Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

II.

Lõpetada menetlus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagis xxx vastu kahju hüvitamise nõudes.

2-05-2435 Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt xxx riigituludesse menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust pool summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 06.06.2005 hagi xxx vastu kahju summas 13 076.20 krooni hüvitamise nõudes. 09.06.2006 saabus kohtusse hageja taotlus haginõude vähendamiseks, kuna kostja oli vabatahtlikult tasunud osa võlgnevusest summas 3 143.20 krooni 09.10.2007 toimunud kohtuistungil esitasid pooled omavahel sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ning menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus mõistab kostjalt välja riigituludesse pool menetluses makstavast riigilõivust. Käesolevas tsiviilasjas alustati menetlust 2005. aastal, mistõttu kohus lähtub kuni 01.01. 2007 kehtinud riigilõivuseadusest. Kuna tegemist oli haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hagiga, oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 4. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus menetluses makstava riigilõivu välja riigituludesse kostjalt. Hagiavalduse esitamisel oli hagihinnaks 13 076.20 krooni. Menetluse kestel on hageja haginõuet vähendanud, kuna kostja hüvitas osa võlgnevusest summas 3143.20 krooni. Hageja 2(3)

2-05-2435 palus tulenevalt eeltoodust kostjalt välja mõista kokku 9933 krooni. Hagihinnalt riigilõivu arvestamisel leiab kohus, et aluseks tuleb võtta lõplikult väljakujunenud hagihinna milleks on 9933 krooni. Kuna nimetatud summa pealt tuli tasuda kuni 01.01.2007 kehtinud riigilõivuseaduse järgi tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni riigilõivu 750 krooni, kuulub kostjalt riigilõivuna riigituludesse väljamõistmiseks pool riigilõivust, so. 375 krooni. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse summas 375 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 viitenumber 2900072123 või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072123, selgitusena märkida riigilõiv tsiviilasjas 2-05-2435 MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi xxx vastu. Andmed, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist, tuleb esitada kohtule.

Merike Varusk Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.