Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
26. märts 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn,
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-21186
Tsiviilasi
xxx hagi xxx Aktsiaseltsi vastu kindlustushüvitise 105 000 krooni ja viivise 12 033 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx);
esindajad
Hageja esindaja Aare-Matti Inglist (Advokaadibüroo Inglist, elektronpost xxx) Kostja xxx Aktsiaselts (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja Anu Saar (elektronpost xxx) Kolmas isik hageja poolel Aktsiaselts xxx (registrikood xxx, asukoht xxx); Kolmanda isiku lepinguline esindaja Helen Kolk (elektronpost xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
7. märts 2007.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja xxx
isikud
Hageja lepinguline esindaja Aare-Matti Inglist Kostja lepinguline esindaja Anu Saar
Jätta xxx hagi xxx Aktsiaseltsi vastu kindlustushüvitise 105 000 krooni ja viivise 12 033 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta xxx kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (26. märts 2007.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 09.08.2006 esitas xxx kohtule hagi xxx AS-i vastu 150 164 krooni nõudes (kindlustushüvitis 140 000 krooni ja viivis 10 164 krooni). 07.02.2007 hageja täpsustas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 116 445 krooni (kindlustushüvitis 105 000 krooni ja viivis 11 445 krooni) AS-i xxx kasuks. Juhul, kui kohus leiab, et hüvitise ja viivise saab välja mõista vaid hageja kasuks, palub hageja mõista kostjalt välja 116 445 krooni hageja kasuks. 23.02.2007 esitas hageja alternatiivnõude, mille kohaselt kui kostjal on õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda, taotleb hageja kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmist kostjalt vastavalt kohtu poolt määratud osale. 07.03.2007 toimunud kohtuistungil suurendas hageja viivise nõuet 12 033 kroonini ning palub kostjalt välja mõista hüvitise ja viivise kogusummas 117 033 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõidukikindlustuse lepingu hageja kasutuses ning AS-i xxx omandis oleva sõiduki BMW 750 (reg nr 090MDZ) kindlustamiseks perioodiga 27.05.2005 – 28.06.2005. Lepingu lahutamatuks osaks olid xxx AS-i üldised lepingutingimused 1/2003 (kehtivad alates 01.09.2003) ja sõidukikindlustuse tingimused (kehtivad alates 01.08.2000). Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p-le 7.5.1 ning kindlustuspoliisile oli liiklusõnnetuse korral omavastutuse suuruseks 5 000 krooni. 21.06.2005 toimus sõidukiga BMW 750 liiklusõnnetus, kus sõidukit juhtinud xxx pööras sõidukiga uuest elamurajoonist Vana-Rannamõisa teele suunaga Õismäe poole. Olles pöörde sooritanud, nägi juht auto tahavaatepeeglist veoautot. Et mitte veoautole ette jääda, kiirendas juht, samal ajal peeglist tagasõitvat veoautot jälgides, kuid ees tuli kurv ja autol kadus juhitavus ning auto sattus külglibisemisse. Kostja keeldus tekkinud kahju hüvitamast, põhjendades seda asjaoluga, et sõiduki juht ületas lubatud sõidukiirust. Hageja leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine liiklusõnnetusega seonduvatel asjaoludel ei anna kostjale õigust kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Sõidukit juhtinud xxx kiirendas sõidukit eesmärgiga hoida ära kokkupõrget tagant läheneva veoautoga. Hageja hinnangul oli sõidukit juhtinud isiku käitumine suunatud kahju ärahoidmisele, mitte ohutusnõuete rikkumisele. Asjaolu, et kahju ärahoidmise käigus sõiduk juhitavuse kaotas, ei anna kostjale õigust kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Hageja leiab, et kostja käitumine kindlustushüvitise maksmisest keeldumisel ei ole õigustatud ja kostja on kohustatud maksma kas soodustatud isikule AS-ile xxx (käesolevas protsessis kolmas isik hageja poolel) või hagejale välja kindlustushüvitise ja viivise. 18.09.2006 täiendava seisukoha kohaselt leiab hageja, et sõidukit juhtinud xxx oli reaalne oht põrgata kokku tagant läheneva veoautoga ning juhi tähelepanu oli suunatud lähenevale ohule. Hageja leiab, et juhi tegevus sõiduki kiirendamisel oli ainuõige. Kostja vastuväited 04.09.2006 esitas kostja kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õigus vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p-le 5.1 on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud täitma liikluseeskirju ning kindlustusandja poolt antud kirjalikke ohutusnõudeid. Liikluseeskirjade või ohutusnõuete mittetäitmisest võib tuleneda hüvitise vähendamine või annulleerimine. Liiklusõnnetuse sündmuskohas oli lubatud sõidukiirus 50km/t. Ekspert Ain Leppik’u 01.07.2005 arvamusega 05/180 on kindlaks tehtud, et sõiduki teelt
väljasõidu eelne arvutuslik liikumiskiirus oli 87 km/t. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega rikkus sõiduki juht liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõuet, mis on ohutusnõudeks kindlustusandja üldiste lepingutingimuste ja sõidukindlustuse tingimuste mõttes. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt oli sõidukijuhi käitumine suunatud kahju ärahoidmisele. LE § 11 kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust, nimetatud normi eesmärgiks on ohu või takistuse ärahoidmine. Kostja leiab, et seega ei oleks juht LE § 11 nõuet järgides tohtinud üldse peateele teisele sõidukile ette sõita. LE § 13 kohaselt peab ohu tekitanud isik rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Seega pidi juht kasutama talle jõukohaseid meetmeid. Käesoleval juhul ei tulnud juht tahavaatepeeglist veoauto jälgimise ja lubatud sõidukiiruse olulise ületamise tõttu sõiduki juhtimisega toime ning sõitis seetõttu teelt välja. Kostja hinnangul ei olnud juhi valitud viis ohu vältimiseks talle jõukohane, vaid hoopis tekitas ja suurendas kahjulikke tagajärgi. Kostja leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlik rikkumine ning kiiruse ületamisel on alati mõju liiklusõnnetuse toimumisele ja üldjuhul ka tekkiva kahju suurusele. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 19.08.2005 otsusega väärteoasjas nr 2314,05,021180 on tõendatud, et juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, rikkudes LE § 123 nõudeid. Juhi enda seletustega on tõendatud, et ta ei jälginud piisavalt tähelepanelikult ümbritsevat liikluskeskkonda, rikkudes seega LE § 65 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et on rikutud LE § 11, § 13, § 65, § 123 ja § 124 p 1 nõudeid, mis on otseses põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. 07.02.2007 täiendas kostja esindaja oma seisukohta, mille kohaselt sõidukit juhtinud isik pidi ületama kurvi kriitilist kiirust, muidu poleks auto külglibisemisse sattunud. Seega puudub kostja hinnangul tal liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik nõustub hageja toodud seisukohtadega. Menetluse käik Kohus määras 24.10.2006 autotehnilise ekspertiisi sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks enne ja pärast õnnetusjuhtumit (t lk 104-105). 07.03.2007 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle Ain Leppik’u ja xxx. Kohtuistungil jäi hageja esindaja kõigi eelnevalt kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja palus rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja kohtukulud. Juht ei olnud raskelt hooletu ning juhtimisvea tõttu sõitis autoga teelt välja. Juhi tähelepanu oli suunatud lähenevale ohule, mistõttu juht oli hädaseisundis ja tema käitumist ei saa talle ette heita. Kostja esindaja jäi samuti varem esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et sõidukijuht rikkus liikluseeskirju ja ohutusnõudeid olles raskelt hooletu. Maakohtu seisukoht Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
lähtus ning hageja ei ole väitnud, nagu oleksid arvamuse aluseks olnud eeldused ebaõiged. Puudub vaidlus, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/t. Kohus, võttes arvesse liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid, nõustub kostja seisukohaga, et sõidukit juhtinud isik pidi ületama kurvi läbimise kriitilist kiirust. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajana ülekuulatud asjatundja Ain Leppik’u ütlustega ning tema kirjaliku arvamusega. Puudub vaidlus selles, et auto sattus kurvis külglibisemisse. Nimetatud asjaolu kinnitab oma ütlustega ka sõidukit juhtinud xxx (t lk 182). xxx ütluste kohaselt pööras ta vasakule, gaas oli peal, auto kaotas juhitavuse, läks külglibisemisse ja sõitis kraavi. -xxx ütluste kohaselt ta sõidukiirust enne kurvi ei vaadanud, küll aga vajutas ta gaasi. Ain Leppik, kui asjatundja, on selgitanud, et külglibisemisse sattumiseks pidi sõiduki kiirus olema 138-147 km/t. Tunnistaja Ain Leppik on välistanud teised külglibisemisse sattumise põhjused ning peab väljasõidu põhjuseks kurvi kriitilise kiiruse ületamist. Puudub vaidlus selles, et sõiduki tehnilised omadused võimaldasid sellist kiirendamist (kiirendus 0-100 km/h 6,6 sekundit). Kohtu arvates pani sõidukit juhtinud isik kindlustusjuhtumi toime olles raskelt hooletu. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt jälgis ta tahavaatepeeglist lähenevat veoautot ning samal ajal vajutas gaasi. Sellise tegevuse eest saab juhile ette heita LE § 65 (juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist), § 123 (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb) ja § 124 p 1 (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis) nõuete jämedat eiramist. Kohtu arvates on selline tegevus (sõita kiirusega 138-147 km/t ning tegeleda teiste toimingutega) rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Samuti peab kohus oluliseks asjaoluks, et xxx oli nimetatud teelõiku, kus õnnetus toimus, ka varem sõitnud. Puudub vaidlus selles, et teeolud ja ilmastikutingimused olid liiklusõnnetuse toimumisel head (väljas oli valge ja sõidutee kate kuiv). Hageja toob välja asjaolu, et xxx kiirendas sõidukit eesmärgiga hoida ära kokkupõrget tagant läheneva suure veoautoga ja tema tegevus oli suunatud kahju ärahoidmisele. Tagant läheneva veoauto kohta on tõendiks vaid tunnistaja xxx ütlused, muud andmed veoauto ning reaalse ohu kohta puuduvad. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus et sõidukit juhtinud isiku liikluseeskirjade rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kriitilise kiiruse ületamine kurvis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kuna sõidukit juhtinud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu ning tema käitumine ei ole vabandatav, vabaneb kindlustusandja üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 alusel täitmise kohustusest osaliselt või täielikult. Kohus, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskust, leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest täielikult. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kindlustushüvitise suurusele, kuna eelnevalt on kohus tuvastanud kindlustusandja kohustuse täitmisest vabanemise üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,
alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.