Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Heli Käpp 19. oktoober 2007. a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tallinnas 2-06-38736 AS hagi Klubi vastu 6 090,58 krooni saamiseks Vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks, kirjalik menetlus Hageja AS (registrikood XXX asukoht XXX); Hageja esindaja Raul Feldman (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX); Kostja MTÜ Klubi (registrikood XXX; asukoht XXX, hagejale teadaolev asukoht XXX), seaduslik esindaja M N
(XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS hagi Klubi vastu 6 090,58 krooni väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS
1.Harju Maakohtu menetluses on AS 19.12.2006.a. hagi MTÜ Klubi vastu 12.11.1999, 23.09.1999 ja 03.01.2000 sõlmitud liitumislepingutest tulenevate võlgnevuste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kosta ei tasunud hageja 30.04.2002; 31.05.2002 ja 30.06.2002 esitatud arveid ja seisuga 31.05.2002 võlgneb kostja hagejale 3045,29 krooni. Hageja palub põhivõlgnevuse 3045,29 ja viivised summas 3045,29 krooni kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud, s.h. riigilõiv 250 krooni ja õigusabi kulu 2500 krooni.
2.Kohtul õnnestus hagimaterjalid kätte toimetada kostja seaduslikule esindajale 19.07.2007.a. 27.07.2007.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuse vastu, sest hagi on aegunud. TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2 ning TsÜS § 146 lg 1 järgi hageja poolt esitatud tehingutest tulenevad nõuded aegusid võlgnevuse aluseks olevate arvete tasumise
tähtpäevadest 3 aasta möödumisel, vastavalt 21.05.2005, 21.06.205 ja 21.07.2005.a. Kostja palub lugeda hagi aegunuks ja jätta hagi läbi vaatamata.
3.04.09.2007 kirjalikus seisukohas hageja kostja aegumise vastuväitega ei nõustu. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostja rikkus kohustust tahtlikult ja kohaldada tuleb TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega. Hageja tõlgenduse kohaselt VÕS §-104 lg –s 5 sätestatud tahtluse legaaldefinitsioonis sisalduv mõiste „õigusvastane tagajärg“ tähendab igasuguse õigusvastase tulemuse ilmnemist ühiskonnas. Isik, kes rikub lepinguga võetud kohustust, käitub õigusvastaselt. Hageja järelduste kohaselt kõikide seaduses sätestatud õigusnormide, mis oma olemuselt on imperatiivsed, rikkumine on seadusevastane ja seega ka õigusvastane. TsK §-des 173 ja 174 mõtte kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Raha tasumise kohustus eeldab isiku tahtlikku käitumist ja seega on kohustuse mittetäitmiseks vaja samuti tahtlust. Kostja ei ole hageja nõuet võla ja viiviste suhtes vaidlustanud, seega kostja tunnistab kohustuse rikkumist.
4.05.10.2007 kostja vaidles hageja seisukohale ja tõlgendusele vastu. Kostja leiab, et ei ole arvete tasumisel käitunud süüliselt ega ole oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja ei ole kunagi soovinud oma kohustusi mitte täita. Hageja ei ole näidanud, milles seisnes kostja tahtlus kohustusi mitte täita või süüline käitumine. Hageja ei ole tõendanud hagile lisatud arvete ja võlanõude kostjale edastamist, mistõttu ei ole tal ka alust väita, et kostja jättis tahtlikult oma kohustused täitmata. Samas tõendab hagile lisatu, et hageja oli oma nõuetest kostja vastu teadlik juba 2002.a. ning on lohakusest või pahatahtlikult venitanud hagi esitamisega 5 aastat. Asjaolu, et kostja ei ole vastuses kohtule käsitlenud hageja nõuet võla ja viiviste suhtes ei tähenda kostja poolt kohustuste tunnistamist ega kohustuse rikkumist. Kostja kinnitab, et temale teadaolevalt ei ole tal hageja eest kohustusi. Kostja märgib, et hageja taotletavad õigusabikulud ei ole kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestatud piirmääraga. Kostja palub jätta hagi jätta läbi vaatamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte nõusolekul kohus teeb lahendi aegumise kohaldamise küsimuses kirjalikus menetluses.
6.Kohus leiab, et hageja seisukoht, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada 10-aastast aegumistähtaega, ei ole põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 146 lg 4 toodud 10- aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul, peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult.
7.VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Tahtlus on süü vorm. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele.
8.Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel
ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Siinkohal kohus märgib, et tuleb nõustuda kostja väitega, et tõendamata on ka lepingu rikkumine kostja poolt. Hagile lisatud arved ei tõenda nende esitamist kostjale. Arvetele on märgitud kostja aadressiks XXX. Liitumislepingutes on kostja aadressideks märgitud XXX ja XXX. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, siis ei oma sisuline tõendamatus asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust.
9.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad eeldused TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-t 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
10.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. 01.09.1994.a. jõustunud ja kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja.
11.Eeltoodust järelduvalt algas 30.04.2002 ja 31.05.2002 arvete alusel esitatud nõuete aegumine enne 01.07.2002, sest hagejale pidi olema hiljemalt nimetatud arvete 20.05.2002 ja 20.06.2002 tasumise tähtpäevadele järgnevast päevast selge, et tema õigusi on rikutud. 30.06.2002 esitatud arve tasumise tähtpäev oli 20.07.2002, selle arve osas algas nõude aegumine pärast 01.07.2002 võlaõigusseaduse jõustumist ning aegumise algust tuleb arvestada 01.07.2002 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätete järgi.
12.VÕS RS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS1994 § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat.
13.TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega., kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
14.Eeltoodu alusel tuleb 3-aastast aegumistähtaega 30.04.2002 ja 31.05.2002 esitatud arvete osas arvestada alates 01.07.2002 ja 30.06.2002 esitatud arve osas alates 31.12.2002.a. Seega hagi aluseks olevate nõuete aegumistähtaeg möödus vastavalt 01.07.2005.a. ja 31.12.2005.a. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 19.12.2006.a. Seega on hageja nõue aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt
hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.