Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-33549 Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1 301,70 (üks tuhat kolmsada üks krooni ja seitsekümmend senti) krooni. Lähtudes ülaltoodust palub hageja esindaja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 1 302,70 (üks tuhat kolmsada kaks krooni ja seitsekümmend senti) krooni, viivised summas 1 301,70 (üks tuhat kolmsada üks krooni ja seitsekümmend senti) krooni, kokku 2 604,40 (kaks tuhat kuussada neli krooni ja nelikümmend senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja vastus Kostja oma 28. detsembril 2006.a kohtule esitatud vastustes tunnistas hagi, kuid palub arvestada seda, et ajavahemikul 01.08.2003 – 13.08.2003, 13.01.2004 – 23.06.2004 ja 04.10.2005.a käesoleva ajani viibis ta vanglas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi 24. septembril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja ... vahel on 27.05.2002.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel ... osutas kostjale mobiilside teenuseid. Samuti puudub poolte vahel vaidlus võlgnevuse ning viivise suhtes. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi liitumislepingu Üldtingimuste kohaselt täitnud, seega kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega kuulub hageja põhinõue summas 1302,70 krooni kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja üldtingimuste punktis 8.10. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuid tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendas hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1301,70 krooni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. Seega kuulub hageja nõue viivise summas 1301,70 krooni kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.

2(3)

2-06-33549 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.