Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

oma võlgnevust ei kustutanud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Kostja kohustus andma üle vara valduse, mis toimus 14.06.2005 Reeborn OÜ vahendusel, mille järgselt asus hageja vara realiseerima. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli kokku 113 686,94 kr. Summa sisaldab vara jääkmaksumust 94 692,87 kr., tasumata liisingumakseid 8861,98 kr., kindlustusmakseid 3299,25 kr., hageja poolt vara realiseerimisega seotud kulutused 6832,84 (2500 kr. Reeborn OÜ tagastusteenuse eest ning 4332,84 kr. müügiteenuse ja tehnilise ülevaatuse eest) kr. Pärast vara tagastamist tehti varale põhjalik ülevaatus ning koostati Saksa Auto AS-is varale remondikalkulatsioon. Remonttööde hinnang kokku oli 73 771 kr. Samasisulise hinnangu automaatkäigukastile andis ka Tõukur OÜ, kuhu vara suunati täpsemaks ülevaatuseks, mistõttu suunati vara müüki täiendavate remonttöödeta hinnaga 75 000 krooni (käibemaksuga). Kuna detsembrini ei tuntud vara vastu huvi, siis alandati hinda 65 550,00 kroonile (käibemaksuga), millega vara 13.12.2005 müüdi. Vara väärtuse arvestamisel ei saanud aluseks võtta Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangut, kuna see ei lähtu konkreetsest sõidukist. Kuna vara realiseerimisest saadud summa 55 550,85 kr. ei katnud kogu lepingust tulenevat võlgnevust, on kostja hagejale võlgu 58 136,09 krooni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimisele ja selle lõpetamisele hageja poolt, kuid kostja ei nõustu hagiavalduses toodud kohustise ulatusega. Kostja tunnistas hagi tasumata liisingumaksete osas 8861,98 kr. ja kindlustusmaksete osas 1106,03 kr. perioodi eest 09.05.2005 kuni 13.06.2005. Hageja ei ole esitanud selget ülesütlemise avaldust. Leping öeldi üles valduse üleminekuga. Auto tagastamise nõude esitas 10.06.2005.a Reeborn OÜ. Kostja tagastas auto kohe ja seega on tagastusteenuse eest 2500 krooni nõudmine alusetu. AS Saksa Auto arvest ei ole näha, mis konkreetselt tehti. Võõrteenust ei ole eraldi lahti seletatud ning ei ole tõendatud, et teenuse müük toimus. Kostja ei vaidlustanud vara jääkmaksumust, kuid leidis, et hageja ei ole püüdnud välistada lepingueseme müügiga liigse kahju tekkimist. Hageja võõrandas liisingueseme alla turuväärtust. Eesti Konjunktuuriinstituudi vastusest nähtub, et sõiduki tagastamisel 2005.a juunis oli selle keskmine turuväärtus 118 600 kr. ning müügihetkel 2005.a detsembris 112 300 kr. Kostjale on arusaamatu, kust võttis hageja odavama müügihinna. Kostja andis hagejale üle sõidukorras auto. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki käigukast oli avariirežiimis ning et käigukasti remont oleks olnud kallim kui uue käigukasti ostmine. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav rike oli üleandmise hetkel olemas.

Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt.

2(6)

Otsuse põhjenduste kohaselt poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 07.11.2001 sõlmisid pooled kasutusrendi lepingu sõiduauto Peugeot 406 kohta. AS Hansa Liising Eesti ostis nimetatud sõiduki Kommest Auto AS-ilt 07.11.2001 ostu-müügi lepinguga, samal päeval anti sõiduk Jaan Tombi valdusesse. 24.10.2002 sõlmisid pooled lepingule lisa nr 2, millega lepiti kokku liisingulepingu lõppemise tähtaeg 30.10.2006.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja saatis kostjale 20.04.2005 teatise lepingu ülesütlemise kohta, mille kohaselt kui kostja 14 päeva jooksul võlgnevust ei kustuta, ütleb hageja lepingu üles. Kostja tagastas sõiduki 13.06.2005. Hageja ja kostja leiavad, et leping lõppes ülesütlemisega ning lepingu lõppemise ajaks tuleb lugeda sõiduki üleandmise aeg 13.06.2005. Vara anti müüki 14.10.2005 ning müüdi 13.12.2005 hinnaga 65 550 (käibemaksuga). Käibemaksuta on müügisumma 55 550.85 kr. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata liisingumaksed summas 8861.98 kr. Kuna kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi liisingumaksete osas TsMS § 440 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista kindlustusmaksete võlgnevuse 3299.25 krooni ajavahemikku 05.04.2005-08.11.2005 eest. Balti Kindlustusmaakleri OÜ kinnitusel on hageja kindlustusmaksed tasunud. Kohus leiab, et kuna leping öeldi üles ning lõppes 13.06.2005.a, on hagejal õigus nõuda kindlustusmaksete tasumist auto tagastamiseni. Üldtingimuste p 9.1.2 kohustas kostjat sõlmima vabatahtlikku kindlustuslepingut lepingu kehtivuse ajaks ja seega ei ole hagejal alust nõuda kostjalt vabatahtliku kindlustuslepingu alusel kindlustusmakseid lepingu lõppemisele järgnenud aja eest. Üldtingimuste p 9.4 sätestab kostja kohustuse tagada kohustusliku liikluskindlustuse olemasolu kuni vara väljaostmise lepingulise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et nimetatud säte on vastuolus VÕS §-ga 42 lg 3 p 24, mille kohaselt on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Ei saa lugeda mõistlikuks kostja kohustamist kindlustuslepingu sõlmimiseks ajaks, mil liisinguleping oli lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude selles osas osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kindlustusmaksete võlgnevuse 1173.40 kr. Hageja palus kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulutustena OÜ-le Reeborn tasutud 2500 kr. ning AS-ile Saksa Auto tasutud 4332.84 kr. (summad käibemaksuta). OÜ Reeborn esitas 15.06.2005 hagejale arve vaidlusaluse sõiduki tagastamisteenuse eest summas 2950 kr. Hageja on arve tasunud. Üldtingimuste kohaselt peab rentnik vara lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult rendileandjale tagastama. Rentnikule saadetavas lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatises fikseerib rendileandja tagastamise aja ja koha. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei teatanud kostjale lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kuhu sõiduk tagastada. Kohus leiab, et rendileandja ei teatanud kostjale korrektselt, kuhu ja mis ajaks sõiduk tuleb viia. Kostja andis sõiduki esimese nõudmise peale üle OÜ-le Reeborn. Kuna hageja pidi tagastusteenust kasutama endast tuleneval põhjusel ja kostja ei ole keeldunud vara tagastamisest, ei ole alust kostjalt tagastusteenuse kulusid välja mõista. Saksa Auto AS esitas hagejale 14.12.2005.a arve summas 5113 kr. Hageja on arve tasunud. Hageja ütluste kohaselt on arvel nimetatud võõrteenuse müügiks käigukasti ülevaatamine OÜ-s Tõukur. Nimetatud töö tegemine on tõendatud tunnistaja A. S ütlustega ja Saksa 3(6)

Auto AS 05.03.2007 kirjaga. Kohus leiab, et iga võõrandamisega kaasnevad kulud on põhjendatud ja peab hageja esitatud kulusid mõistlikuks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vara jääkmaksumus on 94 692.87 kr. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja kaitses sõiduki võõrandamisel ka kostja huve ja kas võõrandamisest saadud summa vastas auto tegelikule väärtusele. Kohus loeb Eesti Konjunktuuriinstituudi AS analoogse mootorsõiduki turuväärtuse 2005.a juunis ja detsembris teatisega tõendatuks. 13.06.2005 üleandmise-vastuvõtmise aktil on auto läbisõiduks märgitud 128 383 km, 14.06.2005.a võttis auto üle Saksa Auto AS, läbisõit on ka sellel aktil märgitud 128 383 km. Seega loeb kohus tõendatuks, et autol esinevad tehnilised vead on tekkinud ajal, kui sõiduk oli kostja valduses. Kuna 13.06.2005 üleandmise-vastuvõtmise aktil ei ole puuduseid märgitud ning kostja ei ole nendega ka nõus olnud, peab hageja autol puuduste esinemist hinna langetamise põhjusena tõendama. Kohus loeb Saksa Auto AS remondipakkumisega ja Saksa Auto AS 05.03.2007 selgitusega puudused tõendatuks. Käigukast saadeti ülevaatuseks OÜ-sse Tõukur ning tunnistaja A.S ütlustega on tõendatud, et kirjalikku hinnapakkumist käigukasti remondiks ei tehtud, kuid suuliselt öeldi, et remont on liiga kallis. Ebaõige on kostja väide, et rikke tõendamiseks oleks saanud olla üksnes teenuse osutaja poolne tööde akteerimis/kontroll-leht või diagnostilise kontrolli aruanne. Hagejal või Saksa Auto AS-il ei olnud kohustust diagnostilist kontrolli läbi viia ning kontroll-lehe puudumisel on kontrolli ja rikete esinemist võimalik tõendada muude tõenditega. Saksa Auto AS pakkumisega on tõendatud, et autol olevate vigade parandamine maksis 73 771 krooni. Kuna korras sõiduki hind oleks olnud umbes 115 000 kr. ning auto müüdi 49 450 krooni võrra odavamalt, leiab kohus, et hageja käitus remondist loobudes kostja huvides. Seega loeb kohus tõendatuks, et auto väärtuseks oli selle võõrandamise hind 65 550 krooni (käibemaksuta 55 550.85 kr). Vara jääkmaksumuselt 94 692.87 kr. tuleb maha arvestada 55 550.85 kr. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39 142.02 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 53 310.25 kr. Kostja palus hagi rahuldamisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja võimaldada kostjal väljamõistetu tasumist hagejale 3500 krooni suurustes võrdsetes osades. Kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata, kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku olukorra ning sissetulekute kohta. Lisaks esitas kostja taotluse hilinenult, alles kohtuvaidluste käigus ning hagejal ei olnud võimalik kostja taotluse osas oma seisukohta esitada. Maakohtu määrus arvutusvea parandamiseks Maakohtu 21.08.2007 määrusega parandati kohtuotsuses arvutusviga, lugedes kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa suuruseks 53 510,25 kr. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 29.06.2007 otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks 53 3510,25 krooni ning jäeti menetluskulud 90% osas kostja kanda, ning saata asi 4(6)

selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hagiavalduses ja selle lisades on vastustaja seadnud korduvalt erinevaid hüpoteese oma hagihinna tõendamiseks, mida ei ole aga Harju Maakohtus kuidagi kirjalike tõenditega kinnitatud ja samuti ei ole ka kohus oma otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta asub arvamusele, et lepingueseme alla turuhinna müük on põhjendatud ilma sellekohase tõendi olemasoluta, millest nähtuks, et tõepoolest ei oleks käigukasti remontimine osutunud soodsamaks uue käigukasti soetamisest. Samuti on apellant Harju Maakohtus juhtinud tähelepanu, et sõiduki valduse üleandmisel oli sõiduk tehniliste puudusteta. Hageja on õigeks võtnud kostja väite, et kostja võis ise sõita sõidukiga selle üleandmispaika – seega on hageja väited käigukasti rikkest vasturääkivad ja loogikavastased. Kohus loeb tõendatuks tehnilise rikke, mis põhjustas sõiduki odavamalt müümise, kuna kilometraaž vastuvõtmisel ja müügi vahel oli sama. Tegemist oli kohtu poolt üllatusliku asjaoluga, millele apellant ei saanud vastu vaielda ja selgitusi anda. Harju Maakohus on jätnud oma otsuses hindamata ja välja selgitamata olulised asjaolud. Kohtumenetluse käigus on kohus põhjendamatult seadnud kostjale tõendamiskohustuse, milline lasus hagejal. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja- rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus kohaldas õigesti VÕS §-i 367. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus on osundanud tõenditele, mille alusel ta jõudis järeldusele, et autol esines selle tagastamisel kostja poolt oluline tehniline rike (käigukast rike) ning et seetõttu auto müügihinna alandamine oli põhjendatud. Käigukasti rikke iseloom nähtub AS Saksa Auto kasutatud liisinguautode müügijuhi õiendist (toimiku lk.83), mille kohaselt oli automaatkäigukast avariireziimis. Autolt võeti käigukast maha ja saadeti defekteerimiseks OÜ-sse Tõukur. Selgus, et käigukasti remont ei tule odavam kui uue käigukasti hind. Seetõttu müüdi auto remontivajavana (lahtivõetud käigukast pagasiruumis). Sama kinnitas nimetatud müügijuht tunnistajana ülekuulamisel (toimiku lk.109). Andmed auto läbisõidu kohta ei saanud kostjale tulla üllatusena, kuna sellekohased tõendid olid esitatud.

5(6)

Alusetud on apellandi väited, nagu ei oleks kohus kohelnud pooli võrdselt ja nagu ei oleks otsus seaduslik ning põhjendatud.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.