Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks
2. oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-25286
Tsiviilasi
MH hagi MB vastu kahju 43 280 krooni hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja MH(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja MS Kostja MB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja ML
esindajad
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul vastavalt kohtu määrusele 25.06.2007.
Hagi rahuldada. Välja mõista MB MH kasuks kahju hüvitamiseks 43 280 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta meneltuskulud MBkanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 18.09.2006 esitas MH hagi MB vastu kahju 43 280 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja volikirja alusel hagejale kuuluvat sõiduautot XXX, registreerimismärgiga XXX. 19.09.2003 põhjustas kostja liiklusõnnetuse, mille tõttu sai tehnilisi vigastusi M. M kuulunud sõiduauto XXX, registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetuse tõttu muutus kasutuskõlbmatuks ka hagejale kuulunud sõiduauto XXX, mida juhtis kostja. Liiklusõnnetuses osalenud kostja ja E. M koostasid liiklusõnnetuse kohta teate, milles kostja kinnitab, et ta on vastutav liikluskahju
põhjustamise eest. Kuivõrd õnnetuses osalejad saavutasid kokkuleppe, on liiklusõnnetus registreeritud politsei andmebaasis infona. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja eelnimetatud sõiduauto 2003. aasta suvel Soomes 2 800 euro ehk 43 820 Eesti krooni eest. Kuivõrd auto muutus liiklusõnnetuses kasutuskõlbmatuks, on kostja hagejale liiklusõnnetusega tekitanud kahju 43 820 krooni, mille hageja palub lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 128 ja 132 kostjalt enda kasuks välja mõista. 21.05.2007 esitatud vastuse kohaselt on hageja jätkuvalt seisukohal, et ta soovib kostja poolt kogu auto ostuhinna hüvitamist, kuivõrd auto oli hageja valduses vaid paar kuud. Nimelt ostis hageja auto 2002 a. juunis ning umbes aasta enne 19.09.2003 toimunud avariid oli auto kostja kasutuses. Kuna auto läks kostja kasutusse vaid paar kuud peale selle soetamist, on hageja arvamusel, et autol oli sel hetkel sama väärtus, mis selle ostmisel, s.o. 2 800 eurot. Hageja on lisanud ka, et kohtule esitatud OÜ 29.01.2007 õiendi kohaselt oli autole avariiga tekitatud parempoolse esi- ja tagaukse, küljekarbi ja keskmise ukseposti tugevad vigastused, purunenud on parempoolse esi- ja tagaukse klaasid, esineb parema poole põhjadetailide kerekonstruktsioonide deformatsioon, vasaku esitiiva, esi- ja tagaukse ning tagatiiva deformatsioon. Samas õiendis antud arvamuse kohaselt ületaks taastusremondi maksumus sõiduki väärtust. Peale avariid oli vaidlusalune auto paar aastat kostja valduses, kuni hageja selle minema viis. Avariilist sõidukit ei olnud ostjate puudumise tõttu võimalik realiseerida ei detailidena ega ka ühes osas. Kostja vastuväited Kostja esitas 04.12.2006 vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ebaõige on hageja väide, et sõiduauto XXX on ostetud 2003. aastal. Tegelikkuses on nimetatud auto ostetud 24.06.2002. aastal ja seda kinnitab ka hagiavaldusele lisatud Soome autoregistrikeskuse väljavõte. Kostja leiab, et paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et auto maksis omandamise hetkel 2 800 eurot. Kostja leiab, et nimetatud väide on lisaks pahatahtlik ja väär, kuivõrd ostmise hetkel oli tegu juba üle 14 aasta vana autoga. Kostja vastuse kohaselt viibis ta isiklikult auto soetamistehingu juures ning auto hinnaks oli tegelikkuses 800 eurot. Kuivõrd kõnealune liiklusõnnetus toimus kaks aastat peale auto soetamist hageja poolt, oli auto avarii toimumise hetkeks juba üle 16 aasta vana, mistõttu tema väärtus oli veelgi vähenenud. Kostja leiab, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1, § 128 lgtest 2 ja 3 ning § 132 lg-test 1, 2 ja 3 ei ole põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamiseks kogu auto ostuhinna ulatuses. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud, millised olid tegelikkuses autole avarii tagajärjel tekkinud vigastused ja kahju, milline oli sõiduki väärtus peale avariid ning mis sai sõidukist peale avarii toimumist. Kostja möönab, et auto sai avariis viga, kuid leiab, et seda oli võimalik taastada või müüa tervikuna jääkväärtuse ulatuses. Seega on ka selles osas põhjendamata hageja nõue kahju hüvitamiseks kogu auto ostuhinna ulatuses. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi esitamise ajaks oli liiklusõnnetusest möödunud peaaegu kolm aastat ja seega oleks kohe nõue aegunud. Kostja märgib, et hageja ei ole hagi esitamisega kostja vastu käitunud lähtuvalt hea usu põhimõttest, kuivõrd vahetult peale liiklusõnnetust tasus kostja hageja emale, kes oli ka tegelikuks auto ostjaks, poolte vahel kokku lepitud kahjusumma (800 eurot) ning hageja oli nimetatust teadlik. Kirjalikke dokumente hageja ja kostja vahel kahju suuruse ja kahjusumma tegeliku tasumise kohta ei vormistatud, kuna hageja ema ja kostja olid omavahel sõbrad. Hagi esitamise põhjuseks peab kostja asjaolu, et hageja ema ja kostja vahel on käesolevaks ajaks tekkinud konflikt. 14.09.2007 esitatud vastuses juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse sõiduauto eest 2 800 euro tasumist selle endisele omanikule MP, kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud ostu-müügilepingus puudub MP poolt allakirjutatud kinnitus 2 000 euro kättesaamise kohta. Samas on ostu-müügileping sõlmitud hageja ja sõiduauto endise omaniku vahel 24 08.2002. Lepingus on sätestatud, et sõiduauto omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle peale auto kogumaksumuse tasumist. Hageja poolt kohtule esitatud Soome autoregistri mõlemast õiendist aga nähtub, et sõiduki müügipäevaks on 24.06.2002 ning sõiduki omandiõigus on hagejale üle läinud
alates registreerimispäevast, milleks on nimetatud dokumentide kohaselt 02.07.2002, s.o. tegelikkuses juba väidetava lepingu sõlmimisele eelnevalt. Kostja leiab, et hageja väide, et avariilist autot ei saanud ostjate puudumise tõttu realiseerida, on paljasõnaline ja tõendamata. Kui sõiduk oli väidetavalt kasutuskõlbmatu, siis on üldiselt teadaolev, et selliseid sõidukeid ostavad kokku nii autolammutustöökojad kui ka vanametalli realiseerivad ettevõtted. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohtul on TsMS § 230 lg 2 tulenevalt õigus teha ettepanekuid tõendite esitamiseks ning tõendi asjakohasust ja lubatavust ning selle vastuvõtmist kontrollib TsMS § 238 lg 1 järgi aga kohus. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahju hüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, va juhul kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekkimisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada; § 131 lg 3 järgi siis kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise ning kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis vastavalt § 132 lg 1. Kahjustatud isik peab tõendama, et võlgnik rikkus kohustust, kahju olemasolu, suurust, põhjuslikku seost, kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost, kostja peab tõendama kahju hüvitise vähendamiseks olevaid asjaolusid, et kahju saaja on saanud kahju tekitamisega kasu. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja kasutas hagejaga kokkuleppel hagejale kuuluvat sõiduautot XXX, reg.m. XXX ja põhjustas seda juhtides avarii, mille käigus sai sõiduk vigastusi. Eeltoodust järeldub, et poolte vahel oli asja kasutamise leping, samuti asjaolu, et kostja on rikkunud lepingut sellega, et asja kasutades sai võimalikuks asjale selliste vigastuste tekkimine, mis ei olnud seotud lepingu eseme kasutamisest tingitud tavalise muutumise või halvenemisega ja seega on kostjapoolne lepingu rikkumine otseses seoses hagejal tekkinud varakahjuga (VÕS § 392 lg 1). Seega on vaidluses tõendatud hageja vara kahjustamine, kohustuse rikkumine kostja poolt ja põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.
Vaidlus on selles, milline on hageja kahju ulatus. Hageja poolt kohtule esitatud ülevaatuse tõendist nähtub, et sõidukil XXX XXX on järgmised vigastused: parempoolsel esi- tagasuksel, küljekarbil ja keskmisel uksepostil on tugevad vigastused, mis tuleb vahetada, purunenud on parempoolsed esi - ja tagaukse klaasid, parema poole põhjadetailid ja kerekonstruktsioon on deformeerunud, vasak esitiib, esi- ja tagauks ning tagatiib on deformeerunud ning arvestades sõiduki väikest läbisõitu 72000 km ja amortisatsiooni, ületab taastusremondi maksumus sõiduki väärtuse. Eeltoodust järeldub asjaolu, et auto on kahjustatud ulatuses, kus taastamiskulud ületavad sõiduki väärtust. Kuivõrd hageja on tõendanud, et asja parandamine oleks asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, on põhjendatud hageja nõue uue samaväärse asja soetamiseks tehtavate kulutustele vastavalt VÕS § 132 lg 3 2. lausele sama paragrahvi 1. lõike järgi, mis vastab samaväärse auto soetamisväärtusele. Hageja esitas kohtule müügilepingu, mille kohaselt ostis ta MP vaidlusaluse auto 2800 EUR-i eest. Kostja väitis, et hageja ei ole tõendanud, et märgitud sõiduauto eest oleks 2800 EUR-i tasutud, kuid kohtu arvates ei oma see vaidluses tähtsust, kas hageja ja temavaheline müügileping on täidetud või mitte, sest lepingus oli müügihind kokku lepitud 2800 EUR-i ja vaidlusaluse kahju hüvitamise seisukohalt ei oma tähtsust, kuidas müügilepingut on täidetud. Kohus peab vajalikus märkida, et kostja ei vaidlustanud esialgselt asjaolu, et ta kasutas hagejale kuuluvat autot. Lisaks nähtub hageja esitatud sõiduki registriväljavõttest, et sõiduk on registreeritud hageja nimele 02.07.2002, mida kostja ei vaidlustanud ning müügilepingul võimaliku esialgse omaniku /müüja/ allakirja puudumine müügihinna ülejäänud osa 2000 EUR-i saamise kohta, ei mõjuta asjaolu, et kostja tekitas varakahju 2003.a. seega ajal, millisel juhul ei ole kostja eitanud hagejale selle sõiduki kuulumist ja seega hagejale kahju tekitamist. Kostja väited sellest, et keegi kolmas isik /hageja ema/ ostis tegelikult auto ja et auto maksis tegelikult 800 EUR-i ja et auto väärtus oli seega ka 800 EUR-i, ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud kostja väited, et tema on tegelikult kahju hüvitanud; hageja ei ole ka ülalmärgitud asjaolusid omaks võtnud. Kostja ei ole ka ümber lükanud asjaolu, et auto väärtus /turuväärtus/ selle õnnetuse hetkel oli tegelikult väiksem kui 2800 EUR-i või et auto oli remonditav odavamalt kui sõiduki turuhind või et hageja saaks hagetava müügihinna ulatuses mingit kasu, mis tuleks maha arvata. Kuivõrd kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud, on põhjendatud kostjalt välja mõista hagejale kahju hüvitisena 43820 krooni /2800 EUR/, kuivõrd vaidlus valuutakursi üle puudus. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.