Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 16 685.79 krooni ja viivised 10 000 krooni. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates korteriühistu registrisse kandmisest 12.03.2003.a korteriühistu liige ning alates 26.11.2002.a korteri nr 28 omanik. Kostja on korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 15 ja hageja põhikirja p 3.2 kohaselt kohustatud tasuma igakuiselt temale esitatud makseteatistel märgitud suuruses ja tähtajaks elamu haldamise ja hooldamise eest.

Maksekviitungitel on kululiikidena välja toodud teenused, mida kostja on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma. Alates 2005.a septembrist ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Seisuga 20.01.2007.a on tema võlgnevus 28 027.20 krooni, millest viivised on 11 341.44 krooni. Kostjat on võlgnevusest teavitatud igakuiste arvetega. Hageja vähendas menetluse kestel oma nõuet viiviste osas ning palus kostjalt viivistena KÜS § 7 lg 4 alusel välja mõista viivistena 10 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta hageja kohtukulud hageja kanda. Kostja seletuste kohaselt ei vaidle ta põhivõla vastu, kuid kostja ei ole maksmata jätmises süüdi. Kohtutäitur oli kostja arved arestinud ja kostjal ei olnud võimalik arveid tasuda. Kostja teatas, et 2006.a jaanuarist oktoobrini oli ta registreeritud tööturuametis, kus läbis täiendkoolituse. Lisaks kandis kostja hagejale üle kommunaalteenuste makseid, mis läksid eelmise võlgnevuse kompenseerimiseks. Kostja palus kohtuotsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et korteris elab peale kostja ainult tema 19-aastane poeg, kes lõpetab gümnaasiumi. Kostja vaidles vastu viiviste väljamõistmisele. Hageja märgitud viivis on peaaegu 9% kuus, kuid KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib viivis olla 0,07%.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhivõla nõudes täielikult ja viivise nõudes osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub korteriomand Tallinnas xxx (tl 4). Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Põhivõlg Kostja võttis hagi 17.05.2007.a kohtuistungil põhivõla osas õigeks, tunnistades, et ta ei ole alates 2005.a septembrist tasunud kommunaalteenuste eest. Kostja esitas kohtule maksekorraldused 20.07.2006.a, 31.08.2006.a ja 03.07.2006.a (tl 50), kuid ei ole nende kohta oma seletust esitanud. Arvetel on selgituseks märgitud „korter 28“. Hageja teatas, et nimetatud arvetel toodud summad on arvestatud kostja hooldus- ja majandamiskulude võlgnevusest maha. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi põhivõla osas ja mõistab kostjalt KOS § 13 lg 1 alusel välja võlgnevuse 2005.a septembrist kuni 20.01.2007.a summas 16 685.79 krooni. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 ning TsMS § 444 lg 1 ei analüüsi kohus hageja esitatud arveid (tl 5-21, 39). Kostja viide täisealisele pojale ei ole asjakohane. Viivised Kostja on vaidlustanud hageja nõude viiviste osas. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu kodukorras (tl 35) ega põhikirjas (tl 38) ei ole viiviste määra vähendatud. Hageja arvestustest nähtuvalt on hageja õigesti arvestanud maksmata summadelt viivist 0.07% päevas (tl 53-62). Samas ei ole hageja õigesti arvestanud viivise suurust. Hageja esitatud tabelitest nähtuvalt on ta igal kuul arvestanud viivist kõigi tasumata maksete eest alates tasumise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast. Näiteks 2005.a septembri võlgnevuse 598.35 krooni eest on hageja arvestanud viivist 2005.a novembris 30 päeva eest, detsembris 60 päeva eest, 2006.a jaanuaris 90 päeva eest jne. Seejärel on hageja kõik saadud viivised kokku liitnud. Seega on hageja arvestanud igakuiste võlgnevuste eest viivist sama perioodi eest mitu korda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et viivist saab arvestada ühe võlgnevuse eest ühe perioodi jooksul üks kord. Hageja ei oleks tohtinud viiviste tabelites saadud summasid kokku liita, vaid oleks pidanud viiviste arvestamisel lähtuma kõige viimasest summast. Hageja on arvestanud viiviseid kuni 20.01.2007.a ning oleks pidanud seega viiviste aluseks võtma 2006.a detsembrikuu kohta koostatud tabeli. Hageja esitatud tabelist nähtuvalt on viiviste summaks 2295.84 krooni (tl 62). Kohus rahuldab hageja nõude selles ulatuses. Korteriühistu juhatus otsustas vähendada viiviste summat 1341.44 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista viivised 10 000 krooni (tl 40-41). Kohus leiab, et kuna viiviste vähendamise otsus võeti vastu arvestusega, et viivisesumma on üle 10 000 krooni, ei saa kohtu poolt välja mõistetavat viivist juhatuse otsusest lähtudes vähendada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 2295.84 krooni. Kohus ei analüüsi töötuna arvele võtmise otsust 17.01.2006.a (tl 49), kuna kostja ei ole täpsustanud, mida ta sellega tõendada soovib ega esitanud viiviste vähendamise taotlust VÕS § 113 järgi. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi põhivõla osas täielikult, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.