Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu
Sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2- 07- 21237
Tsiviilasi
A.L. e hagi R.R. vastu kaasomandi lõpetamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
26.september 2007
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A.L. Hageja esindaja: Maia Ploom ( Turu 5-6 Tartu; [email protected]) Kostja: R.R.
esindajad
Resolutsioon Juhindudes TsMS § 434, 435, 436, 442, kohus
Otsustas: Hagi rahuldada. Lõpetada A.L. e ia R.R. kaasomand kinnistule asukohaga S. 5 Tartus , kinnistu number 2573503, katastritunnus 79510:023:0011. Kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast saab A.L. 2/3 ja R.R. 1/3 osa. TsMS § 190 lg. 2 alusel panna kohtukulud, sh. haginõudelt tasumata riigilõiv summas 47 250(nelikümmend seitse tuhat kakssada viiskümmend) krooni kostja R.R. kanda. A.L. el tasuda riigilõiv 8000(kaheksa tuhat) krooni 15.06.2007 Tartu Maakohtu määrusega käesolevas tsiviilasjas ettenähtud korras. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule.
Hageja A.L. on esitanud kohtule hagi, milles taotleb lõpetada A.L. e ia R.R. kaasomand kinnistule asukohaga S. 5 Tartus , kinnistu number 2573503, katastritunnus 79510:023:0011. Hageja põhjenditel on temal tekkinud kostjaga lahkarvamused seoses kinnistu valdmise ja – kasutamisega. Hageja väidetel on tema püüdnud kinnistul asuvat elamut igati kaasajastada: pani elamule uue katuse, soojustas seinad, pani uue laudvooderdise jms. Kostja ei ole soovinud temale tööde maksumusest 1/3 hüvitadada. Probleeme on hageja ja kostja vahel ka kaasomandi kasutamisega. Selleks et kõiki tõusetunud probleem lahendada, jääb üle vaid võimalus kaasomand lõpetada. Hageja on hagiavalduses avaldanud 2 alternatiivset nõuet : 1) et soovib kaasomandit lõpetada selliselt , et kaasomandis olev kinnistu müüakse enampakkumisel ning saadud raha jagatakse omavahel vastavalt osade suurusele; 2) hageja oli hagiavalduses nõus ka sellega, kui kinnistu jääb kostja omandisse ja kostja maksab hagejale tema osa kinnistu väärtusest rahas. Hageja väidetel on ta leidnud kinnistule isegi ostja, kuid kostja on keeldunud tehingust.. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ning taotles kaasomandi lõpetamist ning kinnistu müümist avalikul enampakkumisel. Hageja nõude aluse AÕS § 76, AÕS § 77 lg.1; AÕS § 77 lg. 2.
Kostja tunnistab kirjalikus vastuses hagiavaldusele, et kaasomanike vahel on tekkinud tõesti erimeelsused kinnistu valdamisel ja kasutamisel. Kostja avaldas, et on hagejale tasunud kõikide hoone renoveerimiset tulenevad summad, arvestades oma osa kinnistus. Kostja on nõus kaasomandit lõpetama ja taotles kinnistu hindamist. Kostja ei välistanud võimalust osta ära hageja kinnistu osa ; kui ta seda siiski ei soovi, on kostja nõus ka kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel. Kõik kohtukulud taotles kostja panna hagejale. Kostja on 25. septembril 2007 kohtule saadetud kirjalikus avalduses hageja kinnitab, et kuna hageja on kinnistu lasknud hinnata ning selle väärtus on 2 8380 000 krooni, siis poolte vahel enam sisulisi vaidlusi ei ole- ainuke vaidlusmoment ,mis puudutab kinnistu väärtust , on lahenenud. Kostja on selles kohtule saadetud avalduses soovinud, et oleks mõistlik kui hageja ostaks temalt tema kinnistu osa. Kostja taotles samas avalduses kohtul viia läbi kohtulik arutelu tema kohalolekuta ning arvestada tema poolt asja kohta kohtule esitatud kirjalikke seisukohti (tl.55).
AÕS § 72 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.2 kohaselt juhul, kui puudub kaasomanike kokkulepe kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta
teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul- või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele Kohus ei või jätta vaidlust lahendamata põhjusel, et kostja vaidleb hagile vastu. Kohus saab AÕS § 77 lg 2 järgi valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega tuleb hagis näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis. Lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena. Kohtul ei ole kohustust põhjendada, milles seisneb kaasomandi lõpetamisel üldine huvi. Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Käesolevas kohtuasjas on tuvastatud , et mõlemad menetluspooled – nii hageja kui ka kostjaon nõus kaasomandit lõpetama. Kompromissi nad vormistada ei ole soovinud. Hageja on taotlenud hagis alternatiivselt kahte kaasomandi lõpetamise viisi- anda asi kostjale ning kostjale panna kohustus hüvitada hagejale tema kaasomandi osa väärusele vastav rahasumma või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavuses nende osade väärtustega. Kostja on kohtule saadetud avalduses ( tl. 55) avaldanud soovi, et kaasomand tuleks lõpetada ning kõige kiirem ja otstarbekam variant oleks see, kui hageja ostaks kostjalt tema osa. Hageja nõudele kaasomand lõpetada kostja vastuväiteid ei ole esitanud- on sellega nõus. Kostja ettepanek selles, et hageja ostaks kostja kaasomandi osa, ei ole realiseeritav, sest hageja ei soovi seda rahaliste vahendite puudumisest tingituna. Lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga S. 5 Tartus , kinnistu number 2573503, katastritunnus 79510:023:0011, pannes kinnistu avalikule enampakkumisele ning müügist saadud rahast saab A.L. 2/3 ja R.R. 1/3, s.t.vastavuses nende osale kaasomandis. Kaasomandi turuväärtuseks on hinnatud Markee Kinnisvara poolt 2007.a. septembrikuus 2 830 000 krooni. Arvestades aga kinnisvara hindade muutumisega, ei ole praegu võimalik määrata kinnistu realisatsioonihinda ning sellest tulenevalt ei ole praegu võimalik kindlaks määrata menetluspooltele eelseisvast kinnistu müügist saadaolevaid rahasummasid. Menetluskulud. TSMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui hagi rahuldatakse ,loetakse otsus tehtuks hageja kasuks. TSMS § 173. lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TSMS § 190 lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigieelarvesse. Hageja oli 15.06.2007 kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu maksmisest osaliselt – 47 250 krooni summas. Selle tasumata riigilõivu osa peab tasuma kostja riigi eelarvesse menetluskuluna. A.L. el tasuda riigilõiv 8000(kaheksa tuhat) krooni 15.06.2007 Tartu Maakohtu määrusega käesolevas tsiviilasjas ettenähtud korras.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.