Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-19247 vajalik ning tasuda kautsjoni summas 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Pooled on 16.11.2005 sõlminud krediidilepingu nr 0500801/27sk summas 40 000 krooni. Kostja oli kohustatud hagejale maksma intressi 29.31 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 23 996.34 krooni. 21.12.2005 sõlmisid pooled krediidilepingu nr 0500801/27sk kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt võlgniku kasutuses olevat krediidisummat suurendati 40 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi kostja kasutusse krediidisumma 79 996.28 krooni. Lepingus sätestatud intressimäära muudeti ja alates 21.12.2005 loeti uueks intressimääraks 28.21% uuest krediidisummast aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 89 103.48 krooni. 01.02.2006 muutsid pooled kõnealusest lepingust tulenevat maksegraafikut. Maksegraafikus asendati 01.02.2006 tasumisele kuuluva makse tasumise tähtaja tähtajaga 10.02.2006. Muus osas jäi maksegraafik kehtima. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 76 099.07 krooni, põhiosa viivis 32 873.70 kooni, intress 12 543.39 krooni, leppetrahv 15 219.81 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul on hagimaterjalid kostjale 24.08.2007 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 322 lg 1 kohaselt kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 24.09.2007. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille alusel jäi kostja kasutusse krediiti 79 996.28 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama intressimääraga 28.21 % aastas ning kogu lepingu perioodi eest 89 103.48 krooni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

2-07-19247 Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 76 099.07 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel kehtib krediidilepingute puhul viivisemäär tagastamata krediidisummalt 0.25 % päevas. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 137 935.97 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 76 099.07 krooni, viivis 32 873.70 kooni, intress 12 543.39 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni ja leppetrahv 15 219.81 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb krediidilepingu ülesütlemisel krediidisaajal tasuda krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.