V. M. hagi AS Inges Kindlustus vastu liikluskahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
27. september 2007. a
Menetlusosalised
Hageja:
V. M. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja:
AS Inges Kindlustus (RK xxx; asukoht: Raua 35, Tallinn)
Kostja esindaja:
L. R. (volikirja alusel)
Kolmas isik:
I. O. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta V. M. hagi AS Inges Kindlustus vastu rahuldamata. AS Inges Kindlustus menetluskulud jätta täies ulatuses V. M. kanda.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I ASJAOLUD
1.26. jaanuaril 2006. a toimus liiklusõnnetus Jõhvi linnas Narva mnt 5 ja Vahe tn 10 maja vahelt Vahe tänavale suubuva tee ristumisalal. Hageja abikaasa L. M. juhitav Toyota Previa reg. märgiga xxx xxx (sõiduki omanik V. M.) liikus mööda Vahe tänavat Narva maantee poole. I. O. juhitav Audi 100 reg. märgiga xxx xxx liikus Narva mnt 5 ja Vahe tn 10 majadevahelist teed mööda Vahe tänava suunas. Teede ristumisalal toimus kokkupõrge, kus I. O. juhitav Audi sõitis sisse tema eest läbi sõitnud L. M. juhitava Toyota Previa paremasse tagumisse nurka.
2.L. M. suhtes koostati 26.02.2006. a väärteoprotokoll xxx (tl 25). Protokolli kohaselt rikkus L.M. liikluseeskirja (LE) § 154, § 160, § 5 - juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 381 (samaliigiliste teedega ristmike ala) alas, ei andnud teed paremalt ristmikule sõitvale sõiduautole ja tekitas liiklusõnnetusega varalise kahju. Sellega pani L. M. toime liiklusseaduse (LS) § 74-17 lg 1 kirjeldatud väärteo.
3.17.03.2006. a määrusega (tl 21) lõpetas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. P. väärteomenetluse L. M. suhtes. Määruse kohaselt rikkus menetlusalune isik LE § 154 nõudeid, pannes toime LS § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna menetlusalune isik ei rikkunud LE sätteid oluliselt ning kandis oma teo tagajärjel materiaalset kahju, leidis kohtuväline menetleja, et rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas.
4.L. M. esitas kaebuse 17.03.2006. a väärteomenetluse lõpetamise määruse peale (tl 19-20).
5.27.03.2006. a määrusega (tl 17-18) rahuldas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna komissar R. K. L. M. kaebuse ja tühistas 17.03.2006. a väärteomenetluse lõpetamise määruse ning alustas väärteomenetlust I. O. suhtes.
6.Väärteoasjas nr xxx 30.07.2007. a tehtud otsuse (tl 75) kohaselt rikkus I. O. LE § 92 p 1 nõudeid (juht peab andma teed parklast /.../ teele sõites igale teel liiklejale), pannes sellega toime LS § 74-17 lg 1 kvalifitseeritava vääteo. Väärteo kirjelduse järgi ei lasknud I. O. teele sõites läbi teel liikuvat sõidukit ja põhjustas liiklusõnnetuse. Otsus on jõustumata, sest I. O. esitas Viru Maakohtule kaebuse. Asi on kohtus veel arutamata.
7.V. M. esitas 12.09.2006. a kaebuse Inges Kindlustuse AS tegevuse peale kindlustuse vaidluskomisjonile. Kaebuse kohaselt on V. M. esitanud kõik vajalikud dokumendid liikluskahju hüvitamiseks, kuid kahju hüvitatud ei ole.
8.13.10.2006. a otsusega jättis kindlustuse vaidluskomisjon V. M. kaebuse Inges Kindlustuse AS tegevuse peale rahuldamata (tl 7-10). Vaidluskomisjon asus seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas L. M., eirates LE § 159 (reguleerimata eriliigiliste teede ristmikel peab kõrvalteel liikuv juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast) nõudeid. I. O. käitumises vaidluskomisjon LE nõuete rikkumist ei tuvastanud.
9.V. M. on sõlminud kindlustuslepingu AS-ga IF Eesti Kindlustus ja I. O. AS-ga Inges Kindlustus AS.
10.AS IF Eesti Kindlustus on oma 12.05.2006. a otsusega tunnistanud 26.01.2006. a juhtumi liikluskahjuks ning I. O. hüvitati liikluskahju (sõidukikahju) 19 000 krooni (tl 14-15).
11.Käesoleval ajal on Vahe tänaval asunud liiklusmärk 552 (Umbtee) asendatud märgiga 331 (Sissesõidu keeld) koos lisatahvliga (välja arvatud KÜ Narva mnt 3,5 kirjalikul loal).
II HAGIAVALDUSE SISU
12.V. M. esitas kohtule hagi AS Inges Kindlustuse vastu liikluskahju (12 700 krooni) hüvitamise nõudes.
13.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja dokumendid AS-le Inges Kindlustus 26.01.2006. a liiklusõnnetuses hageja sõiduautole Toyota Previa tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostjalt sai hageja aga vastuse, et talle ei hüvitata liikluskahju, kuna AS IF Eesti Kindlustus hüvitas kahju I. O. ning kahele kokkupõrkes osalenud kindlustatule hüvitist ei maksta.
14.Tulenevalt LE § 2 lg 42 ja 92 lg 1 peab hageja 26.01.2006. a toimunud õnnetuses süüdlaseks I. O.
15.Hageja palub hagiavalduses hüvitada liikluskahju summas 12 700 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda.
III KOSTJA VASTUS
16.Vastuses (tl 38-40) V. M. hagile kostja AS Inges Kindlustus esitatud hagi ei tunnista.
17.AS Inges Kindlustus leiab, et kuna liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 58 lg 4 kohaselt jõustus kindlustuse vaidluskomisjoni 13.10.2006. a otsus 22.10.2006. a (so 10. päeval otsuse pooltele saatmisest) ja hagi esitati kohtule 25.10.2006. a, siis peaks kohus TsMS § 428 lg 2 alusel asja menetluse lõpetama.
18.Kostja leiab, et isegi juhul kui hagi oleks esitatud tähtaegselt, tuleks hagi jätta rahuldamata, kuna AS-l Inges Kindlustus ei ole tekkinud hüvitamiskohustust hageja ees.
19.Kostja märgib, et vaadeldav tee on hoonetevaheline läbisõiduvõimaluseta tee, mis on tähistatud liiklusmärgiga 552 (Umbtee). Liiklusõnnetus toimus reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul, kus rööbasteta sõiduki juht peab andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Välistamaks kõhklusi ja eksimusi sõidueesõiguse üle otsustamisel, on liikluskorraldaja tänava algusesse paigaldatud liiklusmärgi 381 (Samaliigiliste teedega ristmike ala), mistõttu juht peab eeldama, et kõik teede ristumised muutuvad ristmikeks.
20.LKindlS § 26 lg 1 p 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) kindlustamisele kuulva sõidukiga kahju tekitamine järgmiste tingimuste samaaegsel esinemisel - teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga - kahju on tekitatud sõiduki liikumise ja paiknemise tagajärjel - esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel - sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega. Kindlustusandjal hüvitamiskohustuse tekkimiseks peaks olema I. O. tekkinud kahju eest vastutav. Kostja on aga seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas L. M., eirates LE § 159 nõudeid. LE § 159 nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. I. O. käitumises liikluseeskirja nõuete rikkumist tuvastatud ei ole, seega ei teki ka kindlustusandjal hüvitamiskohustust.
21.Kostja palub tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 2 alusel lõpetada. Kui kohus leiab, et menetluse lõpetamine ei ole võimalik, palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
IV KOHTUISTUNG
22.Kohtuistungil 27.09.2007. a jäi hageja V.M. oma nõude ja kostja AS Inges Kindlustus esindaja L. R. oma vastuväidete juurde. Kostja nõustus hagejaga, et hagi on esitatud tähtaegselt ning alust asja menetluse lõpetamiseks ei ole (tl 77).
23.Kolmas isik I. O. seletas, et tema lähtus parema käe reeglist, kuid Toyota talle teed ei andnud. Tema küll pidurdas, kuid kokkupõrget vältida ei saanud. Toyota juht tunnistas end kohapeal süüdi, pärast ütles, et süüdi ennast ei pea. IF Kindlustus maksis kolmandale isikule kahju välja. Avarii toimumise ajal oli õnnetuskohas märk - umbtee, praegu on sissesõidukeeld. Kolmandale isikule tundus, et Toyota juht tahab teda läbi lasta, sest kiiruse võttis ta maha. Kolmas isik on teadlik, et koht, kus liiklusõnnetus toimus, asub samaliigiliste teedega ristmike alal.
24.Hageja märkis, et elukutselise autojuhina tahab ka tema teada, kellel õigus on. Hageja ei nõustunud kolmanda isiku väitega, et lähtuda tulnuks parema käe reeglist. Hageja arvates oli tal eesõigus, sest kolmas isik liikles teega külgneval alal (juurdesõiduteel). Teed ei olnud samaliigilised (hoonetevaheline tee ja tänav ei ole samaliigilised teed). Tegemist ei ole ka ristmikuga liikluseeskirja tähenduses.
25.Kostja esindaja toetas kirjalikus vastuses väljendatud seisukohta, et tegemist oli teega ja ristmikuga. Kostja esindaja leidis, et märk 381 muudab teede ja tee laadsete teede ristumised ristmikeks. Kui märk on sellise ala ees, siis teede ristumised sellise ala sees muutuvad ristmikeks ja nad on samaliigilised teed. I. O. lähtus märgist 381. Märk 381 on paigaldatud Vahe tänava algusesse.
V KOHTU PÕHJENDUSED
Asja õige lahendamise seisukohalt on vaja tuvastada, milline liikluskorraldus kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal liiklusõnnetuse toimumise kohas ning millist tähendust liikluses omavad õnnetuse piirkonnas olevad liiklusmärgid.
27.Liiklusõnnetuse koht. Asja materjalidest nähtub, et liiklusõnnetus toimus Jõhvi kesklinnas Vahe tänava ja Narva mnt 5 ning Vahe tn 10 maja vahelt Vahe tänavale suubuva tee ristmikul. Sõiduk Toyota Previa liikus mööda Vahe tänavat suunaga Narva maantee poole. Sõiduk Audi liikus mööda Narva mnt 5 ja Vahe tn 10 majadevahelist teed Vahe tänava suunas. Kokkupõrge toimus teede ristumisalal, kus sõiduk Audi sõitis otsa tema eest läbi sõitnud sõidukile Toyota Previa.
28.Liikluskorraldust reguleerivad üldised sätted.
28.1.Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kohalik omavalitsus korraldab liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. Liikluskorra määrab Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga, vastavalt liiklusseaduse § 3 lg 2. Liiklusseaduse § 45 lg 2 kohaselt toimub liikluse korraldamine liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.
28.2.Liikluseeskirjaga (LE) on kehtestatud liikluskord Eesti teedel (§ 1). LE kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: § 2 lg 1 Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. § 2 lg 5 Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. § 2 lg 42 Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht või põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata /.../ § 2 lg 43 Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. § 2 lg 46 Sõidutee all mõistetakse vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa /.../ Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala /.../ § 2 lg 48 Tee all mõistetakse vastavalt teeseaduse §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda
moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta /.../ § 2 lg 49 Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.
29.Liikluskorraldus liiklusõnnetuse toimumise kohal. Liiklusõnnetuse toimumise ajal olid liikluse korraldamiseks paigaldatud järgmised liiklusmärgid: -
-
-
tee algusesse, mis algab Vahe tänavalt ja kulgeb majade (Narva mnt 5, 3 – Vahe tn 10, 8, 6, 4) vahelt, oli paigaldatud liiklusmärk 552 Umbtee (tähendus LE järgi: läbisõiduvõimaluseta tee); Jõhvi linnas on Jaama tänav peatee, Jaama tänavalt kesklinna poole sõites on Jaama tänava ja Nooruse tänava ristmikule ning Jaama tänava ja Veski tänava ristmikule paigaldatud liiklusmärk 381 Samaliigiliste teede ristmike ala (tähendus LE järgi: märk panduna ala tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnaseteede omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks); Enne Vahe tänava ristumist Narva maanteega (Vahe tänava lõppu) on paigaldatud liiklusmärk 391 Samaliigilistega teedega ristmike ala lõpp; Narva maanteelt Vahe tänavale sõites on Vahe tänavale paigaldatud liiklusmärk 381.
30.Järeldus.
30.1.Eeltoodust tulenevalt, arvestades liiklusmärkide paigaldust (liiklusmärk 552), saab teha järelduse, et tee, mis algab Vahe tänavalt ja kulgeb majade Narva mnt 5, 3 – Vahe tn 10, 8, 6, 4 vahelt on tee teeseaduse ja LE mõistes, mistõttu kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist oli teega külgneva ala, juurdesõidutee, parkla või õuealaga (hooviga).
30.2.Teega külgneva alana mõistetakse teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Kommenteeritud liikluseeskirjas (L.Koger, 2007, l 27) on teega külgneva ala näitena toodud talu, tankla, asutus oma territooriumiga jts. Parkla ja puhkekoht siia ei kuulu, nad moodustavad tee. Teega külgneval alal olev rajatis peab olema juhile teelt näha, et ta oskaks määrata sõidujärjekorda ka siis, kui väljasõidukoha ees pole eesõigusmärke. Väljend kuhu võib viia juurdesõidutee viitab sellele, et teega külgnev ala võib olla rajatud ka sõidutee laiendina. Näiteks tankla on teega külgnev ala ka siis, kui ta asub vahetult sõidutee ääres.
30.3.Õueala all mõistetakse LE-s vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega (LE § 2 lg 56). Liiklusõnnetuse toimumise kohas puudusid õueala tähistavad liiklusmärgid 573 Õueala ja 574 Õueala lõpp.
31.Ristmik ja samaliigiliste teedega ristmike ala.
31.1.Ristmiku mõistet on kohus käsitlenud kohtuotsuse punktis 28.2. Lühidalt öeldes mõistetakse ristmiku all samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Liiklusõnnetuse skeemist ja fotodest (tl 22-24, 41-42, 46) nähtub, et ristuvad teed asetsevad samal tasandil, liiklusõnnetus toimus kolmeharulisel ristmikul.
31.2.Liiklusõnnetuse toimumise koht oli samaliigiliste teedega ristmike alal. Nimetatud järeldus tuleneb liiklusmärkide paigaldamisest (vt kohtuotsuse punkti 29). Ristmik on reguleerimata ning Vahe tänav ei ole ka peatee, seega on tegemist samaliigiliste teedega ristmikuga.
31.3.Liiklusõnnetus toimus märgi 381 Samaliigiliste teedega ristmike ala, mõjupiirkonnas (vt kohtuotsuse punkti 29). Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu alal. Liiklusmärk 381 panduna ala tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnaseteede omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
31.4.Liiklusmärk 381, paigaldatuna asulasse, tähendab seda, et sellises mõjualas sõites peab sõidukijuht arvestama reegliga – teed tuleb anda paremalt lähenevale juhile (nn parema käe reegel). Hageja seisukoht, et tal oli liiklusmärgi 381 mõjualas sõites eesõigus võrreldes umbteelt paremalt ristmikule sõitva sõidukijuhiga, on väär. Toyota Previa juht teadis, et ta on liiklusmärgi 381 mõjualas (tl 19-20, 7-10, 79).
31.5.Sõiduki Toyota Previa juht eksis sõiduki Audi 100 juhile teed mitte andes LE § 160 vastu, mis sätestab, et reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile.
31.6.Kolmanda isiku selgituse kohaselt oli ta teadlik sellest, et tegemist on liiklusmärgi 381 mõjualaga, mistõttu toimis ristmikule sõites LE § 160 arvestades.
31.7.Eeltoodu alusel võib teha järelduse, et kolmas isik ei rikkunud LE § 92 p 1 ja § 154 nõudeid.
32.Liikluskahju hüvitamisest.
32.1.Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 1 p 1 on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise ja paiknemise tagajärjel 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega.
32.2.Kindlustusandjal (AS Inges Kindlustus) liikluskahju hüvitamiskohustuse tekkimiseks peaks olema kolmas isik (I. O.) tekkinud kahju eest vastutav. Kuna kohus tuvastas, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Toyota Previa juht, LE § 160 rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga ning I. O. käitumises liikluseeskirja nõuete rikkumist ei esinenud, mistõttu ei tekkinud ka kindlustusandjal hüvitamiskohustust.
VI MENETLUSKULUDE JAOTUS
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.
34.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
36.Kohus jättis hagi rahuldamata täies ulatuses ning seega jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud peab kandma hageja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.