lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-22841/4

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-22841/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2007 a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-22841

Tsiviilasi

MN hagi MP(P ) vastu 40 200 krooni saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta MN hagi MP vastu 40 200 krooni saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 15.06.2007 a. esitas MN Harju Maakohtule hagi MP vastu 40 200 krooni saamiseks. Kohus võttis 04.07.2007 määrusega hagi menetlusse. Rahvastikuregistrist saadud andmete kohaselt on M P surnud , seega enne tema vastu hagi esitamist. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Eraõigussuhe saab olla aga vaid poolte vahel. Vastavalt TsMS § 205 lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. TsMS § 201 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 201 lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Pooleks saab tsiviilkohtumenetluses olla vastavalt TsMS § 201 lg-le 1 ja 2 üksnes isik, kellel on õigusvõime. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. MPõigussubjektsus lõppes eeltoodust lähtudes . Pärast seda kuupäeva ei saa M P enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilmenetluses. Seega ei saa Marko Pronin olla pärast surma tsiviilkohtumenetluses kostjaks ning ei ole võimalik, et hageja ja MPvahel on eraõigussuhtest tulenev tsiviilasi TsMS § 1 mõistes. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Seoses asjaoluga, et Marko Pronin on surnud enne tema vastu hagi esitamist, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna kõnealune asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja