(õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-2497
Tsiviilasi
BAS (registrikood XXX, esindaja HI, asukoht XXX) hagi IL(isikukood XXX, elukoht XX) ning OP (isikukood XXX, elukoht XXX; esindaja Anneliis Lett, Õigusbüroo XXX) vastu 15 616,70 krooni ning lisanduva viivise solidaarses nõudes
Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Tulenevalt analoogiast loeb kohus hageja esitatud väited ka kostja IL poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ja kostja I L vahel on sõlmitud 13.01.2005.a. tarbijakrediidileping nr XXX. Hageja ja OP vahel on 13.01.2005.a. sõlmitud käendusleping, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Alates 2005.a. veebruarikuust, s.o esimesest maksepäevast jätsid kostjad kõik lepingujärgsed maksed tasumata. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuni 31.12.2005 kehtinud VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestas, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolel lepingus määratud rahasumma. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 01.01.2006.a. kehtiv VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006.a. lepingu järgselt viivise määraks 32% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjatelt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 15 616,70 kooni ning viivis 32% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus hagi eseme suhtes, tuleb hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks tagastamata krediidisumma 10 000,00 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1 639,74 krooni, viivis 526,94 krooni, leppetrahv 2000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1 450,00 krooni, kokku 15 616,70 krooni ning viivis 32% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.