Kohtuasja number
2-05-23909
Otsuse kuupäev
16.10.2007.a.
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
OÜ (pankrotis) ( registrikood XX, asukoht XXX) hagi OÜ ( registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 6522,45 krooni saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2007.a.
Kohtuistungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Nõmmik, telefon XXX Kostja seaduslik esindaja TL, telefon XXX Jätta hagi rahuldamata. Resolutsioon Edasikaebamise kord
Liina
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tallinna Linnakohtule ( alates 01.01.2006.a. Harju Maakohus) 29.12.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 1770 krooni ja viivised 0,5 % iga viivitatud päeva eest summas 4752,45 krooni, seega kokku 6522,45 krooni. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale trepikoja süvapesu aadressil XXX, mille eest esitas hageja kostjale 06.07.2004.a. arve summas 1770 krooni. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. 25.11.2005.a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja hageja pankroti. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt kokku välja mõista 6522,45 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista, kuna ei ole hagejalt ühtegi teenust tellinud ega vastavaid lepinguid sõlminud. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Kohtuistungil vähendas hageja nõuet viiviste võrra ja jäi põhivõla nõude juurde summas 1770 krooni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna ei ole varem kohtule esitatud arvet näinud ega vastavat teenust hagejalt tellinud. OÜ-sse helistati ja nõuti 5000 krooni tasumist. Kostja juures ei tööta ühtegi naisterahvast, kes oleks hagejalt vaidlusalust teenust tellinud. Hageja esindaja vaidles kostja vastuväidetele vastu ja leidis, et hagi on põhjendatud. Tunnistaja HN, kes töötas vaidlusalusel ajal hageja juures teenindusjuhina, andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hagejale helistas üks naine, kes oli huvitatud trepikoja puhastamisest, kellega lepiti kokku ka hinnas. Tunnistaja viis kokkulepitud ajal teenust osutavad töötajad kohale. Töötajad puhastasid trepikoda 4-5 tundi. Töö lõppedes ütles vanem naine, millisele firmale arve saata. Arvet ei tasutud, mingit pretensiooni ei esitatud selle kohta, et arve on esitatud vale firma vastu. Tunnistajal jäi mulje, et ülalnimetatud naisterahvas oli OÜ töötaja või mõne OÜ töötaja sugulane. Tööde üleandmine toimus suusõnaliselt nimetatud naisterahvale, kes ütles, et juhatajat ei ole kohal ja kui tuleb, siis kirjutab ise arvele alla ja maksab ära. Tunnistaja mäletab, et rääkis telefoni teel mingi meesterahvaga OÜ-st , kelle nime ta sai internetist, ja kes ütles, et oodati mingeid muid töid nagu trepikoja survepesu. Tunnistaja ei mäleta, kas telefonivestlus toimus OÜ juhatajaga. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära tunnistaja ütlused ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et hageja on koostanud 06.07.2004.a. kostja nimele arve trepikoja süvapesu eest summas 1770 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale antud teenust osutanud ja kas kostjal on sellest tulenev maksekohustus hageja ees. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 alusel on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku ( kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku ( õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ( täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. Sama seaduse § 8 lg 1 tulenevalt on leping tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahtevalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja kirjaliku vastuse ja kohtuistungil avaldatud kohaselt ei ole hagejalt teenust tellinud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud 06.07.2004.a. arve ja tunnistaja ütlused vastupidist ei kinnita. Hageja omapoolsete tõenditega nimetatud kostja väidet ümber lükanud ei ole. Hageja, esitades kostja vastu hagi, peab esmajärjekorras tõendama kohtule asjaolu, et ta on kostjale teenust osutanud, mille eest ta kostjalt tasumist nõuab. Tunnistaja ütluste kohaselt tellis teenuse keegi vanem naisterahvas, kelle nime tunnistaja ei teadnud, ja kes palus arve saata kostjale. Nimetatu ei anna alust teha järeldust selle kohta, et teenuse oleks tellinud kostja. Kohus leiab, et äriühingu nimel lepingu sõlmimise õigus on üksnes äriühingu seaduslikul esindajal või muul isikul vastava volikirja alusel. Kindlasti puudub selline õigus
äriühingu töötaja volikirjata sugulasel. Mingeid dokumentaalseid tõendeid, mis tõendaksid lepingu sõlmimist poolte vahel, kohtule esitatud ei ole. Asjaolu, et kostja tegevuskoha trepikojas, mis on mitmete isikute kasutuses, trepikoja süvapesu teostati, ei tõenda, et antud teenuse tellijaks oleks olnud kostja, kes teenuse tellimist ei kinnita. Kohus on seisukohal, et kostja peab tasuma üksnes teenuse eest, mida ta tegelikult tellinud on. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt puudub kohtul alus asuda seisukohale, et pooled oleksid vahetanud tahtevaldusi, millest võiks järeldada, et pooled on saavutanud kokkuleppe, millest tulenevalt võiks lugeda lepingu sõlmituks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks kostjale trepikoja süvapesu teenust osutanud, millest tuleneks kostja kohustus tasuda antud teenuse eest. Arvestades eelnevat tuleb hagi võla nõudes kostja vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja kohtukulude väljamõistmist hagejalt ei nõudnud.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.