Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2007.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-20927
Tsiviilasi
xxx AS-i hagi xxx vastu võlgnevuse 30 576.56 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja xxx AS (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepingulised esindajad Liisa Saamot ja Juhan Raudam (elektronpost xxx); kostja xxx (xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
28.09.2007.a avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Juhan Raudam
AS-i kasuks välja 27 363.36 krooni, millest: tagastamata
krediidisumma 16 066 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 200 krooni, viivis 6 497.36 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni.
xxx AS esitas kohtule 31.05.2007 hagi xxx vastu võlgnevuse 30 576.56 krooni väljamõistmiseks, millest tagastamata krediidisumma 16 066 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 200 krooni, viivis 6 497.36 krooni, leppetrahv 3 213.20 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 31.05.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600173/96tt, millega hageja andis kostjale 20 000 krooni krediiti. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 44.2 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Krediidi kulukuse määraks kujunes 104.1 % aasta kohta. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjale 05.05.2006, 17.07.2006, 31.08.2006 tasulised meeldetuletuskirjad, millele kostja lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. Leping lõppes 2006.a septembrikuus. Hageja palub nõude rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.
Kostja istungile ei ilmunud. Kohus arutas kohtuistungil asja hageja esindaja taotlusel sisuliselt. Poolte vahel on 01.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0600173/96tt, mille alusel hageja andis kostjale 20 000 krooni krediiti tagastamise tähtajaga 20.09.2006 (t lk 10-13). Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 44.2 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1 (t lk 12-13). Leping on lõppenud 20.09.2006 tähtaja möödumisel. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja on 31.08.2006 ning 13.10.2006 kirjadega nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist summas 25 654.38 krooni (t lk 16-17). Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagis esitatud viited lepingu ülesütlemise asjaoludele on asjakohatud, kuna hagiavalduse lisadest nähtuvalt oli viimase laenumakse tähtaeg 20.09.2006 (t lk 11) ning seega ei saanud hageja lepingut üles öelda oktoobris 2006. 05.05.2006 hageja teatest nähtuvalt jäi kostja laenu tagasimaksega viivitusse (t lk 14). Kostja ei ole tõendanud, et ta on oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Seega on hageja nõue tagastamata krediidisummas 16 066 krooni ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi osas summas 4 200 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 6 497.36 krooni üldtingimuste p 5.1, 5.2 ja 4.3 alusel. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 21.09.2006 kuni 31.05.2007 summas 4 992.18 krooni. Viivise määraks on lepingu üldtingimustes sätestatud intressimäär ehk 44.2 % võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 44.2 %. Kuna tõenditest tulenevalt oli
kostja põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 6 497.36 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 3 213.20 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 5.4, mille kohaselt juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud kümne päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 5.4 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvimäär 20 % tagastamata krediidisummalt on proportsionaalne rikkumise raskusega. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvimäär on ebamõistlikult suur, võttes arvesse leppetrahvi eesmärki ning asjaolu, et kostja nõuab hagejalt viivist 44.20 % aastas, mis on lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on üldtingimus p 5.4 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 3 213.20 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 600 krooniüldtingimuste p 8.3 ja 4.3 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 14-17). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 8.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 600 krooni oas rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on hagiavalduses viivist arvestanud kuni 31.05.2007, tuleb viivis välja mõista alates 01.06.2007. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 16 066 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 4 200 krooni, viivise 6 497.36 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, kogusummas 27 363.36 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kostja võttis osaliselt hagi õigeks ning kõrvalnõuete osas rahuldas kohus nõude osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.