Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-06-7527
Otsuse kuupäev
12.oktoober 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
OÜ M(reg.kood 10614230) hagi VK 36702120240) vastu 167 685 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
18.september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja OÜ M seaduslik esindaja Talvo Laanoja Kostja VK Kostja lepinguline esindaja Igor Šablonin
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
(isikukood
VK ́i menetluskulud jätta OÜ M kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.01.2001.a. laenulepingu nr 1, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 57 000 krooni tagastamise tähtajaga 03.07.2002.a. Vastavalt lepingu ple 2.3. sätestatule kinnitas kostja allkirjaga laenulepingul, et on laenusumma kätte saanud. Vastavalt laenulepingu p-le 2.6. oli laenu tagatiseks laenusaaja valduses olev sõiduauto XXX, riikliku registreerimismärgiga XXX. Laenulepingu p 3.2. kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagastama tähtaja jooksul igakuiste maksetena kalendrikuu 30- ndal päeval summas vähemalt 1 100 krooni. Lepingu p-s 3.3. sätestati tasu laenuandja teenuste eest (intress) 4% kuus tagastamata laenujäägilt. Lepingu p-s 3.4. sätestati viivis määras 1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Maksete tasumisel loeti vastavalt laenulepingu p-s 2.5. sätestatule kõigepealt tasutuks laenuandja teenused (intress), siis viivised ning viimasena laenu põhisumma. Laenusaaja andis laenuandjale vastavalt laenulepingu p-s 3.6. sätestatud nõudele sõiduauto XXX, riikliku registreerimisnumbriga XXX üle 31.03.2003.a. laenusaaja ei täitnud laenulepingus sätestatud tasumise tingimusi kohaselt. Viimase makse tasus kostja 31.03.2003 summas 20 000 krooni. 31.03.2006.a. seisuga on tema võlgnevus laenuandja ees järgmine:
laenu põhiosa summast 57 000 krooni on kostja poolt tasutud 1 105 krooni, seega on võlgnevus 55 895 krooni. Intressivõlg moodustab 79 459 krooni. Hageja loobub osast intressinõudest ning nõuab intresse summas 55 895 krooni. Viivisvõlgnevus moodustab 1 495 428 krooni, kuid hageja loobub osast viivisenõudest ning nõuab viiviseid 55 895 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista kokku 167 685 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Hagi on aegunud, kuna poolte vahel sõlmiti leping 03.01.2001.a., hagiavaldus esitati alles kohtusse 30.03.2006.a. Alates lepingu sõlmimisest kuni hagimaterjalide kättesaamiseni pole kostja hagejalt pretensioone saanud. Täiendavalt märgib kostja, et hageja on ise hagiavaldusele lisatud koondtabelis näidanud, et kostja on tasunud hagejale 54 000 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ei ole kostja raha saanud, vaid sai sõiduauto. Tegelikult hageja tegeles sõiduautode kauplemisega ning siis kui välismaalt tuli hagejale uus sõiduautode partii, vahetas kostja vana auto uue vastu. Kostja on seisukohal, et sõlmitud leping on liisinguleping. Hageja on kostjat petnud samuti on sõlmitud laenuleping näilik tehing. Kostja leiab, et esitatud leping on tühine aga hagiavaldus on esitatud aegunud nõudega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud kostja ja poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Asja materjalidele lisatud 03.01.2001.a. laenulepingu (tlk 9-10) p.2.1. järgi andis hageja kostjale laenu summas 57 000 krooni tähtajaga 03.07.2002.a. Laenulepingu p. 2.3. järgi kinnitab laenusaaja laenusumma kättesaamist oma allkirjaga lepingul. Lepingu p. 3.1. järgi kohustub laenusaaja õigeaegselt tagastama laenusumma ja tasuma laenuandjale osutatud teenuse eest ettenähtud tasu vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja tuginenud nõude aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 03.01.2001.a. sõlmisid nad lepingu, mille järgi kohustus kostja tagastama hagejale 57 000 krooni 03.juuliks 2002.a. Vastavalt lepingule muutus hageja nõue sissenõutavaks 03.juulil 2002.a. Hageja esitas hagi kohtusse 31.03.2006.a. Kohus leiab, et seega on möödunud TsÜS §-s 146 lg 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Kohus osutab, et ebaõige on hageja seisukoht, mille kohaselt algas aegumistähtaja kulg kostja poolt viimase makse tegemisest s.o. 31.03.2003.a, kuna TsÜS § 147 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib
kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue ning anda hinnangut poolte muudele väidetele.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.