Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-12478 Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumbriga XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 18.05.2006.a. esitas AS kohtule hagi AL`i vastu 7 282,99 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.02.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Esindused AS (registrikood 10003940) ja kostja sõlmisid Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni Nokia 3100. Liitumislepingu lahutamatuks lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud korrale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 3 665,65 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust summas 3 641,50 krooni. Hageja ja kostja on Tingimuste punktis 5.12 leppinud kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud kostja võlgnevuselt viivist arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 26.04.2006.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3 838,38 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o 3 641,49 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 7 282,99 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse tsiviilasja läbivaatamiseks hageja kohalolekuta. Taotluse kohaselt palub hageja, juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 250,00 krooni, õigusabikulud 1 238,11 krooni, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

2-06-12478 VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 3 641,50 krooni ja viivised 3 641,49 krooni, s.o kokku 7 282,99 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.