2-07-28456
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-28456
Tsiviilasi
xxx avaldus OÜ xxx (kustutatud) likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks avalduse läbivaatamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende
-
avaldaja: xxx (isikukood xxx1; elukoht xxx)
esindajad
-
puudutatud
isik:
OÜ
xxx
(kustutatud
26.01.2007.a; registrikood xxx)
käesolev
kohtumäärus
kätte
menetlusosalistele
ning
saata
likvideerijakande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ xxx kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
01.08.2007.a on Harju Maakohtule saabunud xxx avaldus, milles palutakse otsustada OÜ xxx (kustutatud) täiendav likvideerimine. Likvideerijaks palub avaldaja määrata ennast. Avalduse kohaselt on OÜ xxx äriregistrist kustutatud Harju Maakohtu registriosakonna 26.01.2007.a määruse alusel vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-le 3 seoses majandusaasta
aruande esitamata jätmisega. Avaldaja, kes on osaühingu osanik ja juhatuse liige, ei olnud sundlõpetamise määrusest teadlik. Kõnealune määrus loeti kättetoimetatuks selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.11.2006.a ja 04.12.2006.a. OÜ-le xxx kuulus kalapüügiseaduse § 132 alusel väljastatud kaluri kalapüügiluba nr HA 209-07, mille kehtivusaeg on 01.07.2007.a kuni 31.12.2007.a. Nimetatud luba annab õiguse teostada kutselist kalapüüki ning omab seetõttu varalist väärtust. Seega on osaühingul vara, mis on osanike vahel jagamata. Eeltoodust lähtudes taotleb avaldaja OÜ xxx täiendava likvideerimise määramist ÄS § 218 lg-le 2 alusel. 28.09.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse.
Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 4 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on OÜ xxx registrist 26.01.2007.a kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Kuivõrd äriregistri andmetest nähtuvalt on OÜ xxx kustutatud registrist likvideerimismenetluseta, ei ole võimalik otsustada äriühingu täiendavat likvideerimist. Kohus käsitleb avaldust seetõttu kui avaldust kustutatud äriühingu likvideerimise otsustamiseks ning likvideerija määramiseks. Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja vastavalt ÄS § 60 lg-le 1 teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui äriühing esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne OÜ xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal on osaühingul jaotamata vara (kalapüügiks õigust andev luba). Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia OÜ xxx likvideerimine.
Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses OÜ xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud ainuosanik ning äriühingu (endine) juhatuse liige xxx. Nimetaud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks xxx. Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx(TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.