Võlaõigus › Muud

Asjaolud L.A esitas 27.01.2006.a kohtule hagi Eesti Vabariigi (läbi Narva Linnvalitsuse) ja T.T vastu maatüki ostu-müügilepingu osaliseks tühistamiseks maaüksuse suuruse osas ja maatüki suurusega 1420 ruutmeetrit erastamiseks. 09.10.2006.a Viru Maakohtu määrusega võeti hagi menetlusse. 15.01.2007.a esitas hageja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, seoses hagist loobumisega. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus

Tsiviilasi nr 2-06-1708

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega on kohtul kohustus kontrollida õigusabikulude väljamõistmisel teiselt poolelt õigusabikulude põhjendatust ja vajalikku ulatust ja kohus peab kulude väljamõistmise küsimuse lahendama kulude vajalikkuse ja põhjendatuse - alusel. Nimetatud norm on sätestatud selleks, et lahendada tsiviilasjas osutatud õigusabi kulude vajalikkuse küsimus konkreetses asjas. Kohus peab hindama kohtumenetluse keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tehtud tööd, töö mahtu ja selleks kulunud aega ning muid olulisi asjaolusid, mis oleksid või ei oleks õigustanud õigusabi osutaja kasutamist kohtumenetluses. T.T lepinguline esindaja Deniss Matvejev on koostanud 02.11.2006.a vastuse hagiavaldusele, millest sisulist osa on 1,5 lehekülge, millest pool hõlmab lepingulise esindaja määratlus hagi hinna ja hagi käiguta jätmisest, mis ei ole asjakohased, kuna nimetatud menetlustoimingud ei ole kostja pädevuses. 24.01.2007.a on lepinguline esindaja koostanud vastuse avaldusele hagist loobumise kohta ja 23.02.2007.a vastuse hageja seisukohale menetluskulude osas. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, arvestanud kulude vajalikkusega antud tsiviilasjas, lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga, koostatud dokumentide keerulisusega, mahuga ja sisuga, leiab, et T.T kulud õigusabile olid vajalikud, kuna ta ei oma õigusalast haridust ja vastuse hagile ja teiste kohtule esitatud avalduste korrektseks vormistamiseks oli tal vaja abi tema esindaja poolt. Kuid kohus leiab, et T. T lepingulise esindaja Deniss Matvejevi taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt kostja kasuks 4720 krooni ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks hagejalt lepingulise esindaja poolt kostjale osutatud õigusabi eest välja mõista õigusabikulud summas 2360 krooni. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et need kulud ei olnud vajalikud, kuna vastus hagiavaldusele oli antud pärast seda, kui hageja esitas avalduse hagist loobumisest. See hageja väide ei vasta tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Kohus saatis kostjale T.T-le hagiavaldus koos lisadega, vastuse hagiavaldusele nõudmisega ja hagi menetlusse võtmise määrusega 10.10.2006, ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele hiljemalt 21 päeva jooksul arvates hagiavalduse kättesaamisest. Kostja sai osundatud materjalid isiklikult kätte 13.10.2006 ja 03.11.2007 tema lepinguline esindaja jurist Deniss Matvejev esitas vastuse hagile. Hageja esitas avalduse hagist loobumisest alles 15.01.2007. Samuti ei võeta kohus arvesse hageja väidet, et kviitung kostjale õigusteenuste osutamise eest oli koostatud 18.01.2007, kuna hageja ei esitanud tõendeid, et need teenused ei olnud D. Matvejevi poolt kostjale T. T-le osutatud, aga millal nende eest maksta – see on lepingu poolte kokkuleppe. Seda enam, et hagist loobumise avalduse sai kostja T. T kätte 20.01.2007. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud 2(3)

Tsiviilasi nr 2-06-1708

riigilõivust tagastatakse, kui hageja on hagist loobunud. Seega hagejal on õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks, märkides taotluses Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määruse nr 140 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-st 168 lg 5, 173 lg 1, 174 lg 4, 175 lg 1, 428 lg 1 p 3, 429 lg 1, 431 lg 1, 463-466.

Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.