Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Püssi Linnavalitsus on esitanud kohtule hagiavalduse N S (endine – D) vastu 36 799.15 krooni kommunaalteenuste võla, 5 067.90 krooni viiviste, 3 220.krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et alates 21.aprillist 1999.a. kuulus kostjale, N S (endine – D) omandiõiguse alusel korter, asukohaga: xxx. N S (endine – D) omandiõigus nimetatud korterile, asukohaga: xxx , lõppes 23.märtsil 2004.a. seoses asjaoluga, et Püssi Linnavolikogu kuulutas oma otsusega nr.87 23.märtsist 2004.a. korteri, asukohaga: xxx , peremehetuks. Kostja, N S (endine – D), ei tasunud Püssi Linnavalitsusele regulaarselt kommunaalmakseid, mille tõttu moodustub N S (endine – D) kommunaalteenuste võlg ajavahemiku alates 21.aprillist 1999.a. kuni 23.märtsini 2004.a. eest 36 799.15 krooni. Võla tasumisega viivitamise eest on Püssi Linnavalitsus arvestanud N S (endine – D) viiviseid summas 5 067.90 krooni. Kuna elumaja, asukohaga: xxx, korteriomanikud ei moodustanud koheselt korteriühistut, samuti ei valinud korteriomanikud elumaja majandamiseks ka muud seaduses ettenähtud vormi, siis oli kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni kohustatud, vastavalt kehtivale seadusandlusele, teostama nimetatud elumaja haldamist ning organiseerima elumaja majandamist Püssi Linnavalitsus – eluruumide erastamise kohustatud subjektina. Püssi Linnavalitsus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik – õiguslikud reaalkoormatised ning kaasomandi majandamise kulutused. VÕS §113 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi (viivist). Hagiavalduses palub

Püssi Linnavalitsus hagi rahuldada ning N S (endine – D) välja mõista 36 799.15 krooni kommunaalteenuste võlga, 5 067.90 krooni viiviseid, 3 220.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, N S (endine – D), kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.38) vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, kuna N S (endine – D) kirjutas 2002.a. aprillis Püssi Linnavalitsusele kirjaliku avalduse, et loobub korterist ning soovib, et Püssi Linnavalitsus võtaks korteri endale. Notariaalset lepingut korteri, asukohaga: xxxx, Püssi Linnavalitsusele võõrandamise kohta N S (endine – D) ei sõlminud. N S (endine – D) ise asus elama uuele aadressile: xxx . HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Püssi Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, Osaühingu Bellum Õigusabi juhatuse liige H V, kohtuistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu. Kohtule pole laekunud Osaühingu Bellum Õigusabi juhatuse liikmelt H V kirjalikku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta või kirjalikku taotlust mõjuvate põhjuste kohta, mis takistavad hageja esindajal kohtuistungile ilmumast. Kostja, N S (endine – Da), taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mõjuva põhjuseta mitteilmunud hageja esindajata. Kohus rahuldas N S (endine – D) taotluse. Kostja, N S (endine – D), vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kohtukulud palus panna hageja, Püssi Linnavalitsuse, kanda. Kostja, N S (endine – D), selgitas kohtule kohtuistungil, et kirjutas 2002.a. Püssi Linnavalitsusele kirjaliku avalduse selle kohta, et loobub korterist, asukohaga: xxxx. Notariaalset lepingut korteri omandiõiguse ülemineku kohta Püssi Linnavalitsusele N S (endine – D) ja Püssi Linnavalitsuse vahel ei sõlmitud. N S (endine – D) tunnistas kohtuistungil, et oli alates 1999.a. korteri, asukohaga: xxxx , omanik. Mis ajani N S (endine – D) korteri omanik oli, seda N S (endine – D) ise ei tea, kuna ta ei käinud korteri omandiõiguse ülemineku asja ise ajamas. Alates 22.septembrist 2004.a. oli N S (endine – D) uueks registreeritud elukohaks korter, aadressil: xxxx . Kohtuistungi lõpuks kostja, N S (endine – D), tunnistas oma võlga Püssi Linnavalitsuse ees ja nõustus Püssi Linnavalitsusele tasuma võlga osade kaupa summas 500.- krooni kuus.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Püssi Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud N S

(endine – D) kommunaalmaksete võla kirjaliku arvestusega (tl.6-9). Püssi Linnavalitsuse haldusdokumentidega üüri – ja kommunaalteenuste hindade kehtestamise kohta (tl.10-19). Püssi Linnavalitsuse maksekorraldustega nr.20 ja nr.1785 riigilõivu tasumise kohta (tl20; 33). Püssi Linnavalitsuse kirjaliku avaldusega haginõude suurendamiseks (tl.24-26). Osaühingu Bellum Õigusabi poolt esitatud Püssi Linnavalitsuse poolt kantud kohtukulude arvestusega (tl.2730). N S (endine – D) poolt tasumisele kuuluva viivise arvestusega (tl.31-32). N S (endine – D) kirjaliku vastusega hagile (tl.38). Püssi Linnavalitsuse kirjalike seisukohtadega (tl.40). Rahvastikuregistri andmebaasi väljatrükiga N Sa (endine – D) registreeritud elukohtade kohta (tl.48). Kohtuistungi protokolliga (tl.52-53).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §113 sätteid, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätete kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja

soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Samuti kuuluvad kohtu poolt rakendamisele „Eluruumide erastamise seaduse“ §15, §151 ja §152 sätted, mille kohaselt võivad erastatud eluruumidega elamus omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka „Eluruumide erastamise seaduse“ §6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna – või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta, leitakse uus kohustatud subjekt seaduses sätestatud viisil. Linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel summas 36 799.15 krooni põhivõlga, 5 067.90 krooni viiviseid, 3 220.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid. Kohus luges tõendatuks, et N S (endine – D), olles korteri, asukohaga: xxx, omanikuks oli kohustatud Püssi Linnavalitsusele tasuma nimetud korteri eest kommunaalteenuste tasu õigeaegselt. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna N S (endine – D) kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.