2-06-22403
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Määruse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-22403
Tsiviilasi
T. K. avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust
Menetlusosalised
Avaldaja: T. K. (isikukood .) Asjast puudutatud isik: V.D. (isikukood .) Asjast puudutatud isik: O. D. (isikukood .) Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Narva linn Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood .), esindaja Leili Korp (isikukood .)
Kohtuistungi toimumise aeg ja 9. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja koht Istungil osalenud isikud
Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk: Jekaterina Yakovleva Avaldaja: T.K. Asjast puudutatud isik: V. D. Asjast puudutatud isik : O. D. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja: Leili Korp
Tuvastada, et 09.05.1999.a. sündinud P. K. (isikukood . ja sünnitunnistus CL . on koostatud ja välja antud 20.05.1999.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses) põlvneb Va. D. (isikukood .). Avaldaja T. K. kannab antud asjas menetluskulud. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 19.10.2007.a. kell 16.15. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks avaldajale, asjast puudutatud isikule, Narva Linnavalitsusele ja 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord
2-06-22403 Käesoleva määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning valla- või linnavalitsus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Asjaolud 25.08.2006.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja T.K. avaldus tema poja Pavel Kinkseppa põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust V. D.. Avaldusest tuleneb, et avaldaja ja V. D.elasid vaba abielus ning 09.05.1999.a. sündis neil poeg P. K.. Sünnitunnistusse kanti avaldaja palvel isa eesnimeks V.. V. D. ja tema vanemad tunnistasid poja omaks ning avaldaja ja V. D. kooselu jätkus. Põlvnemise tuvastamist nõudis avaldaja juhindudes perekonnaseaduse § 42 ning toitja kaotuspensioni saamise eesmärgil. 22.11.2006.a. esitasid asjast puudutatud isikud V. D. ja O. D.seisukoha, mille kohaselt nõustusid esitatud avalduses toodud nõudega, samuti viitasid, et surnud isik V. D. tunnistas poja omaks, suhted avaldaja ja surnud isiku vahel olid väga head, nemad elasid vaba abielus ning neil oli ühine majapidamine. Viru Maakohtu 22.02.2007.a. määrusega kaasati menetlusse avaliku huvi kaitsma õigustatud isikuna Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu. Kohtule on 16.03.2007a. esitatud Narva linna Sotsiaalabiameti arvamus, mille kohaselt toetas avaliku huvi kaitsma õigustatud isik T. K. avalduses esitatud nõuet. 21.05.2007.a. määrusega määrati antud asjas DNA ekspertiisi. Kohtule 15.06.2007.a. esitatud ekspertiisiaktist tuleneb, et P.K.saab olla põlvnenud V. D. ja O. D.pojast. Samuti on avaldatus seisukoht, et DNA uuringute tulemusena arutatud tõepärasuse suhe on 2,43*106. Toodud tõepärasuse suhe näitab, mitu korda on tõenäolisem hüpotees, mille kohaselt P. . põlvneb V. D. ja O... D. pojast võrrelduna vastandhüpoteesiga, mille kohaselt ta ei põlvne V. D. ja O.D.a pojast. Kohtuistung 09.10.2007.a. toimunud kohtuistungil palus avaldaja oma nõuet rahuldada. Ta saab üksikvanema toetust. Avaldajal on tervisehäired. Kui kohus põlvnemist tuvastaks, saaksid lapse vanavanemad avaldaja surma korral teda enda juurde elama võtta ja teostada eestkostet. Põlvnemise tuvastamist nõuab avaldaja toitja kaotuspensioni saamise eesmärgil. Asjast puudutatud isikud V. D. ja O.D. tunnistasid lapse põlvnemist nende pojast V. D., palusid rahuldada esitatud avaldust, samuti avaldasid, et osutavad abi lapse ülalpidamisel. Avaliku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja palus tuvastada põlvnemist ning leidis, et põlvnemise tuvastamine võimaldab avaldajal saada toitjakaotuspensioni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikud ja uurinud tsiviilasja materjalide, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel.
2-06-22403 Perekonnaseaduse § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 580 lg 1, 3 kuulas kohus ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad ning küsis arvamust valla- või linnavalitsuselt. Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Esitatud avalduse ja avaldaja poolt kohtuistungil antud ütluste alusel ning asjast puudutatud isikute ütluste alusel tuvastab kohus, et surnud isik V. D. ja avaldaja T. K. elasid vaba abielus, neil oli ühine maajapidamine ning V. D.tunnistas elusoleku ajal lapse Pavel Kinkseppa omaks. Lapse põlvnemine V. D.on tõendatud avaldaja T.K. ütlustega ning asjas tehtud geneetilise materjali analüüsi alusel tehtud eksperdiarvamusega. Kohtu arvates, tõendab eksperdiarvamus, mille kohaselt on P. K.saab olla põlvnenud V. D. ja O. D. pojast ning selle hüpoteesi tõepärasuse suhe vastandhüpoteesiga, P. K. põlvnemist V.D.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 582 lg 1 kohaselt kohtu poolt põlvnemise tuvastamisel märgitakse määruses selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. Perekonnaseaduse § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 552 lg 2 saadab kohus valla- või linnavalitsusele menetlust lõpetava määruse ärakirja. Seega saadetakse käesoleva määruse ärakiri pärast selle jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale muudatuste tegemiseks lapse sünniakti ja teadmiseks Narva Linnavalitsusele Narva Sotsiaalabiameti kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 582 lg 3 ja 4 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 4 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Selle alusel kannab antud asjas menetluskulud avaldaja Ta. K.. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 42, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 4, § 174 lg 1, § 463 - § 466, § 552 lg 2, § 580 lg 1, 3, § 582 lg 3, 4, § 661 lg 2.
2-06-22403
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.