Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse V M vastu 2 651.23 krooni soojavõla, 280.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et V M, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.4806 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxxx, omanik, on jätnud tasumata V M poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud V M igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub V M võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 2 651.23 krooni, mis on V M poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. V M seda teinud ei ole ning V M on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 2 651.23 krooni. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.17-18) kostja, V M, tunnistab hagi osaliselt kütmisega seotud kaudsete kulude osas. Sooja vee saamisega seotud kaudsete kulude tasumisest V M osa võtta ei soovi. V M selgitas kirjalikus vastuses kohtule, et V M on omas korteris, asukohaga: xxx, üle läinud individuaalsele gaasiküttele, mille tõttu ei tarbi ta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt toodetavat soojusenergiat. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt

soojendatavat kuuma vett V M ei tarbi, kuna tema soojendab oma korteri tarbeks sooja vett sellesama gaasiseadmega. Kirjaliku vastuse kohaselt vaatab V M temale Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatavad arved üle, lahutab nendest kulutused vee soojendamisele ja maksab arveid omavoliliselt vähendatud ulatuses. Palus hagi tema vastu jätta rahuldamata.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P palus kohtuistungil hagi rahuldada ja V M välja mõista 2 651.23 krooni soojavõlga, 280.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 224.20 krooni õigusabikulusid. Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, esindaja P P asus kohtuistungil seisukohale, et V M on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja P P on esitanud kohtule käesolevas tsiviilasjas oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on arvestatud V M poolt kaudsel teel tarbitud soojusenergia kogus metoodika kohaselt, mis sisaldub Kohtla – Järve Linnavolikogu 11.novembri 1998.a. määruses. Kütteperioodi vahelistel kuudel on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus arvestanud V M soojavee varustamise kaudseid kulusid vastavalt Majandusministri 11.augusti 1997.a. käskkirjaga nr.86 kinnitatud „Soojusarvestuse kulude arvestamise metoodika“. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja P P asus kohtuistungil seisukohale, et kuna soojusenergia kaudsete kulude puhul on tegemist soojuskadudega elamu ühiskonstruktsioonides ja trassides, millede kaasomanikeks on kõik elamu korteriomanikud, siis nende soojuskadude maksumuse tasumise kohustus lasub ka V M kui elamu, asukohaga: xxxx , kaasomanikul. Kostja, V M, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. V M asus kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus teeb oma arvestusi meelevaldselt, kuna V M sooja vett ei kasuta. V M korteris, asukohaga: xxxx, on gaasiküte, millega saadakse korteris ka sooja vett autonoomselt Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt köetavast küttesüsteemist. Gaasiküttele üleminekust on V M Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjalikult informeerinud. Samuti on V M korteris, asukohaga: xxxx, ära lõigatud eranditult kõik torud.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.4806 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.61 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt

kohtule esitatud V M võlaarvestusega (tl.8-9). Väljavõttega V M isikukontost nr.200318 (viitenumber 200318) (tl.10-13), mille kohaselt võlgneb V M Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kaudselt tarbitud soojusenergia eest 2 651.23 krooni. V M kirjaliku vastusega kohtule (tl.17-18), milles V M tunnistab hagi osaliselt. Veemõõtjate kontrollimise ja plommimise aktiga 17.oktoobrist 2000.a. (tl.19). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaga V M 18.juulist 2001.a. (tl.20). Fotoärakirjaga ajalehe artiklist (tl.21). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt V M esitatud arvetega (tl.22-28). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga käesolevas tsiviilasjas (tl.34). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt V M esitatud arvetega (tl.35-52). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud V M esitatud arvete, arvete tasumise ning V M võlgnevuse arvestusega (tl.53-57). Kohtuistungi protokolliga (tl.59-60).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise

poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi V M vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja, V M, kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et V M, olles korteriomandi, asukohaga: xxxx, omanik ja elumaja, asukohaga: xxxxx, kaasomanik on kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses soojusenergia kaudse tarbimise kulu võttes sellisel viisil kaasomanikuna osa teiste kaasomanike kulutustest elumaja kütmisel.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.