Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx AS esitas kohtule 06.03.2007 hagi xxx vastu võlgnevuse 157 000 krooni väljamõistmiseks, millest tagastamata krediidisumma 78 819.11 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 716.63 krooni, viivis 6 955.07 krooni, leppetrahv 15 763.82 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 43 845.37 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.08.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501258/25st, millega hageja andis kostjale 10 000 krooni krediiti. Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 29.52 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.0. Krediidi kulukuse määraks kujunes 64.61% aasta kohta. Pooled sõlmisid 13.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501258/25st kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta (kokkulepe nr 1). Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 5 265.43 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 15 265.43 krooni. Kokkuleppe nr 1 järgi kohustus kostja alates 13.09.2005 maksma hagejale intressi 28.99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks kujunes 64.61 % aasta kohta. Pooled sõlmisid 20.10.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501258/25st kokkuleppe nr 2 lepingu tingimuste muutmise kohta (kokkulepe nr 2). Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 13 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 27 611.09 krooni. Kokkuleppe nr 2 järgi kohustus kostja alates 20.10.2005 maksma hagejale intressi 29.06 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks kujunes 56.83% aasta kohta. Pooled sõlmisid 15.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501258/25st kokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (kokkulepe nr 3). Kokkuleppe nr 3 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 10 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 36 701.26 krooni. Kokkuleppe nr 3 järgi kohustus kostja alates 15.02.2006 maksma hagejale intressi 28.94 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks kujunes 56.01 % aasta kohta ja krediidi brutosummaks 79 429.23 krooni. Pooled sõlmisid 19.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501258/25st kokkuleppe nr 4 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (kokkulepe nr 4). Kokkuleppe nr 4 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 18 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 54 118.62 krooni. Kokkuleppe nr 4 järgi kohustus kostja alates 19.04.2006 maksma hagejale intressi 29.07 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks kujunes 56.05 % aasta kohta. Pooled sõlmisid 16.05.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501258/25st kokkuleppe nr 5 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (kokkulepe nr 5). Kokkuleppe nr 5 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 25 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 79 118.62 krooni. Kokkuleppe nr 5 järgi kohustus kostja alates 16.05.2006 maksma hagejale intressi 24.99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks kujunes 44.09 % aasta kohta ja krediidi brutosummaks 199 777.52 krooni. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjale 08.08.2006 ja 24.08.2006 tasulised meeldetuletuskirjad, millele kostja lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. Hageja saatis 05.10.2006 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (koopia lisatud), mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks.

Kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatusele hagejale kolme järjestikust nõuetekohast makset ka hageja poolt täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.10.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 106 247.23 krooni tasumist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei ole nõus viivise, leppetrahvi sissenõudmisega seotud kulutuste ja kahjuhüvitisega. Kostja vastuse kohaselt viibib ta alates 2006.a sügisest xxx, mistõttu ei ole tal võimalik tööle minna ja võlga tasuda. Vanglast vabanedes kostja on nõus võlgnevuse tasuma esimesel võimalusel.

KOHTU SEISUKOHAD

23.07.2007 kohtule esitatud vastuväidetes on kostja andnud nõusoleku asja sisuliseks aurutamiseks kohtuistungil tema osavõtuta (t lk 73). Poolte vahel on 23.08.2005 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0501258/25st, mille alusel hageja andis kostjale 10 000 krooni krediiti (t lk 8-11). Lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 29.52 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.0 (t lk 12-13). Pooled on sõlminud lepingu lisana kokkulepped 1, 2, 3, 4 ja 5, millega on krediidisummat suurendatud ja intressimäära muudetud (t lk 14-36). Kokkuleppe nr 5 kohaselt jäi krediidisaaja kasutusse krediidisumma 79 118.62 krooni ja intressimääraks 24.99 % krediidisummast ühe aasta kohta (t lk 33-36). Lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S (edaspidi üldtingimused, t lk 30-32). Hageja ütles lepingu üles üldtingimuste p 5.1.1 alusel, kuna kostja on lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud. Hageja on pärast kostjale määratud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja möödumist lepingu üles öelnud 25.10.2006 (t lk 37-40). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Üldtingimuste p 5.3 teise lause kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seoses lepingu lõppemisega ülesütlemise tõttu nõuab hageja kostjalt 157 000 krooni, mis koosneb: tagastamata krediidisumma 78 819.11 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 716.63 krooni, viivis 6 955.07 krooni, leppetrahv 15 763.82 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 43 845.37 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal on hagejale tagastamata krediidisumma 78 819.11 krooni ja sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 716.63 krooni. Selles osas kuulub nõue rahuldamisele osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 6 955.07 krooni üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Lepingu ülesütlemisel seisuga 25.10.2006 oli sissenõuetavaks muutunud tasumata viivis 47.67 krooni, alates 26.10.2006 kuni 02.03.2007 eest 6 907.40 krooni. Viivise määraks on lepingu üldtingimustes sätestatud intressimäär ehk 24.99 % võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 24.99 %.

Puudub vaidlus, et kostja on põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses kuni käesoleva ajani. Seega on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 6 955.07 põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 15 763.82 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvimäär 20 % tagastamata krediidisummalt on proportsionaalne rikkumise raskusega. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvimäär on ebamõistlikult suur, võttes arvesse leppetrahvi eesmärki ning asjaolu, et pärast lepingu ülesütlemist kasutab hageja kostja suhtes lisaks kohustuse täitmisele ka teisi õiguskaitsevahendeid ning on esitanud viivise (24.99 % aastas) ja kahju hüvitamise nõude. Seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab leppetrahvi nõude 15 763.82 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 900 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 37-40). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni oas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 43 845.37 krooni. Hageja esindaja selgituste kohaselt on moodustab kahju pärast hagi esitamist 02.03.2007 kuni 2008.a oktoobrini saamata jäänud intressid. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et hagejale on kahju tekkinud saamata jäänud intresside näol hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Nimetatud perioodi osas pole hageja viivise nõuet esitanud. Hageja on arvestanud viivist kuni 02.03.2007 ning edasi on arvestanud hageja kahju saamata jäänud intressi

näol. Kohus leiab, et tõendatud on kahju saamata jäänud tuluna alates 03.03.2007 kuni kohtulahendi kuulutamiseni summas 17 348.83 krooni. Nimetatud summas on hageja kahju tõendatud. Ülejäänud perioodi osas on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 17 349.86 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 78 819.11 krooni, sissenõutavaks muutunud intressi 10 716.63 krooni, viivise 6 955.07 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahju 17 349.86 krooni, kogusummas 114 740.67 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.