Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dimitri Bogdašev vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2027,75 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
•
• • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (reg.kood 14042462, Rävala pst 8, Tallinn 10143, e-post [email protected]) Hageja esindaja: Alar Liivamägi (e-post [email protected]) Kostja: Dimitri Bogdašev (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, e-post XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dimitri Bogdašev vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Dimitri Bogdaševilt Rävala Õigusbüroo kasuks välja 119,72 eurot, millest põhivõlgnevus on 109,3 eurot, intress 0,2 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 10,22 eurot.
3.Mõista Dimitri Bogdaševilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja viivis 0,022% päevas põhinõudelt (109,3 eurot) alates hagi esitamisest (06.06.2017) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhinõudeosas summas 796,46 eurot, intressi osas summas 340,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 267,92 eurot ning nõudes, milles hageja soovib kostjalt kuni põhinõude täitmiseni viivise väljamõistmist määras 0,137% tagastamata laenusummalt päevas.
5.Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ nõue võlgnevuse sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 6,3% menetluskuludest kostja kanda ja 93,7% hageja kanda.
10.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 20,48 eurot. Otsuse täiendamine
11.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui hageja teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kostja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
12.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt 26.06.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
13.Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
14.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib apellatsioonikaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
15.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 1574,82 eurot, millest laenu põhisumma on 905,76 eurot, intress 340,92 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 278,14 eurot ja lisanduv viivis määras 0,137% päevas alates 06.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud laenuleping nr XXX ja selle muutmise lisad. 11.04.2015 kandis hageja kostjale laenusumma 800 eurot üle ning kostja kohustus selle koos intressiga tagastama 12 osamaksena alates 11.05.2015 kuni 05.04.2016.
16.Kostja tasus laenulepingu alusel esimese makse, makstes 18.05.2015 114,15 eurot, 7-päevase viivitusega. Sellega tasus ta põhivõlga 39,01 eurot, intressi 74,40 eurot ja viivist 0,73 eurot. Üks sent jäi ettemaksena tulevaste maksete eest. 11.06.2015 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millega muutsid maksegraafikut ja leppisid kokku lepingu
Tsiviilasi nr 2-17-108638 pikendamistasu 96 eurot maksmises. Samal päeval (11.06.15) tasus kostja laenuandjale 114,15 eurot, millega tasus eelmises punktis nimetatud pikendamistasu 96 eurot ja 18,15 eurot uue maksegraafiku järgsest 2015 juuli osamakses sisalduvast põhivõlast, millest ühe sendi oli ta juba tasunud 18.05.2015 maksega. Pärast seda jäi kostjal 2015 juuli maksest veel maksta põhivõlga 24,48 ja intressi 70,77, kokku 95,25 eurot. 10.07.2015 tasus kostja 114 eurot, tasudes sellega juuli makse põhiosa jäägi 24,48 ja intressi 70,77 ning 2015 augusti makse põhiosa 18,75 eurot. 12.08.2015 tasus kostja 115 eurot, millega tasus augusti maksest põhiosa jäägi 27,85 ja intressi 66,81 ning 2015 septembri makse põhiosa 20,17 eurot. 2015 septembris ja oktoobris kostja laenumakseid ei tasunud.
17.20.10.2015 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendasid laenusummat, muutsid intressi- ja viivisemäära, pikendasid maksegraafikut ja muutsid väiksemaks kuumakseid. Uue kokkuleppe järgi pidi kostja tagastama laenusumma 1008,84 eurot ja tasuma intressi (50 % aastas) annuiteetgraafiku alusel igakuiste maksetena 21 kuu jooksul, maksed summas 75 eurot, viimane makse 10,50 eurot. Viivisemääraks lepiti kokku intressimääraga võrdne viivisemäär (50 % aasta ehk 0,137% päev).
18.Laenulepingu muutmise kokkuleppega muutsid pooled ka lepingut identifitseerivat lepinguja viitenumbrit ning leppisid kokku kokkuleppe sõlmimise tasu 20 eurot tasumises, mille kostja tasus järgmisel päeval, s.o. 21.10.2015. Viimases lepingu muutmise kokkuleppes kokkulepitud maksegraafiku kohaselt pidi kostja tegema igakuiseid makseid alates 2015 novembrist. Novembri makse tasus kostja 08.12.2015, tasudes 76 eurot. Sellega loeti tasutuks põhiosa 32.96 eurot ja 42,04 eurot intress ja 0,45 eurot viivis. 0,55 eurot arvestati ettemaksena 28.12.15 makse põhiosa tasumiseks. 2015 detsembris ja 2016 jaanuaris kostja makseid ei teinud. 15.02.2016 tasus kostja 157,60 eurot, mis jäi üldse kostja poolt viimaseks makseks. Sellega loeti tasutuks 5 eurot võla sissenõudmiskuluna 11.02.2016 saadetud tasulise meeldetuletuskirja eest, 2015. a detsembri ja 2016. a jaanuari tasumata maksed, s.o. kokku põhiosa 69,56 eurot (0,55 € oli tasutud ette) ja intress 79,89, viivis 2,60 eurot. Tasumata jäi viivis summas 0,57 eurot.
19.Seega on kostja hageja hinnangul ära tasunud viimase lepingu muutmise kokkuleppe (20.10.2015) maksegraafikus sätestatud kolm esimest makset (2015 nov ja dets ning 2016 jaan). Ülejäänud maksed on tasumata vaatamata korduvatele meeldetuletustele e-posti ja kirja teel. Kostjale on lepingu kehtivuse ajal lisaks korduvatele teadetele SMS-i ja e-maili teel saadetud kirjalikke meeldetuletusi 4 korda, lisaks sellele lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teatis. Lisaks on talle 18.04.2017 saadetud teatis nõude loovutamise kohta. Pärast korduvate meeldetuletuste saatmist ja hoiatamist ütles laenuandja 03.02.2017 laenulepingu üles, saates selle kohta kostjale kirjaliku teate. Nimetatud teadete edastamise eest nõuab hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.
20.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljastusteatega 26.06.2017. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel.
21.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
22.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-122-08. p 19).
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele
Tsiviilasi nr 2-17-108638 tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
24.Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled laenulepingus kokku, et kostja tagastab laenu koos intressiga. Aastane intressimäär oli 111,6% ning aastane krediidikulukuse määr 190,67%. Krediidi andmise ajal 11.04.2015 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 26,57%. Seega ületas laenulepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 7 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 alusel tühine.
25.Kuivõrd kostjaga 11.04.2015 sõlmitud krediidileping on tühine, siis on tühised ka selle muutmise kokkulepped.
26.TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud määras. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 11.04.2015 oli 0,05%. Hageja nõuab intressi alates 11.05.2015 kuni 05.04.2016.
27.Seega arvestab kohus hageja iga põhiosa makse juurde ka seadusejärgse viivisemäära ning loeb kostja poolt tehtud maksed põhiosa ja seadusejärgse intressi katteks. intress arvestatud (0,05% Makse Makse makstud osamakse tasumise aeg summa kuupäev suurus põhiosa aastas) katteks ettemaks 11.05.2015 39,0 39,01 0,020 18.05.2017 114,15 39,03 75,1 10.06.2015 42,7 42,64 0,021 11.06.2015 114,15 42,66 146,6 10.07.2015 46,6 46,6 0,023 10.07.2015
28.Lisaks on pooled 11.04.2015 laenulepingus kokku leppinud viivisenõudes 0,31% päevas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-16 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 34
Tsiviilasi nr 2-17-108638 2-1-25-16, p 13). (p 17). Kuivõrd seadusjärgse viivisemäära suuruseks on 0,022%, siis ületab kokkulepitud viivisemäär seadusejärgset määra enam kui 14 korda. Seega ei rakendu lepingus ettenähtud viivise määr.
29.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras alates 06.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.06.2017 tasumata põhisummalt 109,3 eurot. Kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.06.2017 moodustab sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 109,30 eurolt kokku 10,22 eurot (109,30*0,022%*425). TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, siis kuulub viivise väljamõistmisele seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 06.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
30.Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot lähtuvalt VÕS §-st 1132. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laenuleping on sõlmitud 11.04.2015, ehk enne VÕS § 1132 jõustumist, ei saa kohus kostjalt sellel alusel sissenõudmiskulusid välja mõista. Seega oleks hagejal tulnud kulude kandmist tõendada. Hageja on esitanud kohtule küll meeldetuletusteatisi ja lepingu ülesütlemise teatise, kuid ei ole tõendanud nende edastamisega kaasnenud kulude tekkimist. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
31.Eelnevat tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 109,3 eurot, intressi summas 0,2 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 10,22 eurot ning viivise 0,022% päevas põhinõudelt (109,3 eurot) alates hagi esitamisest (06.06.2017) kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud
32.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja poolt esitatud nõuete hagihind oli 2027,75 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja summad, mis vastavad hagihinnale 128,52 eurot. Seega rahuldas kohus hagi ligikaudu 6,3% ulatuses.
33.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 490 eurot, sh riigilõiv summas 250 eurot ja esindajakulu summas 240 eurot.
34.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 75 euro ulatuses.
35.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 325 eurot (75 + 250). Kohus jätab hageja menetluskuludest 6,3% kostja kanda ja 93,7% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 20,48 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.