AS Kohtla-Järve Soojus hagi P. M.`a vastu 3 047,62 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
27. september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Paul Paas
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja P. M.`alt (isikukood X, elukoht X) AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X, asukoht X, arveldusarve nr. X Hansapank) kasuks võlgnevus 1 410.77 (üks tuhat nelisada kümme) krooni 77 senti ja kohtukulud 290 (kakssada üheksakümmend) krooni.
3.Jätta kummagi poole kohtuvälised kulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
28. augustil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud
1 (5)
2-06-23030 pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
2.Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.08.2006.a tekkinud soojusenergia võlgnevus 3 047,62 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, omandiõiguse tõendi tasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni.
KOSTJA VASTUS
3.21. septembril 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt põhinevad hageja nõuded 05.04.2003.a, 07.05.2003.a ja 06.06.2003.a esitatud arvetel ja need nõuded TsÜS §146 lg1 tulenevalt on aegunud.
5.Hageja poolt 05.04.2003.a esitatud arve nr. 166740 on topeltarve, sellel oli kaks eraldi esitatud summat 1 577,31 krooni ja 1 277,91 krooni. Sellest 12.06.2003.a tasus kostja 1 277,91 krooni, teine summa on kostjale arusaamatu.
6.18.04.2003.a paigaldati kostja korterisse gaasiküte ning eemaldati keskkütte torustik. Kostja oli oma majapooles viimane alternatiivküttele ülemineja. Kuna teised selle majapoole korterid olid juba varem üle läinud alternatiivküttele, siis ei toimunud selles majapooles pärast kostja poolt gaasikütte paigaldamist mingit keskkütte tarbimist.
7.12.06.2003.a tasus kostja 05.04.2003.a arvest 1 570,58 krooni. 20.09.2006.a tasus kostja 100,13 krooni, s.h 78,53 krooni 2003.a märtsi ja aprilli soojusenergia eest 5% käibemaks ning 21.60 krooni jaotamisteenuse eest.
8.Kostja palus välja mõista hagejalt tema poolt kantud õigusabikulu summas 590 krooni.
HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS
9.14.06.2007.a esitatud haginõude täpsustuse kohaselt ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimiseks. Hagejal tekkis kohustus kütma elamut Nooruse 6, Jõhvi hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kostja kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tuleneb mitte tehingust, vaid KOS §13. TsÜS § 179 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
10.Kostja poolt esitatud Minu Vara Kinnisvarahalduse akti järgi elamus kaugkütet kasutab korter nr3. Elamu soojussõlme ei ole demonteeritud ja see asub elamu üldkasutatava koridori trepikojas ning nii trepikoda kui soojussõlm on jätkuvalt kõigi korteriomanike ühisomandis.
11.Arves 166740 maksmisele kuuluvad summad märgitud kahe reana. Esimese rea puhul oli tegemist 2003.a märtsi kuu perioodiga, teise rea puhul ümberarvestusega, mille põhjustas sama elamu korteri nr 9 üleviimine alternatiivküttele. Arvestust oli võimalik teostada, sest elamus tarbitud soojusenergia hulga mõõdeti soojusarvestiga.
12.Pärast alternatiivküttele üleminekut saaks kostja suhtes rakendada soojusenergia jääkkoormust 15%. Kuna ülemineku aeg ei ole teada, ei saa hageja teha ümberarvestust.
2 (5)
2-06-23030
POOLTE SEISUKOHAD
13.12. juulil 2007.a esitatud vastuses kostja endiselt leidis, et 2003.a kevadperioodist tulenevad nõuded on aegunud. Ammugi on aegunud arve nr 166740 teise rea nõue, sest tegemist oli 15.09.2001.a kuni 01.05.2002.a tarbitud soojusega. Samuti ei nõustunud kostja hageja esindaja poolt viidatud aegumistähtajaga, sest TsÜS-s puudub § 179.
14.17. augustil 2007.a esitatud hageja arvamuse kohaselt TsÜS § 146 lg1 ja §147 lg3 järgi kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab 3-aastane nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostjal on tasumata alates 03.04.2003.a kuni 07.01.2004.a esitatud arved. Hagi on esitatud 2006.a augustikuus, seega ei ole nõue aegunud.
KOHTUISTUNG
15.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde, kuid vähendas haginõude 578.65 krooni võrra, s.o kostja poolt 20.09.2006.a tasutud summad 307,30 krooni ja 100.13 krooni ning ümberarvestus 2003.a detsembrikuu eest 171,22 krooni ja palus välja mõista kostjalt 2 468.97 krooni. Esindaja seletuste kohaselt kostja võlgnevused on tekkinud pärast 05.04.2003.a, eelmised võlgnevused on kostja poolt tasutud. Hagi on esitatud kohtusse 2006.a, 2003.a nõuded aeguksid 2006.a lõpus.
16.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Vahetult enne istungit teatas kostja, et seoses töökohustuste täitmisega ei ole tal võimalik istungil osaleda. Kostja jäi oma kirjalikes arvamustes toodu juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse, hageja arvamuste ja kostja vastustega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. TsMS §422 lg1 sätestatud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks kostjal ei olnud. Tulenevalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TSMS §414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks pole kostja esitanud. Kostja ei ole ilmunud ka 14.06.2007.a määratud kohtuistungile. Hageja esindaja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma kaaskostjate osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks rahuldab kohus hageja taotluse ja lahendab asja sisuliselt. Tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
19.Viru Maakohtu kinnistusosakonna 17.04.2006.a väljatrüki kohaselt kuulus kostjale korteriomand asukohaga Nooruse 6-7, Jõhvi linn, registriosa nr 1006308. Kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 12.12.2002.a. 04.03.2004.a kinnistamisavalduse alusel 29.03.2004.a kanti kinnistusraamatusse omanikuna R. K. (t.lk. 9). Korteriomandi ostu-
3 (5)
2-06-23030 müügilepinguid kostja pole kohtule esitanud, mistõttu ei ole teada, millal tegelikult kostja korteriomandi omandas ja selle võõrandas.
20.Hagiavalduse järgi hageja on igakuiselt kostjale saatnud arve, millel oli kirjas tarbitud soojusenergia kogus. Arvete loetelu ja nende summad on toodud tsiviilasja raames esitatud arvete koondtabelis ja 06.03.2003.a koondarves nr. 119860 (t.lk. 11, 47, 66). Kostjal ei ole vaidlust kuni 2003.a veebruarikuuni esitatud arvete üle, vaidlus on tekkinud alates 06.03.2003.a esitatud arvete, s.t alates 01.02.2003.a osutatud teenuste üle.
21.Aegumise kohaldamise seisukohalt on oluline asjaolu, et 07.04.2003.a seisuga oli kostjal tasutud kõik ajavahemikus november 2002.a kuni 28.02.2003.a osutatud teenuste eest esitatud arved, s.h 06.03.2003.a esitatud arvel toodud summa 4 273.15 krooni. 05.04.2003.a esitas hageja kostjale arve nr 166740. Arve koosneb kolmest summast, s.o 1 577.31 krooni, 1 277.91 krooni ja 9.15 krooni, mis koos käibemaksuga moodustab 3 008.80 krooni. Hagitäpsustuse põhjenduste kohaselt koosneb arve esimene rida 1 577.31 krooni 2003.a märtsikuu eest arvestatud summast ja 1 277.91 krooni on ümberarvestatud korteri nr 9 alternatiivküttele ülemineku tõttu (t.lk. 44). 9.15 krooni on arvestatud soojusenergia jaotamise teenuse eest.
22.Kuigi algul väitis kostja, et arve nr 166740 ei ole selge, pärast hagitäpsustuse saamist ei ole ta ümberarvestuse tegemise üle vastu vaielnud. Pärast 05.04.2003.a arve saamist maksis kostja hagejale 12.06.2003.a 1 570.58 krooni ja 20.09.2006.a 407.43 krooni (t.lk. 31-33). Arvest on tasumata 1 030.79 krooni (3 008.80 – 1 570.58 - 407.43).
23.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega nõude aegumise kohta. Alates 01.02.2002.a kehtima hakanud TsÜS §158 lg1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja ilmselt kuni kinnistusraamatust kustutamiseni pidas ennast korteriomandi omanikuks ja võttis endale kohustuse tasuda kuni 2003.a märtsikuuni tarbitud soojusenergia eest. Pärast hagi esitamist ta on tasunud hagejale 407.43 krooni, mida tulebki lugeda TsÜS §158 lg1 sätestatud nõude tunnustamisena. Sellepärast käesolevas vaidluses ei ole võimalik hageja nõudele aegumist kohaldada.
24.Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Sellest tulenevalt kostja on kohustatud tasuma tegelikult osutatud teenuste eest. Kostja vastuväidete kohaselt alates 2003.a aprillikust pole ta hageja teenuseid kasutanud, kuna tema korterisse on paigaldatud alternatiivküttesüsteem. OÜ Buroff poolt 18.04.2003.a koostatud gaasipaigalduse sertifikaadi kohaselt paigaldati kostja korterisse gaasikatel Viktoria 20/20 (t.lk. 27.) 11.04.2003.a sai kostja AS-ilt Eesti Gaas nõusoleku gaasikatla paigaldamiseks (t.lk. 28. 24.04.2003.a sõlmisid kostja ja AS Eesti Gaas gaasipliidi, veesoojendi ja katla jaoks maagaasi ostu-müügilepingu (t.lk. 29). See, et Minu Vara Kinnisvarahaldus koostas akti kostja keskküttesüsteemi ümberehitamise kohta alles 26.11.2003.a (t.lk. 30), ei tähenda, et kuni akti koostamiseni kostja hageja teenuseid kasutas. Hageja ei tõendanud kostja poolt alates 2003.a aprillikuust teenuste kasutamist, mistõttu gaasikatla paigaldamisest alates tuleb teha ümberarvestused kostjale esitatud arvete osas. 07.05.2003.a arve
4 (5)
2-06-23030 nr 188590 järgi aprilli kuu eest arvestati kostjale kokku 625.40 krooni, s.h soojuse jaotamise teenuse summa 10.80 krooni ehk 20.51 krooni päevas (625.40 -10.80): 30. 18 päeva eest peab kostja maksma 379.98 krooni (20.51 x 18 + 10.80). Kuna tegelikult alates 18.04.2003.a kostja oma korteris hageja teenuseid ei kasutata, siis põhjendamatu on temale hilisemate perioodide eest arvete esitamine.
25.Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille järgi saaks kohus tuvastada elumaja elamu trepikodades kasutatava soojuse 15% jääkkoormuse kohta. Sellepärast kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o vaid summas 1 410.77 krooni (1 030.79 + 379.98) ulatuses.
MENETLUSKULUD
26.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 250 krooni riigilõivu. Selles ulatuses tulnuks tal tasuda riigilõivu kuni 5 000 krooni nõudmiseks hagi esitamisel. Hageja on palunud välja mõista kostjalt menetluskulud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vastavalt TsMS §162 lg1 ja lg2 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks riigilõivu 250 krooni ja omandiõiguse tõendi tasu 40 krooni, kokku kohtukulud 290 krooni.
27.Poolte kohtuväliste (õigusabi) kulude suuruseks on 224.20 krooni hagejal ja 590 krooni kostjal. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis TsMS §163 lg1 esimese lause alusel jätab kohus kummagi poole kohtuvälised kulud tema enda kanda.
28.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.