Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2007 Rapla
Tsiviilasja number
2-07-26146
Tsiviilasi
Vello Õunpuu (pankrotis) hagi Marco Lee vastu vara tagasivõitmiseks korteriomandite võõrandamislepingute kehtetuks tunnistamisega. Hageja Vello Õunpuu (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-x xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), esindaja pankrotihaldur Terje Eipre (AB Eipre & Partnerid, asukoht Juhkentali 8 10132 Tallinn).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Marco Lee (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Menetluse liik
Kirjalik, hagi õigeksvõtul
Tunnistada kehtetuks Vello Õunpuu ja Marco Lee vahel 01.augustil 2005.a. sõlmitud leping Rapla maakonnas xxxxxx xxxxxxxxx x. x-x asuva korteriomandi (kinnistusregistriosa nr. xxxxxxx) müümiseks Marco Leele, korteriomandile omandiõiguse üleandmiseks ning Marco Lee kinnistusregistriossa omanikuna sissekandmiseks. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte posti teel. Kohtukulude jaotus Pooltele tekkinud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda, riigile tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda. Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et 29. juunil 2007 kuulutas Pärnu Maakohus välja Vello Õunpuu pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Pankrotimenetluse käigus selgus, et 01. augustil 2005 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi müügilepingu ning asjaõiguslepingu, millede alusel võõrandas hageja kostjale 50 000 krooni eest xxxxx maakonnas xxxxxx xxxxxxxxx x-x asuva korteriomandi, mille kohta on Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnas avatud kinnistusregistri registriosa nr xxxxx Korteriomandi müük toimus alla turuhinna ja selle eesmärk oli kahjustada võlausaldaja Arne Auna õigusi, sest 17. veebruaril 2000 olid Arne Aun ja Vello Õunpuu sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis A.Aun V.Õunpuule 83 000 krooni laenu. Kuna võlgnik laenu ei tasunud, esitas võlausaldaja 30. juunil 2005 Ida-Viru Maakohtule hagi V.Õunpuult võla väljamõistmiseks. Taotluse hagi tagamiseks jättis kohus rahuldamata. 14. novembri 2005. aasta tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis V.Õunpuult välja põhivõla 83 000 krooni ning kohtukulud 5250 krooni. 16. novembril 2005 avastas A.Aun, et V.Õunpuu on nimetatud korteriomandi võõrandanud alla turuhinna kostjale. Seepärast esitas võlausaldaja 16. novembril 2005 V.Õunpuule pankrotihoiatuse, kuna viimane oli korteriomandi müügiga põhjustanud enda püsiva maksejõuetuse. Hageja muutus pärast 01. augustit 2005 maksejõuetuks ka seetõttu, et lisaks nimetatud korteriomandile võõrandas ta sama hinnaga teise talle samas majas kuulunud korteriomandi. Võlgnikust hageja sissetulekud ei võimaldanud siis ega võimalda ka tulevikus võlausaldajate nõuete täitmist, sest tema keskmine netopalk on kuus 4000 krooni ja invaliidsuspension 1740 krooni, millele ei saa seadusest tulenevalt suuremas osas sissenõuet pöörata. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. 14. veebruaril 2006 esitas võlausaldaja Pärnu Maakohtule avalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks. 29. märtsil 2006 algatas Pärnu Maakohus hageja pankrotimenetluse, pärast mida võlgnik (hageja) teatas, et tal puudub igasugune vara oma kohustuste täitmiseks. Viru Ringkonnakohtu 14. veebruari 2007. aasta otsusega mõisteti hagejalt võlausaldaja kasuks välja ka intressid summas 83 000 krooni ja kohtukulud 4750 krooni, ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 09. mail 2007 esitas võlausaldaja Pärnu Maakohtule avalduse hagi tagamise abinõuna nimetatud korteriomandi käsutamise keelumärke seadmiseks, mille Pärnu Maakohus 14. mail 2007.a. rahuldas. Kostja ei ole korterit remontinud, seal elanud ega korterit kellelegi üürinud ja seepärast on alus eeldada, et kostja ei vajanud korterit elamiseks ja tal puudus vajadus korteri soetamiseks. Hageja leiab, et temaga tihedalt läbi käinud, ühel tänaval elanud ja üliodavalt korteri ostnud kostja teadis või pidi teadma, et leping kahjustab võlausaldajate huve ja põhjustab hageja maksejõuetuse. Leping sõlmiti 01. augustil 2005 ja pankrotimenetlus algatati 29. märtsil 2006. Seega toimus tehing vähem kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Seepärast palub hageja tagasivõitmise korras tunnistada nimetatud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping kehtetuiks. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kirjalikust vastusest nähtub, et 2005.a. juulikuu algul pöördus hageja kostja poole palvega saada 50 000 krooni laenu võla tasumiseks AS-ile Eesti Energia. Hageja selgitanud, et kui ta võlga ei tasu, siis pöördutakse kohtusse ja sel juhul kaasnevad kohtukulud. Samuti teatanud hageja, et tal on probleemid vanade laenudega tasumisega, ta olevat antud
kohtusse ammu lahendatud asja pärast, kuid igaks juhuks olevat parem, kui tal vara ei ole. Selle tulemusena tegi hageja kostjale ettepaneku vormistada xxxxx maakonnas xxxxxx xxxxxxxxx x-x asuv korter laenu tagatisena kostja nimele kuni probleemide lahendamiseni. Kuigi pooled tunnevad üksteist juba ammu, oli kostjal kindlam tunne laen varaga tagada. 01.augustil 2005 sõlmisidki pooled korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel vormistati nimetatud korteriomand kostja nimele ja ta andis hagejale 50 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja pärast probleemide lahendamist kostjale 50 000 krooni tagastama ja kostja korteriomandi hagejale müüma. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Nõude aluseks on asjaolu, et kostja teadis tehingu eesmärki ja tagajärge- võlgnikule kuuluva korteriomandi säästmist võimaliku sundtäitmise eest, võlgniku muutumist seeläbi varatuks ja sellega kaasnevat võlausaldajate huvide kahjustamist. Kuna kostja on hagi alusena esitatud väite omaks võtnud, siis tuleb TsMS § 231 lg. 1 kohaselt asuda seisukohale, et PankrS § 110 lg. 1 p.2 ette nähtud alus tehingu tühistamiseks ja korteriomandi pankrotivarasse tagasivõitmiseks on tõendatud. Muid väiteid ega nõudeid ei ole hageja esitanud ja seega on kostja võtnud õigeks kogu hagi. TsMS § 440 lg. 1 kohaselt tuleb hagi niisugusel juhul rahuldada. PankrS § 119 lg. 1 kohaselt on kostja kohustatud tehingu alusel saadu pankrotivarasse tagastama. TsMS § 468 lg. 1 p.1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks. TsMS § 162 lg. 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, teisele poolele kõik viimase poolt kantud menetluskulud. Sama paragrahvi lg. 4 aga võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hagi esitamise on antud juhul põhjustanud hageja enda väär ja võlausaldajate huve kahjustav käitumine. Seepärast peab kohus õigeks jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.
TsMS § 190 lg. 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest riigi tuludesse hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Ainsaks kuluks riigile on antud menetluses riigilõiv, mis vastavalt hagi hinnale on antud juhul 2750 krooni. Kuna hageja on pankroti tõttu menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb riigilõiv jätta kostja kanda.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.