Muud › Muud hagiasjad

Kostja ei ole Leena Tederi pretensiooni siiani rahuldanud ning on õigustamatult keeldunud hageja jalatseid parandamast või asendamast, mistõttu soovib hageja müügilepingust taganeda ning saada tagasi 28.11.2003 OÜ-le Morande Shoes tasutud 999 krooni, ühtlasi tagastades jalatsid kostjale. Hageja tugines oma nõudes VÕS § 218 lg-le 2 ja § 223 lg-tele 1 ja 3. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Asjaolud, millele hageja viitab, ei saa olla aluseks sellele, et ostjal tekivad õigused, mis on ette nähtud võlaõigusseaduse sätetega, mis reguleerivad ostja ja müüja vahelisi suhteid juhul, kui müüja rikub oluliselt lepingutingimusi. Hageja pöördus ostetud asja puudustega kostja poole pärast jalanõude neljakuulist ekspluateerimist talveperioodil. Seejuures olid jalanõudel vahetatud kontsaplekid. Antud asjaolusid arvestades saab järeldada, et asja puudused tekkisid ekspluateerimise käigus hageja süül. Mitte ükski hageja poolt esitatud tõenditest ei viita sellele, et talle tekitati kostja süül varaline kahju. Kostja ei nõustunud eksperdi arvamusega ning leidis, et jalatsite defekti tegelik põhjus on jäänud välja selgitamata. Ka esitas hageja pretensiooni hilinemisega, kuna kauplus annab ühekuulise garantii. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 4 on antud asjas tegemist tarbijamüügilepingust tuleneva vaidlusega. Maakohus leidis, et Leena Tederile kostja poolt müüdud jalatsid (naiste talvesaapad), ei vastanud lepingutingimustele, kuna jalatsid ei olnud valmistatud seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga. Saapad lagunesid 4,5 kuu möödudes nende ostmisest. Hageja seletuse kohaselt kandis ta saapaid 4 kuud. Kohtu poolt määratud eksperdi Mai Gluhhova hinnangul põhjustas saabastel kontsapesa eraldumise pealsest oluline tootmisviga: kapi tiiva lõpu kinnitused ei ole saapapaaril ühtlase tugevusega, millega ei fikseeru jalg kanna osas põhjale ühtlaselt, võimaldades jalal nõrgemale poole painduda ning kontsa ebaühtlaselt koormata. Samal poolel jalatsi lengiosas on siseküljel pealse-voodri tõmbäärise äär nähtav koos kolme kinnitusnaelaga, mis annab tunnistust sellest, et jalg lengi osas ülikõrgel kontsal ei fikseeru ühtlaselt jalatsis, mis on nähtav tootmisviga. Samale järeldusele on jõudnud ka Tarbijakaebuste komisjon, kes tugines oma otsuses ekspert Helgi Roosimäe arvamusele. Nii kohtu poolt määratud eksperdi arvamus kui Tarbijakaebuste komisjonile antud eksperdi hinnang lükkavad ümber OÜ Morande Shoes ekspertiisi aktis märgitu. Esiteks on Irina Nikolas OÜ Morande Shoes juhatuse liige ning asjast huvitatud isik, millest lähtuvalt ei pruugi ta olla erapooletu. Teiseks on ekspertiisi aktis viidatud asjaoludele, mis ei vasta tegelikkusele. Saabaste kontsaplekid olid vahetatud, kuid mitte metallplekkide, vaid plastmassplekkide vastu, mis on näha saabaste vaatlusel. Järelduses on antud arvamus, et naiste kingad ei oma tootmis- ja tehnoloogia defekte, kuid vaidlusesemeks olid naiste talvesaapad. Lähtudes VÕS § 218 lg-test 1 ja 2 tuleb lugeda, et vaidlusaluste jalatsite mittevastavus lepingutingimustele oli olemas asja hagejale üleandmise ajal ning selle eest on vastutav kostja kui müüja. Hageja on järginud VÕS § 220 nõudeid ning teatanud asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta lepingutingimustele mittevastavusest teada sai, s.o praktiliselt kohe pärast jalatsil kontsa murdumist. Kostja väide, et jalatsitel oli ühekuuline garantiitähtaeg, ei ole tõendatud. Müügigarantii andmise kohta ostjale tõendeid esitatud ei ole. Kuna vastavalt VÕS § 218 lg-le 2 on müüja tarbijamüügi puhul asjale lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutav kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, siis on kostja viide ühekuulisele garantiitähtajale põhjendamatu. Hagiavalduses on märgitud, et hageja taganeb müügilepingust seoses müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega. Vaidlus puudub selles, et kuni käesoleva ajani ei ole kostja täitnud Tarbijakaebuste komisjoni otsust müügihinna tagastamiseks ning on keeldunud jalatseid parandamast või asendamast. Seega leidis maakohus, et kostja on oluliselt rikkunud müügilepingut ning hagejal on õigus müügilepingust taganeda ning nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt üleantud raha 999 krooni tagastamist.

Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Apellandi arvates pole maakohus hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei tohi olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti on maakohus põhjendamatult lähtunud ainult hageja seisukohtadest ja rikkunud sellega poolte võrdsuse printsiipi. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ning et kostja on neid tingimusi rikkunud. TsMS § 294 lg 1 kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisialustuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel ei täitnud kohus seadusest tulenevat nõuet arvestada poolte arvamust. Kohus ei arvestanud kostja arvamust mitte määrata käesolevas asjas eksperdiks OÜ Rento Ekspert. Kostja juhatuse liige Irina Nikolas on spetsialist jalanõude tootmise valdkonnas, kuna omab vastavasisulist haridust ja töökogemust, mistõttu seadis ta kahtluse alla Mai Gluhhova teostatud ekspertiisi objektiivsuse. Nimetatud isikul puudub jalanõude kvaliteedi ekspertiisi tegemiseks teaduslikult põhjendatud metoodika, samuti puuduvad tal jalanõude tootja tehnilised tingimused ja jalanõude vastav näidis, millega võrreldes saaks kindlaks määrata uuritava jalanõu kvaliteedi ning kindlaks teha defekti tekkimise põhjuse. Apellant on seiskohal, et kohtul ei olnud seetõttu alust tugineda oma järeldustes sellele aktile. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega menetlusõiguse normide rikkumise kohta. Maakohus rahuldas kostja taotluse ekspertiisi määramiseks ja palus pooltel esitada küsimused 30. septembriks 2005 (14.09.2005 eelistungi protokoll - tl 42). 28.11.2005 eelistungil kinnitas kostja esindaja, et ei nõustu Tarbijakaitseameti tellitud ekspertarvamusega - OÜ Balti Ekspert eksperdi Helgi Roosimäe arvamusega - („Mina Roosimäed ei tunnista“ - tl 50) ning vastuseks hageja ettepanekule ekspert Helgi Roosimäe ärakuulamise kohta teatas, et ei soovi seda („Mina ei taha Roosimäed ära kuulata“ - tl 50). Kuigi kostja taotles ekspertiisi määramist, ei teinud ta ettepanekut eksperdi isiku suhtes, vaid väitis, et eksperdiks sobivat isikut Eestis ei ole (tl 50). Seetõttu on kohatu apellandi etteheide, et kohus rikkus TsMS § 294 lg 1 viimasest lausest tulenevat nõuet, mille kohaselt arvestab kohus eksperdi määramisel poolte arvamusi. 21.03.2006 määrusega tegi kohus ekspertiisi teostamise ülesandeks OÜ Rento Ekspert eksperdile Mai Gluhhovale ning esitas vastavad küsimused. Maakohtul ei olnud alust arvestada kostja esindaja 10.04.2006 kirjas avaldatud kahtlusi eksperdiks määratud isiku hariduse (Tallinna Kergetööstustehnikumi nahatoodete tehnoloogia eriala) tegeliku sisu kohta ega rahuldada taotlust uue eksperdi määramiseks. Konkreetset isikut kostja ei nimetanud. Pealegi on kostja olnud läbi kohtumenetluse, s.h ringkonnakohtu istungil, üheselt positsioonil, et sellist isikut, kes võiks hinnata jalanõude defekte, Eestis ei ole. Maakohus jättis põhjendatult uue ekspertiisi määramata ega pidanud vajalikuks kohtuistungit edasi lükata ja eksperti kohtusse kutsuda. 21.02.2007 toimunud istungil on kostja esindaja esitanud pigem emotsionaalseid (s.h retoorilisi) kui sisulisi ja konstruktiivseid küsimusi, mis vajaksid vastamist,

samuti mitmeid vastuolulisi väiteid (näit toote garantiiaja kohta). Kohus leidis õigesti, et nii ekspertarvamus kui sellekohane dokumentaalne tõend (Tarbijakaitseameti tellitud ekspertarvamus) võimaldavad teha ühese järelduse hageja ostetud kauba lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Kohus jättis põhjendatult kõrvale kostja juhatuse liikme koostatud arvamuse, sest tegemist ei ole vaidlusaluseid asjaolusid tõendava dokumendiga. Maakohus on oma vastavat seisukohta piisavalt põhjendanud. Kolleegium ei kahtle apellandi esindaja - juhatuse liikme - erialastes teadmistes ja kogemustes, kuid sellele vaatamata ei pea võimalikuks seada kahtluse alla maakohtu määratud ekspertiisi tulemust. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 jäävad kohtukulud apellandi kanda.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.