Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

xxx , asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse N D vastu 3 443.60 krooni soojavõla, 280.- krooni riigilõivu, 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu ning 224.20 krooni õigusabi tasu nõudes põhjusel, et N D, olles, vastavalt Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.16346 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx , omanik on jätnud tasumata N D poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud N D igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub N D võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 3 443.60 krooni, mis on N D poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. N D seda teinud ei ole ning N D on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 3 443.60 krooni. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.16-17) kostja, N D, hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on N D oma korteris alates 01.oktoobrist 1999.a. keskkütte radiaatorid välja lõiganud, aga samuti samast ajast lõikas N D oma korteris ära keskküttetorud ning läks üle alternatiivküttele (gaasiküttele). Gaasiküttele üleminekut tõendab N D Aktsiaseltsiga Eesti Gaas sõlmitud gaasi ostu – müügilepinguga nr.2271 01.oktoobrist 1999.a.. Gaasiküttele üleminekul

konsulteeris N D eelnevalt juristiga ja sai selleks loa Jõhvi Linnavalituselt. Alguses Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei arvestanud N D gaasiküttele üleminekut ja esitas N D küttearveid täies mahus, mille maksmisest N D põhjendatult keeldus. Kahe aasta möödudes tegi Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus N D kogunenud võla ümberarvestuse vähenemise suunas suuruses 15% kogu eelnevast küttearvest. N D keeldus ka nende arvete tasumisest, mis olid esitatud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt selle arvestusega, et N D on oma korteris, asukohaga: xxxx, üle läinud gaasiküttele ja kütab oma korterit autonoomse gaasikütteseadme abil. 05.märtsil 2003.a. pöördus N D Osaühingu Virgas poole, kes teostab autonoomse soojustarbimise arvestust. Osaühingu Virgas arvestuste kohaselt tarbib N D korter, asukohaga: xxxx , Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt tarnitavat jääksoojusenergiat ainult 0,25% ulatuses kogu varasemast soojuskoormusest ehk 0,25% varasemast küttearvest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus keeldus Osaühingu Virgas arvestust rakendamast kogu alternatiivküttel oleku perioodile alates 01.oktoobrist 1999.a., mis ei ole N D arvates õige ja mille tõttu palub N D jätta hagi rahuldamata.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt põhivõla osas summas 3 251.05 krooni, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja, N D on vähendanud oma võlga ja tasunud Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus võla katteks 23.mail 2007.a. 192.55 krooni, mis omakorda tõendab, et N D tunnistab oma võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ja on hakanud võlga vabatahtlikult tasuma. Lisaks põhivõlale palub Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja N D välja mõista veel kulutused riigilõivule summas 280.- krooni, õigusabikulud summas 224.20 krooni ning 40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja P P asus kohtuistungil seisukohale, et vaidlus puudub N D selle üle, kas N D peab tasuma kaudse kütmise eest või ei pea. Vaidlus käib ainult selle üle, kui suures ulatuses peab N D kaudse kütmise eest tasuma. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on rakendanud alates sellest ajast, kui N D läks üle gaasiküttele 15% määra kaudse kütmise eest tasumisel. Alates Osaühingu Virgas akti saamisest on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus rakendanud Osaühingu Virgas poolt välja arvestatud 0,25% määra kaudse kütmise eest tasumisel. Kogu N D võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees pärineb ajast, kui Osaühing Virgas ei olnud veel välja arvestanud täpset määra kaudse kütmise eest tasumisel. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei pea võimalikuks rakendada tagasiulatuvalt 0,25% maksumäära, kuna kõik gaasiküttele üleminekuga seotud kulutused tuleb teha N D endal (sh ka uue soojuskoormuse väljaarvestamine peale gaasiküttele üleminekut). Kui N D oleks soovinud varem rakendada uut soojuskoormust, siis oleks N D pidanud vastava töö tellima Osaühingult Virgas varem.

Kostja, N D ja tema nõustaja V D vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. Kohtukulud palusid panna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda. Kostja, N D ja kostja nõustaja V D palusid hagi jätta rahuldamata selle tõttu, et kostjad on õigeaegselt täitnud kõik kohustused Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ning tasunud korteri, asukohaga: xxxx, kaudse kütmise eest alates 1999.a. oktoobrist kuni käesoleva ajani Osaühingu Virgas poolt 2003.a. välja töötatud soojuskoormuse alusel, milleks oli 0,25% endisest soojuskoormusest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on aga esitanud arved perioodi alates 1999.a. oktoobrist kuni 2003.a. küll vähendatud soojuskoormuse alusel, mis arvestab gaasiküttele üleminekut, kuid Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus loeb uueks soojuskoormuse määraks 15% endisest soojuskoormusest, millega kostja ja tema esindaja ei ole nõus. Viimase makse võla katteks teostas N D Hansapanga kaudu 23.mail 2007.a. summas 192.55 krooni. N D ka tema nõustaja V D asusid kohtuistungil seisukohale, et nende korteris, asukohaga: xxx , ei ole ühtegi küttesüsteemi osa mille kaudu võiks korter saada köetud (nii torud, kui ka radiaatorid on eemaldatud tervest püstakust). Kaudse soojusenergia tarbimine toimub ainult ehituskonstruktsioonide kaudu, mille tõttu peavad kostja ja tema nõustaja Osaühingu Virgas arvestust ainuõigeks ja ka tagasiulatuvalt rakendatavaks.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.16346 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.18 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud N D võlaarvestusega (tl.8-9). Väljavõttega N D isikukontost nr.18232 (viitenumber 182326) (tl.10-12), mille kohaselt võlgneb N D Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest seisuga 30.oktoober 2002.a. summas 2 506.10 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). N D kirjaliku vastusega kohtule (tl.16-17). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaga nr.2163 14.juunist 1999.a. (tl.19), milles Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei andnud N D nõusolekut alternatiivküttele üleminekuks, kuna Jõhvi Linnavolikogu määruse nr.48 16.septembrist 1998.a. kohaselt võib elektriküttele üle minna vaid kogu majaga tervikuna. N D naabrite kirjaliku nõusolekuga 03.augustist 1999.a. selle kohta, et N D võib üle minna oma korteris alternatiivküttele (tl.20). AS Jõhvi Linnamajanduse aktiga 05.augustist 1999.a. selle kohta, et N D korteris, asukohaga: xxx , on sama ettevõtte lukksepp – santehnikute poolt välja lõigatud radiaatorid seoses gaasiküttele üleminekuga (tl.21). Kalkulatsiooniga tööde maksumuse kohta (tl.22). Aktiga maagaasi avamise kohta 19.septembrist 1999.a. korteris, asukohaga: xxxx , seoses korteri lokaalse gaasikatla

paigaldamisega (tl.23-24). Objekti, asukohaga: xxx, passiga (tl.25). Maagaasi ostu – müügilepinguga 01.oktoobrist 1999.a. (tl.26). Osaühingu Virgas projektiga 2003.a.korteris, asukohaga: xxxx, „Soojuskoormuse muutumise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus kesküttesüsteemist täieliku väljalülitamise korral“, tellija N D (tl.27-30). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaga nr.2168 11.maist 2004.a., milles Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tunnistab Osaühingu Virgas projektis toodud andmeid ning arvestab korteri, asukohaga: Jaama 22 – 6, Jõhvi linn, Ida – Virumaa, allesjäänud kütte jääkpinnaks 0,2 m2 alates 18.märtsist 2003.a. (tl.32). Tagasiulatuvalt Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus selle soojustehnilise arvestuse alusel ümberarvestusi ei teosta. Maksedokumentidega, mis tõendavad N D poolt maagasi tarbimist (tl.3340). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga käesolevas tsiviilasjas (tl.48). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt N D esitatud arvetega (tl.49-59). Arvete kohaselt võlgneb N D Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus seisuga 06.mai 2004.a. soojusenergia eest summas 3 443.60 krooni. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi projektiga 2004.a. „Eksperthinnang korterelamutes üksikute korterite küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel) (tl.63-67). Eksperthinnangu kohaselt peaks, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20% - 70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. Kohtuistungi protokolliga (tl.68-76) sh N D vande all antud ütlustega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma

seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt soojavõla nõudes summas 3 251.05 krooni. Kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et N D on enne kohtuistungit tasunud oma võlga summas 192.55 krooni, mille tõttu tuleb osaliselt rahuldamata jätta soojavõla nõue. Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel puudub vaidlus kaudsete küttekulude kandmise osas. Vaidlus on vaid küttekulude kandmise ulatuse osas. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on rakendanud N D suhtes 15% osalusprotsenti küttekulude eest tasumisel peale gaasiküttele üleminekut, mis on väiksem Tallinna Tehnikaülikooli poolt antud ekspertarvamusest. Nimetatud osalusprotsenti on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus rakendanud N D suhtes alates korteris, asukohaga: xxxx, gaasiküttele üleminekust 01.oktoobrist 1999.a. kuni 18.märtsini 2003.a., kui esitati Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus Osaühingu Virgas akt uue küttekulude osalusprotsendi kohta. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on uut osalusprotsenti rakendanud alates 18.märtsist 2003.a.. Kohus luges tõendatuks, et tagasiulatuvalt ei ole nimetatud osalusprotsenti võimalik rakendada, kuna arvestuse aluseks olnud kõik mõõtmised teostati 2003.a., samuti arvestati korteris ja majas valitsevat olukorda seisuga 2003.a.. Varasemast ajast mõõtmisi tehtud ei ole, aga samuti ei ole dokumentaalselt fikseeritud varasem olukord, mille tõttu ei ole võimalik rakendada 2003.a. väljaarvestatud osalusprotsenti tagasiulatuvalt. Kõik kohtukulud pidas kohus

vajalikuks panna N D kanda. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.