2-07-28005
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. oktoober 2007.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-07-28005
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi A.P. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10178070, asukoht Vilmsi 47 Tallinn), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 Tallinn 10143),
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
kostja A.P. (isikukood , elukoht ) Kirjalik menetlus
2-07-28005 Hagiavalduse kohaselt: 1.1 Elisa Eesti AS (endise nimega Elisa Mobiilsideteenused AS) osutas kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 06.06.2005.a. sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS liitumislepingutele nr 1183907,1183908 (Leping; lisa 1). 1.2 Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved kogusummas 20 543,77 (kakskümmend tuhat viissada nelikümmend kolm krooni ja seitsekümmend seitse senti) krooni (Lisa 2). Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud summas 15 243,77 (viisteist tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja seitsekümmend seitse senti) krooni.
2-07-28005 Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 24-25, 26/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.08.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 24-25/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks perekonnaliikmele 25.08.2007.a. /t.l. 26/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulude taotlust hageja kohtule esitanud ei ole. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.