Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

kasutuses ning AS-i Hansa Liising Eesti omandis oleva sõiduki BMW 750 (reg nr xxx xxx) kindlustamiseks perioodiga 27.05.2005.a – 28.06.2005.a. Lepingu lahutamatuks osaks olid Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-i üldised lepingutingimused 1/2003 ja sõidukikindlustuse tingimused. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p-le 7.5.1 ning kindlustuspoliisile oli liiklusõnnetuse korral omavastutuse suuruseks 5 000 krooni. 21.06.2005.a toimus sõidukiga BMW 750 liiklusõnnetus, kus sõidukit juhtinud K-K.H olles sooritanud pöörde, kiirendas sõidukit eesmärgiga ära hoida kokkupõrget tagant läheneva veoautoga ning sõiduk kaotas juhitavuse. Kostja keeldus tekkinud kahju hüvitamast, põhjendades seda asjaoluga, et sõiduki juht ületas lubatud sõidukiirust. Hageja leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine liiklusõnnetusega seonduvatel asjaoludel ei anna kostjale õigust kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Hageja hinnangul oli sõidukit juhtinud isiku käitumine suunatud kahju ärahoidmisele, mitte ohutusnõuete rikkumisele. Hageja leiab, et kostja käitumine kindlustushüvitise maksmisest keeldumisel ei ole õigustatud ja kostja on kohustatud maksma kas soodustatud isikule AS-ile Hansa Liising Eesti või hagejale välja kindlustushüvitise ja viivise. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õigus vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p-le 5.1 on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud täitma liikluseeskirju ning kindlustusandja poolt antud kirjalikke ohutusnõudeid. Liikluseeskirjade või ohutusnõuete mittetäitmisest võib tuleneda hüvitise vähendamine või annulleerimine. Liiklusõnnetuse sündmuskohas oli lubatud sõidukiirus 50km/t. Ekspert Ain Leppiku 01.07.2005.a arvamusega on kindlaks tehtud, et sõiduki teelt väljasõidu eelne arvutuslik liikumiskiirus oli 87 km/t. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega rikkus sõiduki juht liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõuet, mis on ohutusnõudeks kindlustusandja üldiste lepingutingimuste ja sõidukindlustuse tingimuste mõttes. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt oli sõidukijuhi käitumine suunatud kahju ärahoidmisele. Kostja leiab, et juht ei oleks tohtinud üldse peateele teisele sõidukile ette sõita. Kostja hinnangul ei valinud juht ohu vältimiseks endale jõukohast viisi, vaid hoopis tekitas ja suurendas kahjulikke tagajärgi. Kostja leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlik rikkumine ning kiiruse ületamisel on alati mõju liiklusõnnetuse toimumisele ja üldjuhul ka tekkiva kahju suurusele. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 19.08.2005 otsusega väärteoasjas nr 2314,05,021180 on tõendatud, et juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. Juhi enda seletustega on tõendatud, et ta ei jälginud piisavalt tähelepanelikult ümbritsevat liikluskeskkonda. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et on rikutud LE § 11, § 13, § 65, § 123 ja § 124 p 1 nõudeid, mis on otseses põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kostja on seisukohal, et sõidukit juhtinud isik pidi ületama kurvi kriitilist kiirust, muidu poleks auto külglibisemisse sattunud. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik nõustub hageja toodud seisukohtadega.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 2(6)

Asjas puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel on sõlmitud 15.06.2005.a kindlustusleping, mille alusel on välja antud kindlustuspoliis nr 1/180986. Kindlustatud esemeks on BMW 750 reg nr xxx xxx ning soodustatud isikuks Hansa Liising Eesti AS. Kindlustuslepingu osaks on üldised lepingutingimused ja sõidukikindlustuse tingimused. Puudub vaidlus, et 21.06.2005.a toimus Vana-Rannamõisa teel Tallinnas kell 19:12 liiklusõnnetus. Sõiduk kaotas teel juhitavuse, sattus külglibisemisse ja sõitis teelt välja. Sõidukit juhtis K-K. H. Sõidukikindlustuse hüvitistaotluse jättis kostja 11.08.2005 hüvitamisotsusega rahuldamata. Oma otsuses tugines kostja Ain Leppiku 01.07.2005 eksperdi arvamusele. Käesolevas asjas on vaidlus, kas kindlustusjuhtum toimus sõidukit juhtinud isiku raske hooletuse tõttu, mille kohaselt kindlustusandja vabaneks kahju hüvitamise kohustusest (üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 vabaneb kostja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu). Raske hooletus on käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine. Kohtu arvates on üheks selliseks juhtumiks liikluseeskirjade jäme eiramine. Kohus, võttes arvesse liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid, nõustub kostja seisukohaga, et sõidukit juhtinud isik pidi ületama kurvi läbimise kriitilist kiirust. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajana ülekuulatud asjatundja Ain Leppiku ütlustega ning tema kirjaliku arvamusega, mille kohaselt moodustas kurvi läbimise arvutuslik kriitiline kiirus kurvi teravamas osas 138 – 147 km/t. Sõiduki teelt väljasõidu eelne arvestuslik liikumiskiirus oli 87 km/t. Kohtuistungil täiendas asjatundja oma seisukohta selgitades, et võttes aluseks politsei poolt koostatud liiklusõnnetuse skeemi, oli sõiduki teelt väljasõidu eelne arvestuslik liikumiskiirus 105 km/t. Nimetatud vahe tuleneb asjaolust, et sõiduki külglibisemise jälg oli kruusa peal pikem, kuna asjatundja käis liiklusõnnetuse sündmuskohal päevi hiljem. Puudub vaidlus selles, et auto sattus kurvis külglibisemisse ja et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 50 km/t. Nimetatud asjaolu kinnitab oma ütlustega ka sõidukit juhtinud K-K. H. Tunnistaja Ain Leppik on välistanud teised külglibisemisse sattumise põhjused ning peab väljasõidu põhjuseks kurvi kriitilise kiiruse ületamist. Puudub vaidlus selles, et sõiduki tehnilised omadused võimaldasid sellist kiirendamist (kiirendus 0-100 km/h 6,6 sekundit). Kohtu arvates pani sõidukit juhtinud isik kindlustusjuhtumi toime olles raskelt hooletu. Tunnistaja K-K. H ütluste kohaselt jälgis ta tahavaatepeeglist lähenevat veoautot ning samal ajal vajutas gaasi. Sellise tegevuse eest saab juhile ette heita LE § 65, 123 ja 124 p 1 nõuete jämedat eiramist. Kohtu arvates on selline tegevus (sõita kiirusega 138-147 km/t ning tegeleda teiste toimingutega) rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Samuti peab kohus oluliseks asjaoluks, et K-K.H oli nimetatud teelõiku, kus õnnetus toimus, ka varem sõitnud. Puudub vaidlus selles, et teeolud ja ilmastikutingimused olid liiklusõnnetuse toimumisel head. Hageja toob välja asjaolu, et K-K. H kiirendas sõidukit eesmärgiga hoida ära kokkupõrget tagant läheneva suure veoautoga ja tema tegevus oli suunatud kahju ärahoidmisele. Tagant läheneva veoauto kohta on tõendiks vaid tunnistaja K-K. H ütlused, muud andmed veoauto ning reaalse ohu kohta puuduvad. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et sõidukit juhtinud isiku liikluseeskirjade rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kriitilise kiiruse ületamine kurvis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kuna sõidukit juhtinud isik põhjustas 3(6)

kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu, ei ole tema käitumine vabandatav. Kohus, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskust, leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest täielikult. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kindlustushüvitise suurusele, kuna eelnevalt on kohus tuvastanud kindlustusandja kohustuse täitmisest vabanemise üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 26.03.2007.a otsuse täies ulatuses ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja kohtukulud ja kohtuvälised kulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohus on hinnanud ebaõigesti asjaolusid sõiduki juhi K.-K. H kurvi läbimise kiirust õnnetuse hetkel. A.Leppiku ütlused on vasturääkivad. Samuti on väär kohtu seisukoht, et K.-K. H oli raskelt hooletu. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 488 lg 1, kuigi seda oleks pidanud tulenevalt asjaoludest kohaldama ning ebaõigesti kohaldanud LE § 123 ja 124 p 1. Apellant leiab, et K-K H ütlustega on tõendatud asjaolu, et ta püüdis hoida ära kokkupõrget veoautoga ja sellepärast kiirendas sõidukit. Tegevus ei olnud suunatud ohutusnõuete rikkumisele. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seiskoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vabaneb üldiste lepingutingimuste 1/2003 p 8.6.2 alusel täitmise kohustusest (kindlustushüvitise maksmisest) täielikult, arvestades rikkumise laadi ja raskust. Asja materjalist nähtuvalt tuvastas kohus asjaolu, et kriitilise kiiruse ületamine kurvis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ning kuna sõidukit juhtinud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu ja tema käitumine ei ole vabandatav, 4(6)

vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest täielikult. Kolleegium kohtu järeldustega nõustub. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et sõidukit juhtinud K.-K. H ei ületanud kurvi läbimise kriitilist kiirust (138-147 km/h). Kurvi läbimise kriitiline kiirus on leitud vastavat matemaatilist valemit kasutades, asjatundja arvamuse aluseks olevate eelduste õigsust apellant vaidlustanud ei ole. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kiiruse ületamine iseenesest ei saa olla õnnetuse põhjuseks. Asjatundja A.Leppiku kirjaliku arvamuse (tl 27) ja tunnistajana antud ütluste (tl 180) kohaselt pidi sõiduki teelt väljasõidueelne arvestuslik kiirus, arvestades külglibisemise jälgede pikkusega (35 m), olema vähemalt 105 km/h. Kuivõrd tõendatud ei ole sõiduki külglibisemisse sattumine muude põhjuste tõttu, nõustub kolleegium kohtu tuvastatuga, et sõiduk, sattudes antud kurvis külglibisemisse, mille tagajärjel sõitis teelt välja, pidi ületama kurvi läbimise kriitilist kiirust. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 50 km/h, K.-K. H ütluste kohaselt võis sõidukiirus enne kurvi maksimaalselt olla 90 km/h (tl 182). Seega ületas sõiduki juht enne teelt väljasõitu lubatud sõidukiirust vähemalt 55 km/h võrra, mis põhjustaski teelt väljasõidu. Kolleegium leiab, et kiiruse ületamine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ja sõiduki juht pani kindlustusjuhtumi toime, olles raskelt hooletu. Et tagant läheneva veoauto kohta on tõendiks vaid K.-K. H ütlused ja muud tõendid veoauto ning reaalse ohu puudumise kohta puuduvad, on õige, et K.-K. H liikluseeskirjade rikkumine ei ole vabandatav. Apellatsioonikohtu istungil apellandi esindaja veoauto sõidukiiruse kohta hinnangut anda ei oska. Sõidukikindlustuse tingimuste p 5.1 kohaselt on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud täitma liikluseeskirju ning kindlustusandja poolt antud kirjalikke ohutusnõudeid. Tõendatud on et, K.-K. H ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust, millega rikkus LE § 124 p-s 1 sätestatut. LE §-des 65, 123 ja 124 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumine sõiduki juhi poolt on LE nõuete jäme eiramine. Sõiduki juhtimine lubatust suurima kiirusega ja samal ajal tegelemine teiste toimingutega, on rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu. Sõidukikindlustuse tingimuste p 5.1 sätestab hageja kohustuse liikluseeskirju täita, mitte rikkuda. Liikluseeskirjade (ohutusnõuete) mittetäitmisel vabaneb kostja kindlustushüvitise maksmisest. Apellandi väide, et kohus jättis kohaldamata VÕS § 488 lg-s 1 sätestatu, ei ole põhjendatud. VÕS § 488 lg 1 kohaselt peab kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada. Tegevus, mille käigus sõiduki juht kiirendab, et vältida kokkupõrget väidetavalt tagant läheneva veoautoga, kuid satub kiiruse ületamise tõttu külglibisemisse ja sõidab teelt välja, pole kolleegiumi arvates mitte ohu vältimine, vaid ohutusnõuete rikkumine. Vastavalt üldiste lepingutingimuste 1/2003 p-le 8.6.2 vabaneb kostja kindlustusandjana täitmise kohustustest täielikult, sest K.-K. H põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja.

5(6)

Iko Nõmm

Ande Tänav

Urmas Reinola

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.