Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

ametisse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks, kuid asutamiskoosoleku protokollist (13.10.2001) ja KÜ üldkoosoleku protokollist nr. 2, 10.12.2001.a. nähtub, et M. L , E. N , A. O ja V. T olid valitud KÜ juhatuse liikmeteks 13.10.2001.a. ja T. D juhatuse esimeheks 10.12.2001.a., seega nimetatud isikute ametiaeg juhatuse liikmetena oli möödunud 13.10.2004.a. ja 10.12.2005.a. ja neil ei olnud õigust üldkoosoleku päevakorda lisada liisingu või laenu võtmise küsimust ega pakkuda üldkoosolekule majandustegevuse aasta kavana ehitustööde loetelu, mida nad soovivad teha. 11.05.2007.a. edastas hageja KÜ juhatusele tähitud kirja, milles palus edastada endale 10.05.2007.a. toimunud üldkoosoleku protokolli koopia ja 25.04.2005.a. toimunud KÜ juhatuse koosoleku protokolli koopia ning palus selgitada, miks ei saadetud talle üldkoosoleku läbiviimise teatise originaali ja liisingu võtmist puudutavaid dokumente. 19.05.2005.a. saatis kostja hagejale postiga 10.05.2005.a. üldkoosoleku protokolli nr. 1 väljavõtte, mitte koopia nagu hageja palus, 25.04.2005.a. toimunud juhatuse koosoleku nr. 5 väljavõtte (mitte koopia), raamatupidamise bilansi ja tulude ja kulude aruande, majas planeeritavate konkursside läbiviimise tulemused, mida tehakse siis, kui võetakse laen ja 20.04.2005.a. toimunud juhatuse koosoleku protokolli originaali. 20.04.2005.a. juhatuse protokollist nähtub, et 14.04.2005.a. toimunud juhatuse koosoleku protokolli nr. 4 on viidud sisse parandus, on muudetud üldkoosoleku päevakorra punkti 3 sõnastust: „Liisingu võtmine“ on muudetud „Laenu võtmiseks“. Seega leiab hageja, et KÜ juhatus viis pahatahtlikult nii teda, kui ka teisi KÜ liikmeid eksitusse sellega, et liisingu võtmise asemel arutati KÜ üldkoosolekul laenu võtmist. Hageja sai teada laenu võtmisest AS-st H summas 1 350 000 krooni talle 19.05.2005.a. saadetud 10.05.2005.a. üldkoosoleku protokolli väljavõttest. Hageja leiab, et KÜ juhatuse esimees, jättes talle saatmata laenutehingut puudutavad dokumendid ja viisa taotluse saamiseks vajalikud dokumendid aasta üldkoosoleku toimumise kohta, püüdis hagejat takistada aasta üldkoosolekust osa võtmast, et hageja ei saaks hoiatada KÜ liikmeid planeeritava tehingu tulemuste kohta ja veenda neid hääletama tehingu vastu. 10.05.2005.a. üldkoosoleku protokollist nr. 1 nähtub, et üldkoosolekust võttis osa ainult 58 KÜ liiget, kuigi KÜ liikmete üldarv on 90, seega leiab hageja, et 10.05.2005.a. läbi viidud üldkoosolek ei olnud pädev vastu võtma otsust laenu võtmiseks. 10.05.2005.a. üldkoosoleku protokollist nr. 1 nähtuvalt otsustati üldkoosolekul seoses laenu võtmisega sõlmida korteriomanike kaasomandi kindlustusleping, millega valitakse omavastutuseks 10 000 krooni ja makstakse üks kord aastas ühes osas. Samuti ei olnud mainitud üldkoosoleku päevakorras viivisevõlgnevuse menetlemise lepingu sõlmimist inkassofirmaga. Seega üldkoosolek ei olnud pädev vastu võtma otsuseid kindlustuslepingu sõlmimise ja võlgnevuse sissenõudmise lepingu sõlmimise kohta inkassofirmaga, kuna need küsimused ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Samuti leiab hageja, et kostjal on liiga vähe vara, et selle arvelt tagastada laen, mis võib tekitada kostja maksejõuetuse. Laenu võtmine on olulise tähendusega küsimus, mis võib olulisel määral mõjutada KÜ liikmete huve. Kostja otsustas üldkoosolekul lugeda majas planeeritava ehitustööde konkursside läbiviimise tulemused KÜ 2005.a. majandustegevuse kavva, kuid ei edastanud hagejale kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks, mida hageja palus. Hageja leiab, et KÜ juhatus rikkus KÜ üldkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosoleku kokkukutsumise protseduurireegleid: ei esitanud raamatupidamise aastaaruannet, revisjoni komisjoni arvamust ning majandustegevuse aastakava projekti. Lisaks ei esitanud kostja hagejale laenulepingu projekti, tagasimakse graafikut, elamu kindlustuslepingu projekti ega muid laenuga seotud dokumente. Hageja leiab, et juhatus ei teatanud talle üldse laenu võtmisest, seega ei saanud hageja kujundada oma seisukohta laenu võtmise kohta.

Seoses eeltooduga palub hageja tühistada KÜ , 10.05.2005.a. üldkoosoleku otsuse punktis 3 (Laenu võtmine) märgitud otsused; 1) taotleda AS-lt H laenu 1 350 000 krooni; 2) sõlmida Panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga „ Balti kindlustusmaakleri OÜ“ korteriomanike kaasomandi kindlustus laenulepingus toodud tingimustel ja 3) laenumaksete võlgnevuse tekkimisel sõlmida Panga esimesel nõudmisel viivisvõlgnevuste menetlemise leping panga poolt aktsepteeritud inkassofirmaga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et juhatusel on õigus teatada KÜ liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumisest enne nimetatud juhatuse otsuse jõustumist. Kui KÜ liikmetele on teatatud üldkoosoleku kokkukutsumisest 15 päeva ette, siis ei ole liikme subjektiivne õigus saada vastavat informatsiooni põhikirjaga kehtestatud aja jooksul rikutud sõltumata sellest, kas juhatuse otsus selle kohta on jõustunud, või mitte. Juhatuse 14.04.2005.a. otsus üldkoosoleku kokkukutsumisest esialgse päevakorraga oli paigutatud infostendile samal päeval, see on 14.04.2005.a. Hageja ise kinnitab hagiavalduses, et ta sai teada korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest telefonitsi 24.04.2004.a., seega 15-päevase etteteatamistähtaega järgides. Seega ei ole antud juhul rikutud hageja subjektiivset õigust üldkoosoleku kokkukutsumisest teate õigeaegseks saamisest. Kostja leiab, et ei oma juriidilist tähendust asjaolu, et teiste liikmete jaoks parandatud päevakorraga teatis üldkoosoleku kokkukutsumisest pandi stendile välja alles 25.04.2005.a. Kostja leiab, et hageja tõlgendab vääralt põhikirja p. 6.4 sätestatut, väites, et KÜ liikmetele, kelle asukoht ei asu KÜ asukohas tuleb ilmtingimata saata teatis tema aadressile. Kostja väitel nimetatud säte võimaldab edastada informatsiooni koosoleku kokkukutsumisest kahel viisil, või mõlemat üheaegselt kasutades oma äranägemisel ning see on KÜ liikme mure, kuidas korraldada avaldatud informatsiooni kättesaamist õigeaegselt. Kostja väitel on väär hageja seisukoht, et tehniline viga päevakorra koostamisel rikub tema õigust üldkoosoleku päevakorrast teabe saamiseks. Kostja on seisukohal, et tehniline viga päevakorra koostamisel ei riku hageja õigust üldkoosoleku päevakorrast teabe saamiseks. KÜ juhatuse 20.04.2005.a. otsusest tuleneb, et juba 20.04.2005.a. tehniline viga parandati ja KÜ liikmed said õige informatsiooni eelnevalt üldkoosoleku päevakorrast Hagiavaldusest tulenevalt hageja ei ole nõus KÜle koormatuse panemisega sõltumata sellest, kas selle koormatuse õiguslikuks iseloomuks on liising või laen. Seega, kuna hageja jaoks on mõlemad koormatised vastuvõtmatud, ei ole ka selles osas tema subjektiivne õigus oluliselt rikutud. Kostja on seisukohal, et väär on hageja seisukoht, et juhatuse liikmete volituste lõppemine üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse tegemise ajal teeb ilmtingimata üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Mittetulundusühingu seadusega ei ole kehtestatud õiguslikke tagajärgi juhatuse liikmete toimingutele juhul, kui nende volituste tähtaeg on möödas. Antud juhul 10.05.2005.a. üldkoosolekul valiti juhatusse taas kõik endised juhatuse liikmed ja seega kiideti heaks nende toimingud üldkoosoleku kokkukutsumisel. Kuna hageja ei vaidlustanud selles osas üldkoosoleku otsust, siis loetakse see jõustunuks. Samuti ei ole hageja vaidlustanud juhatuse 14.04.2005.a. otsust, millega kinnitati koosoleku päevakord. Seega nimetatud otsus on jõustunud. On väär hageja seisukoht, et üldkoosoleku ettevalmistamisel juhatus peab esitama liikmetele kogu päevakorda lülitatud küsimuste puudutava informatsiooni, antud juhul liisingu- või laenulepingu puudutava informatsiooni. Juhatus on kohustatud andma KÜ liikmetele enne korralise üldkoosoleku toimumist ainult majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga vastavalt KÜS § 15 lg 2. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr. 3-2-163-05, 15.06.2005, milles Riigikohtu Tsiviilkolleegium on seisukohal, et laenu võtmise küsimust ei tulnud kajastada eraldi üldkoosoleku päevakorrapunktina, kui laenu võtmise otsustamine

remonttööde finantseerimiseks toimub üldkoosolekul KÜ majanduskava kinnitamisel. Seega teise informatsiooni esitamata jätmine ei tee üldkoosoleku otsuseid ebaseaduslikuks. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja subjektiivsed õigused ei olnud rikutud 10.05.2005.a. toimunud KÜ liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel ja 10.05.2005.a. üldkoosoleku vaidlusaluste otsustega. KÜ põhikirja punktiga 5.9 on ette nähtud võimalust laenu saamiseks KÜ põhikirja ülesannete täitmiseks. Põhikirja punkti 1.3. kohaselt on KÜ eesmärgiks elamu ühine majandamine. Seega ei ole KÜ laenu saamine iseenesest ebaseaduslik. 10.05.2005.a. üldkoosoleku protokolli nr 1 otsuse punkti 3. alapunktiga 2 kinnitati, et laenu võib võtta tingimusel, et „remondifond jääb endiseks, s.t. 4,50 krooni /m2 kuus“. Seega ei tekkinud hagejal nimetatud otsuse vastuvõtmisel täiendavat maksekoormust KÜ ees nagu väidab hageja hagiavalduses. Laenu tagastamise tagamiseks kindlustuslepingu sõlmimise otsustamisega (protokolli otsuse punkt 3.3.) maandati riski laenuandja nõudeid KÜ liikmete varale pööramist juhul, kui õnnetusjuhtumis häviks või kahjustuks elamu. Seega selle otsusega hageja majanduslik seisund muutus kindlamaks. Ühtlasi otsus inkassofirma palkamisest võlgnevuste väljanõudmiseks (protokolli otsuse p. 3.4.) oli vajalik, et kohustetundlikul KÜ liikmel ei tekiks täiendavaid kohustusi kulutuste kandmisel mittepüüdlike liikmete eest. Kostja leiab, et 10.05.2005.a. üldkoosoleku vaidlusalused otsused on seaduslikud ning ei riku hageja subjektiivseid õigusi ja seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjendused Hageja jäi esitatud hagi nõude juurde, kostja vaidles vastu kirjalikes vastustes toodud motiividel. Kohus, kuulanud ära pooled, tunnistaja AK’i ütlused ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. KÜseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt KÜ on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja EPon KÜliige alates selle asutamisest, on majas asuva korteriomandi omanik, elab viimastel aastatel alaliselt välismaal (XXX) ja on välisriigi kodanik, kes vajab hageja enda väitel viisat Eesti Vabariiki sissesõiduks. Vaidlus puudub KÜ10. mai 2005.a. üldkoosoleku otsuse nr. 1 (juhatuse esimehe aruanne), nr. 2 (2004.a. majandusaasta bilansi kinnitamine), nr. 4 ( 2005.a. majandustegevuse kava kinnitamine), nr. 5 (KÜ esimehe, juhatuse, revisjoni komisjoni ja volinike nõukogu valimine) ja nr. 6 ( Krt. nr. 88 väljakutsete eest OÜ R poolt esitatud arve summas 754 krooni tasumise küsimus) osas. Hageja eelnimetatud üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole. Kohtule teadaolevalt ei ole need otsused ka teiste KÜ liikmete poolt vaidlustatud. TsÜS § 38 lg. 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KÜ üldkoosoleku otsuse vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg. 3, mille järgi on KÜ liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib

erisättena ka MTÜS § 24 lg. 1. Käesolevas asjas vaidlustab hageja KÜ üldkoosoleku ühte otsust (otsus nr. 3). Seega tuleb kohaldada KÜ seadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. Hagejal oli õigus esitada hagi KÜS § 13 lg. 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Hageja sai KÜ „ “ 10.05.2005.a. üldkoosoleku (aastakoosoleku) otsused ja materjalid kätte 24.05.2005.a. (tlk. 42). Hageja on vaidlustanud hagis MTÜS § 20 lg. 5, § 21 lg. 1, 3 ja 4, KÜ põhikirja punkti 6.4. rikkumise tõttu KÜ10.05.2005.a. üldkoosoleku otsuse nr. 3 alapunkti 2 (kinnitati päevakorra punkti nr. 3 alapunktis 1 nimetatud tööde finantseerimiseks laenu võtmine AS-ist Hansapank maksimaalselt summas 1 350 000 Eesti krooni arvestusega, et remondifond jääb endiseks, s.t. 4,50 krooni/m2 eest kuus ja igas kuus jääb remondifondi summast 2500 kuni 3000 krooni alles), alapunkti 3 (kinnitati sõlmida Panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga „Balti Kindlustusmaakleri OÜ“ korteriomanike kaasomandi kindlustus laenulepingus toodud tingimustel. Valida omavastutuseks 10 000 krooni ja maksta kindlustusmakse üks kord aastas ühes osas) ja alapunkti 4 (kinnitati, et laenumaksete võlgnevuse tekkimisel sõlmida Panga esimesel nõudmisel viivisvõlgnevuste menetlemise leping Panga poolt aktsepteeritud inkassofirmaga). Kohus nõustub hagejaga hageja esitatud motiividega, mida kohus enam ei korda, et hagejale ei ole tema alalisse elukohta XXX õigeaegselt välja saadetud teatise vormis teadet KÜ10.05.2005.a. üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta, et on hilinetud vähemalt ühe päeva võrra (vaieldavalt kuni 6 päeva), mistõttu ei olnud hagejal võimalik vormistada viisat sõiduks Eesti Vabariiki ja seetõttu hageja ei saanud osaleda KÜ10.05.2005.a. üldkoosolekul. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja tõlgendab vääralt põhikirja p. 6.4 sätestatut, väites, et KÜ liikmetele, kelle asukoht ei asu KÜ asukohas, tuleb ilmtingimata saata teatis tema aadressile. KÜ põhikirja punktis 6.4 on sõnaselgelt kirjas, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades, saadetakse teatise vormis välja liikme aadressil. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht (tlk. 19). Nimetatud punkti tõlgendab kohus selliselt, et teade pannakse välja trepikodades ja saadetakse ka teatise vormis välja liikme aadressil (olenemata sellest, kas ühistu liige elab antud majas või mitte). Vastava teate sai hageja kostjalt tegelikult 30.04. 2005.a. faksi teel (tlk. 26). Ainetu on kostja väide, et see on KÜ liikme mure, kuidas korraldada avaldatud informatsiooni kättesaamist õigeaegselt. Esitatu alusel kohus leiab, et kostja on hageja suhtes rikkunud MTÜS § 20 lg. 4 ja 5 ning KÜpõhikirja punkti 6.4., mille kohaselt „üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades, saadetakse teatise vormis välja liikme aadressile. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg“. See tähendab, et vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist peab KÜ liige juba teadma üldkoosoleku toimumise aega, kohta ja koosoleku päevakorda. Seega KÜ juhatusel tuleb üldkoosoleku teadete saatmisel ühistu liikmetele, eriti nendele, kes ei ela oma majas, arvestada asjaoluga, et ühistu liikmed saaksid teate kätte vähemalt 15 päeva enne KÜ üldkoosoleku toimumise aega.. Hageja sai üldkoosoleku toimumisest teada vähem kui 15 päeva ja üldkoosoleku teates päevakorra punkt nr. 3 oli talle ebaselge, kuna seal oli märgitud „liisingu võtmine“. Kohus märgib, et kostja juhatus ei suutnud 2005.a. aprillis vahet teha erinevate finantsiliste mõistete „liising“ ja „laen“ vahel, tekitades sellega hagejale õigustatult segadust ja mittearusaamist KÜ poolt sooritatava tehingu suhtes, mistõttu hageja nõudis kostjalt täiendavat informatsiooni ja dokumentatsiooni kostja poolt plaanitava tehingu kohta. Kostja nimetas juhtunut tehniliseks veaks ja 20. aprillil 2005.a. viis sisse vigade paranduse KÜ juhatuse 14.04.2005.a. koosoleku protokollis nr. 4, päevakorrapunktis 2 alapunkt 3 osas; „liisingu

võtmine“ lugeda õigeks „laenu võtmine“ (tlk. 28, 41). Kuid hagejale saadetud Teatises 26.aprillist 2005.a. nr. 42, KÜ korralise aasta üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 10.05.2005.a., mille hageja sai kätte faksi tee 30.04.2005.a., on päevakorra 3 (kolmanda) punktina märgitud; Liisingu võtmine (tlk. 26-27). Seega kohus leiab, et viga päevakorra koostamisel rikub hageja õigust üldkoosoleku päevakorrast teabe saamisel. Kostja poolt finantsiliste mõistete „liising“ ja „laen“ ebaõige kasutamine tingis hageja intensiivse dokumentide esitamise nõude kostjalt. KÜ juhatus suutis alles KÜ 10.05.2005.a. korralise aastakoosoleku protokollis nr. 1 formuleerida päevakorra punktis nr. 3 päevakorra küsimuse: laenu võtmine. Hageja sai 24.05.2005.a. teada, kui sai kätte KÜ 10.05.2005.a. korralise aastakoosoleku protokolli ja materjalid, et tegelikult 10.05.2005.a. aastakoosoleku päevakorra punktina nr. 3 arutati KÜle laenu võtmist. Sellest tulenevalt nõudis hageja kostjalt talle laenulepingu ja sellega seotud täiendavate dokumentide esitamist, mida kostja kohtumenetluse käigus olulises osas on esitanud. Kuna hageja ei ole haginõudena kohtule esitanud kostjalt dokumentide välja nõudmise nõuet, siis kohus ei anna hinnangut hageja dokumentide nõuetele. Kohus tugineb menetluse käigus kostja esitatud KÜ 2005.a. laenu võtmisega seotud dokumentidele. Kohus ei nõustu hagejaga, et KÜ juhatuse liikmetel puudus 2005.a. aprillis pädevus KÜ10.05.2005.a. üldkoosoleku ettevalmistamiseks ja juhatuse koosolekute läbiviimiseks. Ükski KÜ liige (hageja kaasaarvatud) ei ole vaidlustanud KÜ „ “. 10.05.2005.a. üldkoosoleku otsust nr. 5 (KÜ esimehe, juhatuse, revisjoni komisjoni ja volinike nõukogu valimine), mistõttu olid KÜ juhatuse liikmed pädevad vastu võtma KÜ tegevusega seotud otsuseid. KÜjuhatuse 25.04.2005.a koosoleku protokolli nr. 5 järgi otsustati kinnitada KÜ2005.a. majandustegevuse aastakava ja Majas planeeritavate ehitustööde üldsummas 1 350 000 krooni konkursside läbiviimine. KÜS § 13 lg 2 sätestab, et KÜ juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile KÜ liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Hageja väitel sai ta eelmärgitud KÜ juhatuse protokolli kätte saanud 24.05.2005.a.. Hageja nimetatud juhatuse otsust vaidlustanud ei ole, samuti ei ole kohtule teadaolevalt seda teinud ükski teine KÜ liige. Tulenevalt KÜS § 13 lg 2 sätestatust on KÜ juhatuse 25.04.2005.a koosoleku otsus jõustunud. 08.06.2005.a. sõlmiti Hansapanga ja KÜ vahel laenuleping nr. XXX, mille alusel Hansapank andis KÜle laenulimiiti 1 350 000 krooni sihtotstarbega; katuse soojustamine, vuukide remont, otsaseinte soojustamine, maja vundamendi äärise betoneerimine ja välistrepi renoveerimine, eeskoja ja trepikodade remont, plastikakende paigaldamine üldkoridoris, liftikabiini ja liftiukse renoveerimine, elektrisüsteemi renoveerimine, soojussõlme renoveerimine, järelevalve, katuse ja fassaadi projekt. Lepingu punktide 2.4. ja

kütte ja vee osas), Tellimuslepingu nr. A-5-0797, 22.06.2005, Töövõtulepingu nr. 0206, 02.08.2005.a. (metallkarkasside paigaldamine), Liftide remondi lepingud nr. 621 10.10.2005.a. ja nr. 626, 27.10.2005.a., Töövõtulepingu nr. 10-05/E, 07.09.2005, Ehituse töövõtulepingu nr. 0301/1, 01.03.2006.a. ja Hansapanga väljavõtte alates 19.06.2005 kuni 27.06.2006 KÜ korterelamus teostatud ehitus ja renoveerimistööde tasumiste kohta (tlk. 186-227). Eelnimetatud tööd on tehtud Korterühistu 10.05.2005.a. KÜ aastakoosoleku otsuse nr. 3 alusel (laenu võtmine) Hansapangaga sõlmitud laenulepingu ja Hansapangalt saadud laenurahaga. Tööd on tehtud korterelamu soojustamiseks ja kõigi korteriomanike elamistingimuste parendamiseks (majas on 90 korteriomandit). Laenu tagasimaksmine on toimunud juba kaks aastat ja korteriomanike tavapärane maksekoormus ei ole laenu võtmisega suurenenud, kuna laenu ja intresse makstakse tagasi remondifondi kogutavate summade arvelt. Samuti ei ole suurendatud korteriomanike remondifondi makstava summa suurust. Ka hageja ise kinnitas kohtuistungil, et tema tavapärased korteriomandi kulutused ei ole seoses KÜ laenuga suurenenud, kuid hageja arvab, et võib-olla tulevikus võivad seoses laenuga tema huvid kahjustatud saada. Samuti on KÜ sõlminud AS I kaasomandi kindlustamise, mille poliisi nr. 48109989 järgi on Hoone kindlustatud tulekahju, loodusõnnetuse, veeavarii ja vandalismi vastu. Hoone kindlustusväärtus on 20,5 miljonit krooni. Kohus, on tuvastanud KÜ10.05.2005.a. üldkoosoleku kutsumise korra rikkumist hageja suhtes nii üldkoosolekust teatamise aja kui päevakorra punkt 3osas , kuid ei tuvastanud neid rikkumisi KÜs kohapeal elavate KÜ liikmete osas. Ka tunnistaja A. K ’i ütlustega on tõendatud, et teade 10.05.2005.a. toimuva üldkoooleku ja selle päevakorra kohta pandi trepikoja stendile üles vahetult peale juhatuse koosoleku lõppemist ning põhiküsimuseks oli siis laenu võtmine maja remondiks, mis jäi eriti meelde. Üldkoosolekul selgitati, mida saab laenuraha eest majale teha. KÜ liikmed reageerisid laenuvõtmise küsimusele väga hästi, üür ei läinud suuremaks, jäi samaks. Elanikud hääletasid enamuses laenu võtmise poolt, mõned, kes alati on vastu, olid ka siis vastu. 10.05.2005.a. koosolekul oli kvoorumi nõue täidetud, et laenu saada. Laenu võtmise otsustamine remonttööde finantseerimiseks toimus et KÜ10.05.2005.a. üldkoosolekul (otsus nr. 3), kus selle poolt hääletasid rohkem kui pooled ühistu liikme maja remont- ja renoveerimistööd on teostatud 2005.a. teisel poolel, millega on parendatud kõigi 90 ühistu liikme elamistingimusi majas (majas on 90 korteriomandit). Käesolevaks ajaks on kostja juba kaks aastat maksnud tagasi Pangale laenu ja laenuga kaasnevaid intresse ja seda vaid ühistu remondifondi arvelt, ilma seda suurendamata. Laenuleping on sõlmitud tähtajaga kuni 30.05.2017.a. Laenulepingu katkestamine tähendab ühistu liikmetele kohest laenujäägi täies ulatuses tagastamist ning laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisest tingitud täiendavate rahaliste kohustuste kandmist. Tõenäoliselt ei ole ühistu liikmed valmis kandma sellist ootamatult tekkivat suurt materiaalset kulutust. Kohus, arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid vaidlusaluses asjas ja hinnates kogumis esitatud kirjalikke tõendeid ja tunnistaja A. K ’i ütlusi, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on menetlus alustatud 2005.a. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 sätestust lähtudes jätab kohus hageja kohtukulud tema enda kanda ja peab põhjendatuks kostja õigusabikulud jätta kostja enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.