimise kohustuse täitmata jätmise tõttu on talle tekitatud otsene varaline kahju, mis seisneb kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikes kuludes. Antud juhul ei sõltunud AS M. kasu suuremast maksukohustusest, sest sellest sõltuvalt oleks kujundatud kauba hind edasi müümisel. Maksukohustus, mis oli eeldatavast 275 565 krooni suurem ja mille hageja maksis
maksuotsuste alusel, oli mõistlik kulutus, mis tekkis kostja poolt kahju tekitamisel seadusest ja lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel. Hageja oleks saanud vältida kulutuste summas 275 565 krooni tekkimist. OÜ V. kui spetsialist pidi olema kursis või vähemalt oleks pidanud ennast kurssi viima toimunud muudatustega ning seeläbi nägema ette võimaliku kahju tekkimist läbi imporditollimaksu määrade muutumise ja andma sellekohase informatsiooni edasi kliendile, hagejale. Käibemaks summas 39 410 krooni kujunes tollimaksust summas 218 948 krooni, mis tekkis kostja kohustuse rikkumisest. Hageja oli küll käibemaksukohustuslane, kuid käibemaks, mis lisandub kaubamaksumusele sõltub imporditud kauba tollimaksust. Neil asjaoludel nõuab AS M. hagis OÜ V. vastu VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 3; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 2, 3 alusel tekitatud kahju 275 565 krooni hüvitamist, millest tollimaks 218 948 krooni, käibemaks 39 410 krooni ja intress 17 207 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt:
Hageja esindaja Neeme Neevits väitis kostja esindajale V.S., et TIR märkmik näitab tolliprotseduuri algusena ekslikult 30.04.2004 ning hageja saab Poolast hankida tõendid selle kohta, et tegelikult algas tolliprotseduur 01.05.2004. Samalaadse väitega pöördus hageja esindaja hiljem maksuhalduri poole, esitades Tartu tolliinspektuurile 09.06.2004 avalduse nr 2-1/66, milles palus deklaratsiooni korrigeerimise tähtaja pikendamist kuni 25.06.2004 seoses Poolast täiendavate dokumentide saabumisega. Kuivõrd hageja poolt kostjale esitatud dokumentidelt nähtus, et kaup ületas Poola Vabariigi piiri 01.05.2004, ei saanud kostja välistada võimalust, et tolliprotseduur algas 01.05.2004, nii nagu väitis hageja. Hageja paraku ei esitanud täiendavaid dokumente ei kostjale ega maksuhaldurile. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 5.2.1 vastutab hageja kostjale ebaõigete andmete esitamise eest. Erinevalt hagis väidetust teadsid nii hageja kui kostja vaidlusaluse deklaratsiooni esitamise ajal, et juhul kui tolliprotseduur algas 30.04.2004, tuleb tasuda hagis nimetatud imporditollimaks. Nii hageja esindaja Neeme Neevits kui kostja esindaja V.S. käisid 2004. a aprillis Atlantise konverentsisaalis läbi viidud koolitusel, mille käigus käsitleti Euroopa Liiduga liitumisega seotud üleminekusätteid, sealhulgas kohustust tasuda hagis nimetatud erga omnes imporditollimaks juhul, kui Eestisse imporditava kauba tolliprotseduur algab enne 01.05.2004. Kostja tegi oma kohustuste täitmisel kaks viga: 1) hageja suulist kinnitust uskudes ei märkinud ta tollideklaratsiooni lahtrisse nr 47 kogu antud juhul tasumisele kuulunud maksusummat, vaid jättis märkimata hagis nimetatud erga omnes imporditollimaksu ja sellega seotud täiendava käibemaksu summa; 2) kostja ei parandanud tollideklaratsiooni pärast seda, kui selgus, et hageja lubatud tõendeid ei esita. Esimese vea (deklaratsiooni ebaõige maksusumma märkimise) tingis hageja poolt kostjale ebaõigete andmete esitamine. Teise vea (deklaratsiooni hilisema parandamata jätmise) tingis lootus, et kuna maksuhalduri enda tegevus seoses uue tollimaksu haldamisega oli ebajärjekindel ning vähemalt ühelt isikult jäetigi sama maks sisse nõudmata, siis võib ka hagejal õnnestuda hoiduda maksu tasumisest. Hiljem maksu tasumise üle toimunud vaidluses (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-66-06, p 13) möönis Riigikohus, et antud juhul esines tolli käitumises eksimusi hea halduse põhimõtte suhtes. On selge, et tollipoolne hea halduse põhimõtte rikkumine ei vabasta maksu tasumisest. Samas, olukord kus maksuhaldur ise ei olnud valmis maksu haldamiseks, kallutas nii hagejat kui kostjat teadlikult piirama omapoolset initsiatiivi maksu tasumisel. Midagi erandlikku ei ole selles, et advokaat kaotab kohtus vaidluse. Ei ole kahtlust, et advokaat on spetsialist, kes peab evima laialdasi teadmisi õigusest. Hageja loogika kohaselt on advokaat, kes kaotab kohtus vaidluse, rikkunud oma kohustusi kliendi ees ning peab kogu kliendil tekkinud kahju hüvitama (alates nii kliendi kui ka tema vastaspoole menetluskuludest, kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tasumisele kuuluvast intressist ja lõpetades näiteks põhikohustuse summaga. Põhjendus: kui advokaat oleks klienti vaidluse kaotamisest eelnevalt teavitanud, siis klient ei oleks vaielnud ja oleks käitunud teisiti).
majandus- või maksualane nõustamine (kostja eitab sellist kohustust), siis pooltevahelise lepingu p 5.1.1 kohaselt ei vastuta kostja hagejal saamata jäänud tulu eest. Antud asjas ei ole hageja esitanud andmeid, kas ja missuguses ulatuses võis hagejal tulu saamata jääda. Selliste andmete esitamine ei ole ka edaspidi asjakohane. Mis puutub hageja poolt imporditud kauba eest tasutud käibemaksu summasse (39 410 krooni), siis see summa ei ole hageja jaoks isegi kulu, rääkimata sellest, et see võiks olla kahju. Käibemaksukohustuslasena oli hagejal kauba müümisel niikuinii kohustus lisada kauba maksumusele käibemaks ning müügikäibemaksu summa tasuda omakorda maksuhaldurile. 24.05.2006 kehtinud käibemaksuseaduse § 31 lg 4 ja lg 41 alusel oli hagejal õigus maksuhaldurile tasutavast käibemaksusummast maha arvata tema poolt kauba importimisel tasutud käibemaks. Seega käibemaksu tasumine kauba impordil ei põhjustanud lõppkokkuvõttes hageja vara vähenemist. Hageja kahjuna saab käsitada üksnes 111 päeva eest arvestatud intressi. Kuna aga ebaõige imporditollimaksu ja käibemaksu summa tasumine ning hiljem tollideklaratsiooni parandamise ja täiendava maksusumma kostja poolt tasumisega viivitamine oli olulisel määral tingitud hageja poolt kostjale ebaõigete andmete esitamisest, siis nii pooltevahelise lepingu p 5.2.1 kui VÕS § 101 lg 3 kohaselt vastutab hageja viivitusest tingitud ebasoodsa tagajärje eest ise.
olemasolu korral kuulub vastuvaidlematult tasumisele ja ei ole käsitatav kahjuna. Maksumaksja vara vähenemine maksu tasumise tulemusena on õiguspärane ning selline vara vähenemine ei ole käsitatav maksumaksja kahjuna. Kauba või teenuse hind peaks kujunema arvestades tasumisele kuuluvate maksude olemasolu. Antud juhul võib hageja kahju seisneda selles, et ta ei saanud kauba või teenuse võõrandamisel loodetud tulu ja seda siis, kui tal ei õnnestunud tulu teenimise eesmärgil ostetud, transporditud ja imporditud kaupa müüa või kui ta müüs selle alla omahinna. Sellisel juhul tekkinud kahju ei ole otsene kahju. Kahju hüvitamise kohustus eksisteerib vaid juhul, kui kahju tekkis sellise riski realiseerumise tulemusena, mille vältimiseks vastav lepinguline kohustus oli võetud. Hageja ja kostja vaheline leping sõlmiti selleks, et kostja korraldaks hageja eest tollivormistuse. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 5.1.1 peab kostja hüvitama tema poolt lepingu punktides 3.1.1 – 3.1.5 fikseeritud kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva otsese kahju. Kostja poolt ei kuulu hüvitamisele saamatajäänud kasum või muu mitteotsene kahju. Kauba importimisel tasutav tollimaks on tulu teenimist ettevalmistav kulutus ning kahju olemasolu ja selle suurus sõltub kauba müügihinnast, mille määras hageja. Hageja ei ole tõendanud, kas ja missuguses ulatuses jäi tal tulu saamata. Hageja on esitanud veel väite, et maksukohustuse olemasolu teadmisel ei oleks ta soovinud vormistada kaupa Eestis vabasse ringlusse. Ilmselt oleks aga hageja teinud ka sellisel juhul kulutusi kauba toimetamiseks mõnda muusse riiki ja tema vara oleks vähenenud ka selle valiku korral. Antud juhul ei ole teada millisesse riiki ning kui suured hoiuja veokulud või muud kulutused selle valikuga oleks kaasnenud. Hageja ei ole taolist hüpoteetilist olukorda tõendanud ega sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud, mistõttu pole kohtul võimalik sellise hageja valiku korral seisukohta võimaliku tekitatud kahju osas võtta. Käibemaksukohustuslasena oli hagejal kauba müümisel kohustus lisada kauba maksumusele käibemaks ning müügikäibemaksu summa tasuda omakorda maksuhaldurile. 24.05.2006 kehtinud käibemaksuseaduse § 31 lg 4 ja lg 41 alusel oli hagejal õigus maksuhaldurile tasutavast käibemaksusummast maha arvata tema poolt kauba importimisel tasutud käibemaks. Seega käibemaksu tasumine kauba impordil ei põhjustanud lõppkokkuvõttes hageja vara vähenemist ja ei ole käsitatav samuti hageja kahjuna. Kohus leiab, et hageja kahjuna saab käsitada üksnes ajavahemiku 05.05.2004 – 23.08.2004 (111 päeva) eest arvestatud intressi 17 207 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu kostja väitega, et deklaratsiooni parandamise ja täiendava maksusumma tasumise viibimine oli vähemalt 25. juunini 2004 tingitud hageja enese käitumisest. Sõltumata asjaolust, et hageja lubas hankida Poolast täiendava maksusumma põhjendamatust kinnitavaid tõendeid, oli kostja käsutuses 04.05.2004 seisuga TIR märkmik, millest nähtus, et tollitransiidi protseduuri alustati enne 01.05.2004. Esitatud andmete ja olemasolevate dokumentide põhjal oleks tollimaakler pidanud kauba vabasse ringlusse lubamise päeval tollideklaratsiooni märkima kohaldatava erga omnes imporditollimaksu, millise kohustuse täitmise korral ei oleks eeldatavalt olnud alust maksusummalt intressi kohaldamisele ja hageja vara selles ulatuses vähenemisele. Ühenduse tolliseadustiku artikli 201 lõike 1 alusel tekib tollivõlg impordil, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on taotlenud kohtu poolt intressi nõude rahuldamisel menetluskulude jaotamisel arvesse võtta, et ta oli nõus kompromissi korras poole sellest hagejale hüvitama. TsMS § 163 lg 2 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu kohtumenetluses on kompromissina pakkunud üks pool. Kohus, arvestades eeltoodut ja rahuldades hagi sellesarnases ulatuses nagu pakkus kostja, jätab kostja menetluskulud tervikuna hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.