05.oktoober 2007.a kell 16.00; Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-22526
Hagi läbi vaadatud avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad
IIOÜ–u hagi LP vastu 177 925 krooni saamiseks, millest põhivõlg on 125 000 krooni, viivis on 33 750 krooni ja kahju on 19 175 krooni. 20.september 2007 Hageja/vastuhagi kostja Incure Incasso Agentuur OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) lepinguline esindaja Ferenc Koso; Kostja/vastuhagi esitaja LP(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja Natalja Perova (OÜ Klassen Õigusbüroo, XXX)
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja F. Koso; kostja LP ja kostja esindaja L. Perova
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista LP(isikukood XXX; elukoht XXX) Incure Inkasso OÜ kasuks välja 5829 (viis tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 20 senti.
2.Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
IIOÜ esitas 25.08.2006.a. Harju Maakohtule hagi LP vastu kostja ja OÜ LK vahel 24.11.2005 ja 28.11.2005.a. sõlmitud käsunduslepingutest tuleneva võlgnevuse saamiseks. 24.05.2007.a. kohtuistungil pooled sõlmisid kompromissi 24.11.2005.a. käsunduslepingust tuleneva nõude osas, kohus kohtumäärusega kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Menetlus jätkus 28.11.2005.a. käsunduslepingust tuleneva nõude osas.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
18.05.2006.a. OÜ LK ja hageja sõlmisid nõude loovutamise lepingu nr 521, millega OÜ LK loovutas hagejale oma nõuded kostja LP vastu. Hagiavalduse kohaselt 28.11.2005 sõlmisid OÜ LK ja kostja käsunduslepingu, mille p 2 lg-ga 3 OÜ LK kohustub otsima kostjale elumaja Tallinnas või Tallinna lähiümbruses ca 15 km raadiuses, krunt mitte väiksem kui 1000 m2, üp 150 m2, tubade arv 5-6, garaaži ja sauna olemasolu, ehituseaeg alates 1980.a., sisetööd võivad olla lõpetamata, max hind 2,5 miljonit krooni. Vastavalt käsunduslepingu p 6 lg 19 kohustub käsundiandja (kostja) käsundisaajale tasuma käsundi täitmise eest tasu 3 % ehk 87 000 krooni müügihinnast 3 päeva jooksul alates arve väljastamisest. 27.03.2006 sõlmiti notar Erki Põdra juures notariaalne ostu-müügileping, kus kostja ostis endale OÜ LK poolt otsitud elumaja aadressiga XXX. Vastavalt käsunduslepingu punktile p 6 lg 19 väljastas OÜ LK kostjale arve 3 % müügihinnast ehk 87 000 kroonile. Kostja käsunduslepingust tulenevat kohustust ei täitnud ja vaatamata kirjalikule ja telefoni teel esitatud nõudmistele arvet ei tasunud. Vastavalt käsunduslepingu p 6 lg-le 22 on OÜ-l LK õigus nõuda viivist 0,2 % päevas tähtajaks tasumata summalt. Hageja soovib kasutada seda õigust, kuna hageja arvates kostja on käitunud pahatahtlikult. Hagiavalduse koostamise seisuga 23.08.2006 on viivise suuruseks 23 490 krooni (summalt 87 000 krooni 0,2 % päevas = 174 krooni. Päevi hilinenud 135, 174 kr x 135 päeva = 23 490 kr). 22.06.2007 kirjaliku avaldusega hageja suurendas viivisenõuet ja taotleb kostjalt välja mõista viivised kokku 446 viivitatud päeva eest kokku summas 77 604 krooni. Kuivõrd OÜ LK põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, loovutas ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmise õiguse OÜ-le IIA. Sellega tekkis OÜ-le LK kahju summas 19 175 krooni, mis seisneb OÜ-le II makstud teenustasus. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 87 000 krooni, viivised 77 604 krooni ja kahjuhüvitise 19 175 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
11.10.2006 avalduses, 19.10.2006 kirjalikus vastuses ja 23.05.2007 täiendavas vastuses kostja hagiga ei nõustu. Kostja leiab, et leping on vaid kohustuste võtmist tõendav dokument. OÜ LK ei ole võetud kohustust täitnud, ei ole esitanud tööde teostamise aruannet ega muud dokumenti, mis kinnitaks tööde nõuetekohast täitmist. OÜ LK maakler ES leidis 28.11.2005 käsunduslepingu alusel kostjale sobiva maja 2005.a. detsembris aadressil XXX. Maakleri nõudel tasus kostja selle maja hindamisakti nr 2343-05 eest 14.12.2005 1835 krooni. Hindamisakti tellis maakler maja omaniku ja müüja AL nimele, akti võttis maakler enda kätte, selgitades, et tava kohaselt maksab akti eest ostja. Ajapikku maakler tõmbus käsundi täitmisest kõrvale, maja ost on siiani vormistamata. Kostja oli sunnitud ise otsima maja kahe perekonna ajutiseks elamiseks.
Maja aadressil XXX on ostetud 20.03.2006.a. kolme ostja poolt hinnaga 2,9 miljonit krooni, kuid teise kinnisvarabüroo vahendusel. Hageja ise leidis selle maja, müügieelsed läbirääkimised, maja müügitehingu ja a üleandmise-vastuvõtmise korraldas OÜ PK maakler JU OÜ LK abi ja osavõtuta. Teenuse osutamise eest on ostjad JUle tasunud notari kaudu 180 000 krooni. Kostja ei olnud OÜ LK poolt käsunduslepingu täitmisega rahul ja nõudis teostatud tööde aruannet. Kostja on saatnud OÜ-le LK ja hagejale kokku 8 kirja adressaadile vastuse teatamisega ja väärtkirja sisuga. 13.05.2006 OÜ-le LK aadressil XXX, Tallinn saadetud kirja on maakler ES vastu võtnud 19.05.2006. Järgmised samal aadressil saadetud kirjad, samuti samaaegselt OÜ LK registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas saadetud kirjad tagastati kostjale hoiutähtaja möödumisel. OÜ II juhatuse esimees AN sai kätte 07.06.2007 saadetud kirja; 20.07.2006 hagejale saadetud kirja võttis vastu jurist F. Koso. Teistele hageja juhatuse liikmetele 07.06.2007 saadetud kirjad tagastati kostjale hoiutähtaja möödumisel. Igas kirjas oli nõue esitada tehtud tööde aruanne ning ülevaade tuludest-kuludest käsunduslepingu täitmisel. Aruannet kostjale ei esitatud. Kostja leiab, et OÜ LK ei ole käsunduslepingut täitnud. Kostja leiab, et viivise nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole hagis ära näidanud arvete kostjale esitamise kuupäeva ega kättetoimetamise viisi. Samuti on kostja arvates põhjendamatu kahju hüvitamise nõue. Käsunduslepingust tuleneb OÜ LK kohustus lahendada vaidlused isiklikult, inkassofirma poole pöördumisega OÜ LK tekitas ise endale kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS
27.10.2006 vastuses kostja vastuväidetele hageja leiab, et kostja ja OÜ LK vaheline leping on vahendusleping, mille täitmisel ei ole vaja esitada aruannet, kuna omandiõiguse üleminek on notariaalselt tõendatud. OÜ LK leidis kostjale maja XXX, mille kostja soetas endale. Kostja arvamus, et käsundusleping sellele tehingule ei laiene, on vale. Inimeste arv, kes võivad olla kostja kaasomanikeks, ei olnud käsunduslepingus piiratud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
24.05.2007, 12.06.2007 ja 20.09.2007 kohtuistungitel pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et maja müüs küll PK maakler, kuid ka OÜ LK töötaja tegi oma tööd maja ostja maaklerina ning kostja peab selle eest tasuma. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja kinnitas, et OÜ LK maakleriga käidi vaatamas mitmeid maju, kuid need olid uusehitised ja kostjale ei sobinud. Maakler ES sõitis 2006.a. veebruaris Inglismaale, kostja jätkas ise otsinguid ja leidis PK pakkumise XXX maja müügiks. PK maakleriga võttis kostja ise ühendust, nimetatud maakler aitas kostjat krediidi saamisega, korraldas müügi. OÜ LK maakler ES XXX majas ei ole käinud, tehingu toimumise ajast sai ES kuidagi teada ja tuli ise notaribüroosse kohale, kuid mingit seost tehinguga tal ei ole. Kostja kohtuistungil leidis, et käsundusleping on jätkuvalt kehtiv ja väljendas valmisolekut omandada veel üks elamu, kui OÜ L K käsunduslepingu tingimustele vastava elamu leiab.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kuulanud kohtuistungitel ära menetlusosalised, tunnistaja ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid, kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud kahju hüvitamise nõude osas.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - 28.11.2005 sõlmisid OÜ LK ja LP tähtajatu käsunduslepingu, millega käsundisaaja OÜ LK kohustus otsima kostjale LP elumaja maksimaalse hinnaga 2,5 mlj krooni Tallinnas või Tallinna lähiümbruses ca 15 km raadiuses, krundi suurusega mitte vähem kui 1000 m2, üldpinnaga 150 m2, tubade arvuga 5-6, garaaži ja saunaga , ehitusajaga alates 1980.a., kusjuures sisetööd võisid olla lõpetamata. Käsundiandja kohustus selle eest tasuma 3 % müügihinnast 3 päeva jooksul arve väljastamisest. - 27.03.2007.a. sõlmisid AS S P müüjana ja kostja LP, S.M ja J M ostjatena XXX Tallinnas asuva kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu. - 05.04.2006 OÜ LK väljastas kostjale arve 87 000 krooni tasumiseks - 18.05.2006 nõude loovutamise lepinguga OÜ LK loovutas hagejale oma nõuded kostja vastu summas 125 000 krooni, tasudes selle eest teenustasuna 19 175 krooni (koos käibemaksuga).
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tulenevalt VÕS § 628 lg 1 teisest lausest käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on võlausaldajal kohustuse rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, punkt 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib rahalise kohustuse rikkumisel nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivist VÕS §-s 94 sätestatud suuruses.
4.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas OÜ LK täitis 28.11.2005 käsunduslepingus kokku lepitud käsundi või mitte. Hageja leiab, et 27.03.2006 XXX elamu notariaalse ostumüügilepinguga on käsundi täitmine tõendatud. Poolte seletustest ja kogutud tõenditest nähtuvalt mõistsid nii OÜ LK, kui ka kostja käsunduslepingus sätestatud tasu maksmise kohustust ühte moodi selliselt, et tasu saamise õigus pidi OÜ-l LK tekkima pärast kinnisvara omandamise tehingu vormistamist. Hagiavaldusele lisatud 05.04.2006 arvest (t.l. 18) nähtuvalt nõuab OÜ LK kostjalt LP28.11.2005 käsunduslepingu punkti 6 lõikele 19 tuginedes 87 000 krooni tasumist. Arvele märgitud osutatud teenuse kirjelduse kohaselt käsundiandja vormistas notariaalse ostumüügilepingu 27.03.2006.a. notar Erki Põdra juures kinnistu Karikakra tn 22, mille müügihinnaks oli 2,9 milj krooni.
5.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Karikakra tn 22 elamu omandamine kostja poolt ei ole käsitatav OÜ LK poolt käsunduslepingu täitmisena.
6.Tunnistajana ülekuulatud OÜ PK maakleri JU ütlustega on veenvalt tõendatud, et XXX maja müüki korraldas tema XXX maja endise omaniku ja müüjaga sõlmitud käsunduslepingu alusel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Karikakra tn 22 maja müügikuulutus avalikult kättesaadav: see avaldati Internetis kinnisvaraportaalides ja ajalehtedes. Tunnistaja pakkus kostjale abi kahe korteri realiseerimiseks, kuid kostja avaldas, et tal on omal maakler olemas. Tunnistaja seletuse kohaselt esimesel kohtumisel tunnistaja kinnisvarabüroos oli kohal E. Soone, kostja tuli hiljem. ES teatas tunnistaja järelepärimisele, et ta ei vaja vahendustasu, sest tal on leping kostjaga. Samas tunnistaja kinnitas, et XXX maja käis LP esimesel korral vaatamas üksinda, maja käisid tulevased ostjad (s.h. kostja) vaatamas mitmel korral, ühel korral vist ka koos E. Soonega. Samuti tunnistaja kinnitas, et tema valmistas ette notaritehinguks vajalikud dokumendid. LPga oli tunnistajal suuline leping, et P maja ostab, pärast tehingut ostjad maksid tunnistajale vahendustasu.
7.Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja JU ütluste tõepärasuses. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et OÜ LK maakler on teinud toiminguid seoses XXX elamu omandamisega kostja poolt. Tunnistaja JU tõendab kostja väiteid, et maakler ES sisuliselt XXX elamu ostu ei vahendanud; kostja ise leidis avaliku kuulutuse kaudu müügipakkumise ning müüki ja maja näitamist korraldas tunnistaja. Tunnistajate ütluste kohaselt ES viibis ühel korral kohtumise juures kinnisvarabüroos ja arvatavasti ühel korral käis ka koos kostjaga maja vaatamas. Kohus leiab, et see ei ole ostu vahendamise eest tasu saamiseks piisav.
8.Kostja vastusele lisatud kirjavahetusest OÜ-ga LK ja hagejaga nähtub, et kostja vaidlustas talle 28.11.2005.a. lepingu alusel esitatud arve. Kostja ei pidanud põhjendatuks käsunduslepingu täidetuks lugemist ja selle alusel arve esitamist, kuid väljendas valmisolekut tasuda reaalselt osutatud teenuse eest ja hüvitada kantud kulutused, kui need dokumentaalselt tõendatakse. Samasuguseid nõudmisi on kostja jätkuvalt esitanud kohtumenetluses.
9.Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele nii kohtueelselt kui kohtumenetluses, ei ole hageja esitanud aruannet maakleri teostatud toimingute kohta. Hageja vastupidiselt leidis, et aruande esitamine ei ole vajalik ning jäi ka kohtuistungil selle juurde, et käsundi täitmist tõendab tehingu toimumine.
10.Kohus leiab, et kostja vastuväide, et nõue on põhjendamata, sest tööaruannet ei ole esitatud, on põhjendatud. Tunnistaja JU, kes on atesteeritud kinnisvaramaakler, seletas tavapäraseid ostu vahendamise toiminguid: ostjat esindava maakleri töö on leida ostja soovidele sobivad müügipakkumised, müüki korraldava maakleri olemasolul leppida maakleriga kokku objektiga tutvumise aeg. Samuti juhul, kui nii müüjat kui ostjat esindab maakler, lepivad maaklerid omavahel kokku vahendustasu jagamises. Notariaja ja finantseerimise tavaliselt korraldab müüja esindaja. Kohus leiab, et sellistel tingimustel ei tõenda ainuüksi tehingu toimumine, et ostjat esindanud maakler on olnud tegev ostu vahendamisel. Kohtu arvates eriti olukorras, kus müüja ja ostja maaklerid omavahel vahendustasu ei jaga, vaid ostja maakler tugineb tasu nõudmisel üksnes ostjaga sõlmitud käsunduslepingule, tuleb ostjat vahendanud maakleril teostatud toimingute mahtu täiendavalt tõendada. Lisaks kohus leiab, et ostu vahendanud maakleril lasus VÕS § 620 lg-st 2 tulenev kohustus täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima võimaliku kasuga. Seega oli käsundisaaja kinnisvaratehingutele spetsialiseerinud isikuna kohustatud igakülgselt informeerima oma käsundiandjat tehinguga kaasnevast, s.h. juhtima tähelepanu sellele, et müüki vahendanud maaklerile täies ulatuses vahendustasu maksmine ei oleks mõistlik ja kahjustab käsundisaaja huve, sest see ei vabasta ostjat oma maaklerile tasu maksmisest.
11.Lisaks kohus märgib järgmist. 28.11.2005 käsunduslepingus on pooled kokku leppinud, et kostjale otsitakse ostmiseks maja hinnaga kuni 2,5 milj krooni ning lepingutasu suurus on sõltuvuses ostuhinnast. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et käsunduslepingut omandatava elamu tingimuste, s.h. soovitava hinna, osas ei muudetud. XXX elamu ostis kostja 2,9 miljoni krooni eest. Kohus leiab, et isegi juhul, kui XXX maja ost oleks toimunud OÜ LK vahendusel, ei oleks käsunduslepingut muutmata võimalik kostjalt nõuda käsunditasu tegelikult tehtud tehingu väärtuse järgi. Kuna käsunduslepingu eesmärgiks oli sõlmida tehing summas kuni 2,5 milj krooni, siis ei vastanud 2,9 milj krooni suurune tehing täpselt käsundiandja soovidele ning käsundit ei oleks saanud lugeda nõuetekohaselt täidetuks.
12.Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hagi käsunduslepingu täitmise eest tasu 87 000 krooni väljamõistmiseks. Kuna põhivõla nõue on põhjendamata, on põhjendamata ka põhivõla tasumisega viivitamise eest viiviste nõue.
13.Kohus leiab, et kostja väide, et 28.11.2005 käsundusleping on jätkuvalt kehtiv ja kostja soovib selle täitmist, on paljasõnaline. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei ole möödunud aasta jooksul OÜ-ga LK ühendust võtnud ega lepingu täitmist nõudnud. OÜ LK on pidanud käsunduslepingut täidetuks ja on esitanud kostjale vastavalt lepingule arve. Kostja ei ole selgesõnaliselt OÜ-lt LK lepingu jätkuvat täitmist nõudnud, vaid on esitanud vastuolulisi väiteid. Nii on kostja ja temaga koos XXX elamu ostnud S ja J M on 12.05.2006.a. avalduses (t.l. 42) OÜ LK juhatusele märkinud, et peavad 24.11.2005 kui 28.11.2005 käsunduslepinguid erinevatel põhjustel tühiseks, süüdistades maakler ES pettuses. Samas kostja jt 12.05.06 märgivad, et kui OÜ LK juhatus peab maja leidmist võimalikuks, siis soovivad avaldajad omandada maja mitte
kallimalt kui 2,5 miljoni krooni eest. Sisuliselt tähendas see kostja valmisolekut lepingut jätkata juhul, kui OÜ LK seda soovib. OÜ LK ei ole lepingu jätkamist soovinud, vaid on jäänud seisukohale, et leping on täidetud ja kostja peab selle eest tasuma.
14.Põhjendamata on kostja väited, et pärast lepingu alla kirjutamist maakler ES ei teatanud kostjale kontori uut aadressi ja seetõttu ei olnud kostjal võimalik suhelda OÜ-ga LK kirjalikult, esitada avaldusi ja vastuväiteid, teha märkusi ja ettepanekuid või keelduda lepingust. OÜ LK uue asukoha aadressi mitteteadmine ei takistanud kostjal suhelda maakleriga seoses 24.11.2005 käsunduslepinguga, millest tulenev korteri müügitehing vormistati 14.03.2006.a., ainult kaks nädalat enne XXX elamu ostutehingu vormistamist. 24.11.2005 käsunduslepingu täitmist ja tasumise kohustust on kostja tunnistanud ja kohus lõpetas selles osas menetluse poolte kompromissi kinnitamisega.
15.Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt kostja hakkas lepingu täitmist vaidlustama ja kinnisvarabürooga kirjavahetust pidama pärast 05.04.2006 arvete esitamist. Seejuures kostja saatis kirju nii arvele märgitud OÜ LK uuel aadressil XXX, Tallinn, kui ka registrijärgsel aadressil. Samas kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta enne 27.03.2006 tehingu tegemist OÜ-le LK registrijärgsele aadressile kirjalikke avaldusi saatis. Seega on põhjendamatud kostja väited, et OÜ LK uue asukoha varjamisega käitus pahatahtlikult ja takistas kostjal käsundiandjana lepingu täitmiseks juhiste andmist.
16.Hageja soovib kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena OÜ LK poolt võlgnevuse sissenõudmise õiguse hagejale loovutamise eest tasutud teenustasu. Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 521 (t.l. 5 – 8) p. 4.3. järgi klient tasub loovutatav nõude eest hagejale tasu, mille suurus lepitakse kokku lepingu lisas protsendina rahuldatud nõudest. Lepingu lisast nähtuvalt on tasu suuruseks 13 % rahuldatud nõudest. Nõudeõiguse loovutamise lepingu punktiga 3.3. OÜ LK volitab IIOÜd lisaks põhiosale ja viivistele võlgnikult sisse nõudma võla tasumata jätmisega OÜ-le LK tekitatud kahju hüvituse, mis koosneb IIOÜ-le nõude käsitlemise eest teenustasuna makstavast summast ja muudest põhjendatud kuludest (riigilõivud jms).
17.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitatavateks kahjudeks on vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 ka mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjas on kohus kompromissi kinnitamisega lõpetanud menetluse 38 000 krooni suuruse põhivõlgnevuse osas. Kostja on kohtueelselt nõudele vastu vaielnud, kuid kohtumenetluse käigus tunnustas seda nõuet täies ulatuses, samuti tunnustas viiviste nõuet 38 000 kroonise põhinõude täitmisega viivitamise osast. Seega hageja nõue oli selles osas põhjendatud. Kuna kostja nõustus kompromissiga alles kohtumenetluse käigus, oli kohtusse pöördumine õigustatud ja kahju nõude sissenõudmisega seotud kulutuste näol tuleb kostjal hüvitada. Teenustasu 13 % 38 000 kroonise nõude eest on 4940 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % summas 889,20 krooni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab osaliselt kahju hüvituse nõude ja mõistab kostjalt välja 5829,20 krooni.
18.Kuivõrd ülejäänud 87 000 krooni põhinõude osas kohus nõuet põhjendatuks ei pea, ei vastuta kostja OÜ-le LK selle nõude loovutamisega tekkinud kahju eest.
19.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi asjaolusid kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.