UAB Globay Logistics hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitisena 10 145 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. märtsi 2017. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UAB Globay Logistics määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja UAB Globay Logistics (Leedu Vabariigi registrikood 302567924), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), seaduslik esindaja prokurist Elar Simmo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-870 ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.UAB Globay Logistics määruskaebus rahuldada. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, kuid kõrgema astme kohus võib mh asjas esitatud apellatsioon- või kassatsioonkaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus (TsMS § 75 lg 4 II lause).
1.UAB Globay Logistics (hageja) esitas 17. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks. Harju Maakohus võttis hagi 23. jaanuari 2017. a määrusega menetlusse.
2.Kostja esitas 21. veebruaril 2017. a taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna vaidlus ei allu Eesti kohtule. Kostja väitel esitas hagiavalduse Leedu Vabariigi juriidiline isik, kes on sõlminud kostjaga kindlustuslepingu piiriülese kindlustusteenuse osutamiseks Leedu Vabariigis. Kindlustusleping on sõlmitud professionaalse Leedu kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusteenuse osutamine pidi toimuma Leedus kehtivate õigusnormide järgi, lepingu sõlmimise protseduur pidi vastama Leedus kehtivatele nõuetele ja kindlustustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Kogu suhtlus kahjunõude käsitlemisel on toimunud Leedu Vabariigis kostja alalise esindaja UAB „Finance Property“ vahendusel. Vaidlusel ei ole muud kokkupuudet Eestiga, kui kostja juriidiline asukoht. Kostja on määranud Leedu territooriumile alalise esindaja kahjukäsitlusküsimustes. Kindlustuslepingu sõlmimine Leedus on allunud kohaliku finantsinspektsiooni järelevalvele. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevad kindlustustingimused on kasutatavad ainult kindlustuslepingute sõlmimisel Leedu Vabariigis. Kohtumenetluse läbiviimine Eestis oleks äärmiselt ebamõistlik, ebaratsionaalne, keeruline, eelduslikult mõlemat menetlusosalist keerulisse olukorda panev, sest kostja piiriülene tegevus kindlustuslepingute sõlmimisel Leedus on üles ehitatud selliselt, et Leetu on loodud üksus, mis tegeleb kohapeal kõigi kindlustusvaidluste lahendamisega. Kohtualluvuse küsimusi reguleerib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) artikkel 11, mille kohaselt võidakse lahendada asi liikmesriigi kohtus, kus on kindlustusandja elukoht. Nimetatud õigusakti inglisekeelses versioonis kasutatakse terminit domicile. Arvestades kogu piiriülese kindlustustegevuse spetsiifikat kogumis, oleks põhjendatud nimetatud määratluse tõlkimine ja tõlgendamine selliselt, et see tähendab kostja esindaja/üksuse asukohta Leedus, s.t isiku asukohta, kes on piiriülese kindlustuse korral kindlustusandja esindajaks kõikide küsimuste lahendamiseks kohapeal. Seetõttu ei ole Eesti kohus vaidluse lahendamiseks õige kohus.
3.Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata. Kostja ei ole märkinud, millise riigi kohus on õige praeguse vaidluse lahendamiseks. Kostja mainis seotust Leedu Vabariigiga, kuid ei ole välja toonud ühtegi seaduslikku alust, millest järelduks, et asi allub Leedu Vabariigi kohtutele. Kuna pooltel ei ole kohtualluvuse kokkulepet, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 4 ja Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi.
4.Harju Maakohus jättis 27. märtsi 2017. a määrusega TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei allu hagi Eesti kohtule. Esitatud hagi on oma olemuselt kindlustusvaidlus. Brüssel I määruse 3. jagu reguleerib kindlustusasjade kohtualluvust. Nimetatud jao artikkel 10 kohaselt määratakse kindlustusasjades kohtualluvus kindlaks II ptk
3.jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 või artikli 7 p 5 kohaldamist. Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 kohaselt võib esitada hagi kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on
2-17-870 liikmesriigis: a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht või b) kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud hagiga, muus liikmesriigis, hageja alalise elukoha kohtusse. Praeguses asjas esitas hagi Leedu Vabariigi juriidiline isik, kes sõlmis kindlustuslepingu piiriülese kindlustusteenuse osutamise käigus Leedu kindlustusmaakleri vahendusel Leedu Vabariigis. Kindlustusteenuse osutamine Leedu Vabariigis pidi toimuma Leedu Vabariigis kehtivate õigusnormide järgi, lepingu sõlmimise protseduur pidi vastama Leedus kehtivatele nõuetele ja kindlustustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Kostjal on määratud Leedu territooriumil alaline esindaja kahjukäsitlusküsimustes. Kostjal kui juriidilisel isikul ei ole elukohta, vaid on asukoht. Arvestades kogu piiriülese kindlustustegevuse spetsiifikat kogumis, on põhjendatud Brüssel I määruse artiklis 11 nimetatud kindlustusandja elukohta (domicile) tõlgendada selliselt, et see tähendab kostja esindaja/üksuse asukohta Leedus, s.t isiku asukohta, kes on piiriülese kindlustuse korral kindlustusandja esindajaks kõikide küsimuste lahendamiseks Leedus. Selleks isikuks on praegusel juhul UAB „Finance Property“, kelle asukoht on Leedus. Vaidluse lahendamine on tihedalt seotud Leeduga (mh vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite kogumine) ning seetõttu ei ole põhjendatud lahendada seda Eesti kohtus.
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning lahendada tsiviilasja Harju Maakohtul. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt annab Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) hagejale õiguse valida asja lahendavaks kohtuks ka kostja asukoha riigi kohtu ja maakohtu tõlgendus ei ole õige. Hageja valis endale Eesti kindlustusandja teenuse mh põhjusel, et vaidluse korral oleks võimalik seda lahendada Eestis. Kostja veebilehel avaldatud tingimustes on nii eesti kui inglise keeles märgitud, et vaidlusi lahendab Harju Maakohus. Euroopa Komisjoni juhendi kohaselt määratakse juriidiliste isikute alaline asukoht riigi järgi, kus on nende põhikirjaline asukoht, juhtkonna asukoht või peamine tegevuskoht. Kostja juhtkonna ja tegevuse peamine asukoht on Eesti Vabariik. Kohtumenetluse pooleks ei ole teenust vahendanud maakler, vaid lepingu sõlminud kostja.
6.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kohalduvad igale kindlustuslepingule kindlustustingimused, mis on sätestatud konkreetses lepingus. Viiteid, et piiriülese kindlustusteenuse osutamise puhul peab kindlustusvõtja pöörduma vaidluse korral Eesti kohtusse, kostja kodulehel ei ole.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse põhjendused
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
9.TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui kohus ei ole
2-17-870 pädev asja lahendama. Viidatud sätte alusel jättis maakohus praeguses asjas hagi läbi vaatamata, leides, et Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi allub vaidlus Leedu Vabariigi kohtule. Kolleegium sellega ei nõustu.
10.Kolleegium juhib tähelepanu, et Brüssel I määruse art 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, üldjuhul selle sama liikmesriigi kohtutesse. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib Brüssel I määruse art 5 lg 1 järgi esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes II ptk 2.–7. jaos sätestatud korras. Kindlustusasjade erandlikku kohtualluvust on reguleeritud Brüssel I määruse II ptk 3. jaos. Brüssel I määruse artikkel 10 järgi määratakse kindlustusasjades kohtualluvus kindlaks 3. jao kohaselt, ilma et see piiraks määruse artikli 6 või artikli 7 lg 5 kohaldamist. Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi võib kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kindlustusandja alaline elukoht. Juhise selleks, kuidas sisustada Brüssel I määruse art 11 lg-s 1 (a) sätestatud alalist elukohta kostja kui juriidilise isiku puhul, annab Brüssel I määruse artikkel 63, mille 1. lõike kohaselt on juriidilise isiku alaline asukoht seal, kus on tema: a) põhikirjajärgne asukoht, b) juhatuse asukoht või c) peamine äritegevuse koht.
11.Viidatud sätetest tulenevalt leidis maakohus iseenesest õigesti, et kuna kostjal juriidilise isikuna ei ole elukohta, tuleb viidatud sätet mõista selliselt, et lähtuda saab kostja alalisest asukohast. Ka õigusalases kirjanduses on osundatud Brüssel I määruses sisalduva termini domicile ebaõnnestunud tõlkele ning leitud, et seda tuleks mõista kui isiku alalist elu- või asukohta, mis määratakse kindlaks selle riigi materiaalõiguse normide järgi, kus on isiku oletatav alaline elu- või asukoht (vt M. Torga. Elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduses: tähendus rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses. – Juridica VII/2010, lk 476–477).
12.Kuna praeguses asjas on hagi esitatud Eesti kohtule ja hageja väitel on kostja alaline asukoht Eestis, tuli maakohtul mh Eestis kehtivat materiaalõigust arvestades kontrollida, kas kostja alaline asukoht Brüssel I määruse art II lg 1 (a) ja artikli 63 lg 1 tähenduses on Eestis. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 1 järgi on juriidilise isiku asukohaks tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustikus ei ole aktsiaseltsi asukohta teisiti sätestatud, kuid ÄS § 244 lg 1 p 1 järgi märgitakse aktsiaseltsi asukoht ja aadress aktsiaseltsi põhikirjas ning see kantakse ÄS § 251 p 2 järgi ka äriregistrisse.
13.Äriregistri teabesüsteemi andmetel ja sealt kättesaadava kostja põhikirja p 1.2 järgi on kostja asukoht Eesti Vabariigis. Kostja ei ole väitnud, et tema alaliseks asukohaks (sh juhatuse asukohaks või peamiseks äritegevuse kohaks) ei oleks Eesti Vabariik. Kostja on väitnud seda, et praegust kohtuasja puudutav kindlustusleping oli tugevamalt seotud Leedu Vabariigiga. Nimetatud asjaolul ei ole aga praeguse asja kohtualluvuse seisukohalt tähtsust, sest Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi on määravaks kostja alaline asukoht, mitte aga lepingu täitmise vm lepinguga tihedalt seotud koht.
14.Kolleegiumi hinnangul ei saa Brüssel I määrust artikkel 11 lg-t 1 (a) tõlgendada ka selliselt, et kostja alaliseks asukohaks on kostja esindaja ja kahjukäsitleja (UAB „Finance Property“) asukoht Leedus. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et iseenesest võib hageja esitada Brüssel I määruse art 7
2-17-870 lg 5 järgi hagi filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul ka selle paiga kohtutesse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub, kuid kuna viidatud sättes on reguleeritud valikuline kohtualluvus, ei välista see hageja õigust pöörduda Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi kostja alalise asukoha riigi kohtusse.
15.Ülalmärgitud põhjendustel on hagejal õigus esitada Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi kostja vastu hagi Eesti Vabariigi kohtule, mistõttu jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
16.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.