Tsiviilasja number
2-05-3594
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2007, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank hagi Juri Sarkisjani vastu 10 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Sarkisjani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.09.2007. a, avalik kohtuistung Hageja AS SEB Eesti Ühispank, esindaja Janek Alvela Kostja Juri Sarkisjan
Menetlusosalised ja nende esindajad
Jätta Harju Maakohtu 15.05.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 22.06.2005 esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 13.11.1997 VISA Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN-koodiga maksekaart. Vastavalt lepingu punktile 7.2 kohustus kostja hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN koodi. Lepingu punkti 8.1 kohaselt kohustus konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. 14.11.1997 laekus kostja arvelduskontole 20 000 krooni. Samal ja järgnevatel päevadel on kostjale väljastatud kaardiga võetud sularahaautomaatidest välja kokku 30 000 krooni. Kostja ei ole hagejale tasunud 1997 novembris teostatud kaarditehingute eest ning võlgneb hagejale 10 000 krooni. Tehingute tegemine tegelikke rahalisi vahendeid ületavas summas sai võimalikuks seetõttu, et 1996 sügisest alustas hageja infotehnoloogilisi töid pangakaartide protsessori Inpass Eesti AS automaadiserverilt oma majasisese automaadiserverile üleminekuks. Üleminekuperioodil paigaldas hageja uusi sularahaautomaate ainult ühendatuna oma automaadiserveriga, samas varasemal perioodil paigaldatud sularahaautomaadid ning kõik ülejäänud pankade sularahaautomaadid kasutasid kaarditehingute autoriseerimiseks Inpass Eesti AS autoriseerimisserverit ning sinna jäädvustatud kaartide vabu vahendeid. Seega töötas samaaegselt hageja kaartide jaoks kaks erinevat
autoriseerimiskeskust. Kuna hageja ja Inpass Eesti AS autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas, sai võimalikuks, et ühe ja sama kaardiga võeti kahe erineva süsteemi kasutamise tõttu pangaautomaatidest välja rohkem raha, kui oli maksekaardi omaniku enda kontol. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei ole VISA Electron pangakaarti kätte saanud. Tema ei ole raha arvele maksnud ega ka välja võtnud. Raha arvele maksnud isikut kostja ei tunne. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 13.11.1997 VISA Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusest ilmneb, et 14.11.1997 on kostja pangakontole tehtud sularaha sissemakse summas 20 000 krooni. Maksekorralduse kohaselt on makse tegijaks P. T. Kostja väitel tema P. T ei tunne. AS Andmevara 19.03.2007 tõendi kohaselt sellise nimega isik rahvastikuregistris puudub. Kostja pangakonto aruandest selgub, et perioodil 14.-18.11.1997 oli kontolt väljavõetud raha kogusummas 30 000 krooni. Seega 10 000 krooni rohkem, kui pangakontol oli. Põhjendamatu on kostja väide, et tema ei ole hagejalt pangakaarti saanud. Kostja on 06.11.1997 esitanud VISA Electron pangakaardi saamise taotluse. 13.11.1997 on kostja oma allkirjaga nimetatud taotlusel kinnitanud, et ta on kaardi kätte saanud. Lepingu punkti 7.1 kohaselt kohustus kaardi valdaja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele. Vastavalt lepingu punktile 7.2 kohustus kaardi valdaja hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN-koodi. Seega sai lepingu järgi olla pangakaart üksnes kostja käes ning üksnes tema sai teada PIN-koodi. Raha saab sularahaautomaadist välja võtta isik, kelle käes on pangakaart ning kellel on teada PIN-kood. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrava tähendusega asjaolu, kes raha arvele maksis. Olulise tähendusega on see, et raha võeti välja kostja pangakaarti ning PIN-koodi kasutades. Vastavalt lepingu punktile 8.1 kohustus konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sealhulgas ka summad, mis selguvad lepingu lõppemisest ühe kuu jooksul. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 222 lg 1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kohus leidis, et kuna raha võeti sularahaautomaadist välja kostja pangakaarti ja PIN-koodi kasutades, siis tuleb enam väljavõetud raha kostjal pangale tagasi maksta. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 15.05.2007 otsus. Kostja väidab, et tema pole pangakaardil kunagi järel käinud ja tema pole selle pangakaardiga ka ühtegi tehingut teinud. Selle kaardiga on teinud tehinguid keegi tundmatu isik P.T, keda kostja on püüdnud korduvalt leida, kuid tulutult. Kostja on esitanud 19.02.1998 protesti AS-ile SEB Eesti Ühispank, seoses 10 000 kroonise võlaga, kuid pole sellele siiani vastust saanud. Kostja leiab, et selles asjas on kannataja tema, mitte AS SEB Eesti Ühispank.
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis kostjaga 13.11.1997 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu allakirjutamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja hinnakirja. Alusetud on kostja väited, et ta ei saanud pangakaarti, kuna ta on ise kinnitanud allkirjaga lepingul kaardi kättesaamist, mis talle väljastati lepingu alusel isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga (t.lk. 7). Lepingu p.7.9 järgi peab kostja hüvitama hagejale kõik kaardi valdaja kohustuste mittetäitmisest tulenevad kahjud. Maakohus on otsuse rajanud poolte poolt esitatud tõenditele, neid kogumis hinnanud ja ringkonnakohtul ei ole alust teha asjas teistsugust otsust. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellandi poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8. Vastustajal menetluskulud puuduvad.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.