Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-06-29140
Otsuse kuupäev
03.oktoober 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
VP`i (isikukood XXX) hagi EB(isikukood XXX) vastu 300 000 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
12.september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja VP Hageja lepinguline esindaja advokaat Andres Lusmägi Kostja lepinguline esindaja advokaat Marje Mängel
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta VP`i kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid AS ja hageja lepingu, mille kohaselt andis hageja laenuvõtjale 157 500 krooni laenu tähtajaga 18.07.2002.a. AS tagastas hagejale osaliselt laenu 7500 krooni. Tasumata jäi laen summas 150 000 krooni ja viivis 150 000 krooni. 16.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS pankrot. Harju Maakohtu 12.05.2006.a. otsusega tunnustati hageja nõuet AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 300 000 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. Harju Maakohtu 27.02.2007.a. kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus AS suhtes lõpparuande kinnitamisega. Kohtumääruses tuvastati, et hagejal jäi AS käest raha saamata 300 000 krooni. Kooskõlas lepingu p 2.2.1 kohustus kostja käendajana kandma hageja ees vastutust laenulepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste täitmatajätmise korral tagastama võla ja maksma ära trahvid. Lepingu p. 2.5.1. kohaselt kehtib käendamiskohustus kogu laenulepingu kehtivusaja jooksul. Lepingu p 1.3. kohaselt loetakse leping täidetuks, kui pooled on täitnud oma vastastikused kohustused. Lepingu p. 2.2.5 kohaselt on hagejal õigus, juhul kui laenuvõtja ei täida oma kohustusi laenuandja ees õigel ajal, omal äranägemisel nõuda laenuvõtjalt ja käendajalt
kohustuste täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista võla summas 150 000 krooni ja viivise 150 000 krooni. Kostja kanda jätta menetluskulud.
Kostja hagi ei tunnista. Hagi on aegunud, kuna hageja esitas kohtusse hagi käendaja vastu 9 kuud ja 10 päeva pärast hagi aegumise tähtaja saabumist. Täiendava vastuse kohaselt lõpeb tsiviilkoodeksi järgi käendus, kui kreeditor ei esita hagi käendaja vastu 3 kuu jooksul alates kohustuse täitmise tähtaja saabumisest. Vastavalt hageja ja AS lepingule saabus kohustuse täitmise tähtaeg 18.07.2002.a. Seega lõppes pooltevaheline käendusleping 19.10.2002.a. s.o. tähtpäeval mil möödus kolmekuuline hagi esitamise tähtaeg. Vastuväidete täpsustuste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et alates 18.juulist 2002 muutus võlanõue hagetavaks. Hageja esitas nõude kõigepealt põhivõlgniku vastu. Harju Maakohtu 12.05.2006.a. kohtuotsusega leidis tunnustamist hageja nõue AS vastu summas 300 000 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja eelnimetatud tsiviilasja menetlusse kaasatud ei olnud. 10.10.2006.a. esitas hageja hagi käendaja s.o. kostja vastu. Kuna käendaja vastu hagi esitamise põhjustanud sündmusest sai hageja teada hiljemalt 19.07.2002.a. ja tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega on kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest, siis aegus hagi 19.07.2005.a. Seega on kostja vastu esitatud hagi aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud hageja ja poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 5-7) kohaselt andis hageja laenuvõtjale s.o. AS-ile 157 500 krooni laenu tähtajaga 18.07.2002.a. Asja puudub vaidlus, et AS tagastas hagejale osaliselt laenu 7500 krooni. Tasumata jäi laen summas 150 000 krooni. 16.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS pankrot. Harju Maakohtu 12.05.2006.a. otsusega tunnustati hageja nõuet AS (pankrotis) pankrotimenetluses summas 300 000 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena. Harju Maakohtu 27.02.2007.a. kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus AS suhtes lõpparuande kinnitamisega. Puudub vaidlus, et kohtumääruse kohaselt jäi hagejal AS käest raha saamata 300 000 krooni. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle võla suuruse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab käendajana hageja ees põhivõlgniku täitmata kohustuse eest. Asja materjalidele lisatud lepingu p-s 2.1 leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja kohustub käendajana vastutama hageja ees kõigi AS ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lepingu p-s 3 leppisid pooled kokku millal käendus lõpeb ning täiendavalt leppisid pooled p-s 5 kokku, et käendamiskohustus kehtib kogu lepingu paragrahvis 1 ja punktis 2.1.1. sätestatud laenulepingu kehtivusaja jooksul, sealhulgas lepingu pikendamise korral. Lepingu p. 1.13 sätestas seejuures, et leping loetakse täidetuks kui pooled on täitnud oma vastastikused kohustused. Lepingu kehtivus lõpeb seaduses ettenähtud juhtudel.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) §-st 2 tuleb vaidlus lahendada tsiviilkoodeksi järgi, kuna käendatav kohustus tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist. Tsiviilkoodeksi § 211 lg 2 kohaselt, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu siis käendus lõpeb. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise laenulepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Kuna lepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et käendamiskohustus kehtib kogu käesoleva lepingu paragrahvis 1 sätestatud laenulepingu kehtivusaja jooksul ja lepingu p. 1.13 sätestas, et leping loetakse täidetuks, kui pooled on täitnud oma vastastikused kohustused, siis leiab kohus, et nimetatud lepingu punktidega välistasid pooled käenduslepinguga TsK § 211 p 2 ettenähtud võimaluse. Seega ei ole kostja väited käenduslepingu lõppemise kohta TsK § 211 lg 2 järgi põhjendatud. Asjas puudub vaidlus, et võlasumma ja viivised kogusummas 300 000 krooni on nii põhivõlgniku kui ka käendaja poolt hagejale tagastamata ning võlanõue muutus sissenõutavaks alates 18.juulist 2002.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja esitas hagi käenduslepingust tuleneva nõudega kohtusse 11.10.2006.a. Seega on möödunud TsÜS §-s 146 lg 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud väite, mille kohaselt ei ole nõue aegunud, kuna TsÜS § 157 lg 3 järgi pankrotimenetluses tunnustatud nõude tähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Asjas puudub vaidlus, et hageja nõue, mis tulenes AS ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust, tunnustati AS pankrotimenetluses 12.05.2006.a. kohtuotsusega. Kohus leiab, et TsÜS § 157 lg 3 mõtte kohaselt kehtib 10 aastane aegumistähtaeg põhivõlgniku suhtes. Kostjaga oli sõlmitud eraldi tehing - käendusleping ja seega on sellest tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus leiab samuti, et hageja väide, mille kohaselt on aegumine peatunud poolte läbirääkimiste ajaks on täielikult tõendamata. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja
menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.