Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

oli 2 280 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale intresse 280 krooni. Kostja oli hagiavalduse kohtusse esitamiseni (hagi esitati kohtule 27.12.2005, postitati 21.12.2005) viivitanud 148 päeva ning võlgneb seega 1 480 krooni. Selle lepingu järgi nõuab hageja kostjalt põhivõlga 20 000 krooni, intresse 280 krooni ning viiviseid 1 480 krooni. 27.11.2003 sõlmisid pooled laenulepingu, mille järgi sai kostja laenu 95 000 krooni tähtajaga 03.03.2004, intressimääraga 5,7% aastas ning ette nähti viivist 0,005% iga viivitatud päeva eest. 04.03.2004 sõlmisid pooled kokkuleppe laenu tagastamise pikendamises kuni 30.05.2004 ning 30.05.2004 pikendasid pooled laenu tagastamise tähtaega kuni 01.09.2004. Kostja laenu ei tagastanud. Selle lepingu järgi palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 95 000 krooni, intress 4 062 krooni ja viivised 22 895 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 143 717 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. 01.08.2003 laenulepingu järgi on kostja hagejale tagastanud 2 000 krooni. Edasisi makseid kostja ei teostanud kuna sõlmiti uus laenuleping. 27.11.2003 lepingu järgseid tagasimakseid on kostja teinud ning seda tõendavad lepingu tagaküljel olevad märked. 04.03.2004 lepingut pole kostja kunagi näinud. Kohtu põhjendused 01.08.2003 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 20 000 krooni tähtajaga 30.07.2005 intressimääraga 5,7% aastas ning ette nähti viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest (t lk 6, 50, 76). Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et laen on kostjale üle kantud 06.08.2003 (t lk 10). Kostja on tagastanud selle lepingu järgi 2 000 krooni (t lk 51). Hageja sellega nõustub (t lk 59). Need asjaolud loeb kohus tuvastatuks. 27.11.2003 sõlmisid pooled laenulepingu, mille järgi sai kostja laenu 95 000 krooni tähtajaga 03.03.2004, intressimääraga 5,7% aastas ning ette nähti viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest (t lk 7, 52, 77). 04.03.2004 sõlmisid pooled kokkuleppe laenu tagastamise pikendamises kuni 30.05.2004 (t lk 8, 78) ning 30.05.2004 pikendasid pooled laenu tagastamise tähtaega kuni 01.09.2004 (t lk 9, 79). 27.11.2003 kassa väljamineku orderist nr 40 nähtub, et 95 000 krooni on kostjale välja makstud (t lk 11, 75). Kostja esitas 15.01.2004 laenulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt pikendati 27.11.2003 lepingujärgset laenu tasumist kuni 01.09.2004 (t lk 53). Selle sama lepingu tagaküljel on märgitud, et laen on tasutud 2004a juulis 11 000 krooni, augustis 21 000 krooni, septembris 28 000 krooni ja 35 000 krooni (t lk 54, 82). Hageja eitab, et ta on selle lepingu sõlminud ning raha tagasi saanud. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 22.11.2006 ekspertiisiaktist nr DK-0369-06/6054 nähtub, et 04.03.2004 ja 30.05.2004 laenulepingu muutmise lepingutele kirjutas kostja alla, 15.01.2004 laenulepingu muutmise lepingule ega raha saamise kinnitustele ei ole hageja seaduslik esindaja S K alla kirjutanud (t lk 87-93). Nende tõendite pinnalt leiab kohus, et pooled sõlmisid 27.11.2003 laenulepingu ning kostja sai 95 000 krooni. Laenulepingut pikendati 04.03.2004 ja 30.05.2004 lepingutega ning lõplikuks laenu tagastamise tähtajaks jäi 01.09.2004. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus ei loe tuvastatuks 15.01.2004 laenulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist ning kostja poolt laenu tagastamist kuna eksperdiarvamuse kohaselt ei ole hageja esindaja sellele lepingule alla kirjutanud.

Seega on poolte vahel sõlmitud laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 tähenduses. Kostja on saanud laenulepingute järgi raha kokku 115 000 krooni ning ei ole seda tagastanud. Kostja poolt tagastatud 2 000 krooni tuli 01.08.2003 laenulepingu p 3.2 järgi arvestada viivise tagastamiseks. Kostja peab tasuma võla vastavalt laenulepingute tingimustele, s.o tasuma lisaks põhivõlale ka puuduolevat intressi ning viivist. VÕS § 76 lg 1 järgi võetud kohustusi tuleb täita. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib hageja nõuda kohustuse täitmist. 21.03.2007 toimunud eelistungil väitis kostja, et hageja on oma nõude loovutanud ning esitas vastava kirjaliku teatise (t lk 110). Hageja leiab, et ka see kiri on võltsitud ja nõude loovutamist ei toimunud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõend ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus ei pea seda tõendit usaldusväärseks seetõttu, et hageja selle allkirjastamist eitab ning kostja on varem antud tsiviilasjas esitanud tõendi, kus hageja esindaja allkirjad on võltsitud. See ei ärata kohtu usaldust ka antud tõendi osas. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg kogusummas 115 000 krooni, intressid kogusummas 4 342 krooni ja viivised kogusummas 24 375 krooni, kokku 143 717 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja 61 lg 1 p 1. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on tasunud riigilõivu 8 000 krooni (t lk 14, 123), kohtutäituri tasu 295 krooni (t lk 41), eksperditasu 1 440 krooni (t lk 65, 90, 101) ning kandnud postikulusid kokku 71,10 krooni (t lk 124-125). Kohus mõistab need kulud kostjalt välja. Hageja õigusabikulud on summas 23 150 krooni. Kohus saab kostjalt välja mõista õigusabikulud 5% hagihinnast, s.o 7 185,85 krooni, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud. Seega peab kostja hagejale hüvitama kokku 16 991,95 krooni.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.