Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Käesolevaks hetkeks on võlgniku Xxxxkohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) §-le 175. Võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha kõik 3 võlausaldajat. Võlausaldaja AS SEB Pank palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale midagi tasunud ega teinud pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlausaldaja Bigbank AS palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna on süüliselt rikkunud enda kohustust tegeleda pankrotimenetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajal OÜ Julianus Inkasso palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole oma võlgnevusest midagi tasunud ega võtnud ühendust, et uurida, kuidas saaks probleemi lahendada. Võlgnik ei soovi sihilikult oma kohustusi täita, mistõttu Julianus Inkasso OÜ jääb oma nõude juurde. 30.05.2017 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas võlgniku Xxxx(pankrotis) ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Istungile ilmusid võlgnik Xxxx(pankrotis) ja võlgniku usaldusisik Eero Xxxx. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele midagi tasunud. Miinimumpalgast ei ole midagi anda. Töötab ikka samas ettevõttes, xxxxOÜ, kus on klienditeenindaja. Sissetulek on alla 300 euro kuus, millest maksab renti, elamiskulusid ja arveid. Tervise tõttu ei saa tööd teha. 2009. aastal diagnoositi võlgnikul vähk, hetkel on tervis stabiilne. Töövõimetust taotlenud ei ole. Parema palga saamiseks peab olema vastav haridus, kuid vanale inimesele ei paku keegi paremat tööd. 30.05.2017 andis võlgnik kohtule kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus määras võlgnikule tähtaja 20.06.2017 esitamaks tervisetõendi. 12.06.2017 esitas võlgniku usaldusisik kohtule võlgniku digiloo. Kohus küsis võlausaldajatelt täiendavaid seisukohti. Bigbank AS on seisukohal, et võlgniku poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et võlgnik ei saa teha tööd, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid. Töövõimet saab hinnata enda eriala spetsialist, kes antud juhul võiks olla Eesti Töötukassa, kuhu poolt võlgnik ei ole pöördunud. Lisaks, asjaolu, et võlgnik on vajanud viimase 8 aasta jooksul ravi erinevatel põhjustel, ei anna alust leida, et võlgnik ei saa teha tasuvamat tööd. Sellest tulenevalt jääb Bigbank AS oma varasema seisukoha juurde ja leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. AS SEB Pank jääb samuti oma varasema seisukoha juurde ja leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku Xxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 30.05.2017.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 30.05.2017.a andis võlgnik Xxxxkohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on kohtule teatanud, et on kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötanud samas ettevõttes, xxxxOÜ, kus on klienditeenindaja ning sissetulek alla 300 euro kuus. Kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada aastaid samal töökohal töötamist alla 300-eurose kuutasu eest. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud lisatöö või parema palgaga töökoha otsimiseks. Võlgniku põhjendus, mille kohaselt uue töökoha leidmist takistab muuhulgas tema vanus ja haridus, ei ole asjakohane, kuna võlgnik on 56-aastane, milline vanus ei ole kindlasti tööalaselt takistuseks. Lisaks on võlgnik tasuvama töökoha otsimise takistuseks toonud tervislikud põhjused. Võlgnik on esitanud kohtule ka väljavõtte oma digiloost, kuid esitatud tõendist ei nähtu, mil määral takistab võlgniku tervislik seisund tasuvama töö tegemist. Võlgnik on ka selgitanud, et 2009. aastal diagnoositi tal vähk, kuid talle tehti operatsioonid ning hetkel on tervis stabiilne. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või senisest kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd Xxxx(pankrotis) ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku Xxxx(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.