Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EIPRE&PARTNERID

(arveldusarve nr EE231010220204462227 AS SEB Pank). Ülejäänud osa ajutise halduri tasust ja ajutise halduri kulutused mõista välja võlgnikult.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad Rahandusministeerium, võlgnik/ pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

ASJAOLUD

Xxxx on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 07.06.2017 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalisi kohustusi on ca 34 875,01 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab haldur, et on tekkinud pankrotiolukord, ning see ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnik ei suuda olemasoleivaid kohustusi lähimas tulevikus täita. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on toime pannud KarS § 199 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Seega moodustavad võlgniku kohustustest valdav osa kriminaalmenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik eelnimetatud kohustustest vabaneda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, olles tutvunud tõenditega, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on summas ca 34 875,01 eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Kuivõrd puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotiavalduses on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et antud asjas esineb kaks põhjust, miks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud. Esiteks on pankrotiavalduse menetlemise käigus ajutise halduri poolt tuvastatud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik toime pannud KarS § 199 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Seega moodustavad võlgniku kohustustest valdav osa kriminaalmenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik eelnimetatud kohustustest vabaneda. Riigikohus on asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (Tsiviilasja nr 3-2-1-92-15, p. 10). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning seega ka pankrotimenetluse läbiviimine. Teiseks ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega tulenevalt tuvastatud asjaoludest ja PankrS 175 lg 2 p 2 on kohtule juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab peale kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Kohus märgib, et küsimus ei ole selles, kas avaldajat on karistatud vangistusega. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kui võlgnik soovib pankrotimenetlusega võlgadest vabaneda, võib ta kohustustest vabastamiseks esitada avalduse kohtule ka oma pankrotiavalduses (PankrS § 170 lg 1). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170 lg 2). See aga ei välista võlgniku pankrotiavalduse menetlemist. Antud juhul ongi kohus võlgniku pankrotiavaldust menetlenud, kuid tuvastanud, et esiteks esineb suurema osa võlgniku võlgade osas takistus kohustustest vabastamiseks ning teiseks ei ole võlgnikul võimalik täita kohustusest vabastamise menetluse kohustusi. Kohus leiab, et juhul kui võlgniku kohustuste aluseks on võlgnevused, millest võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ning on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-13 punktis 11 leidnud, et asjaolu, et võlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis tsiviilasjas nr 2-13-10781 märkinud, et kohtul on kohustusest vabastamise avalduse läbivaatamise õigus ka menetluse raugemise tõttu lõpetamise otsustamisel. Kuivõrd kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud eeltoodud põhjendustel, esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks ja menetluse raugemiseks PankrS § 29 lg 1 alusel vaatamata sellele, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esinevad asjaolud, millest tulenevalt ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,25 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 888 eurot, millele lisandub käibemaks 177,60 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 065,60 eurot. Kohus leiab, et kulutused summas 41 eurot, mille hüvitamist haldur taotleb, on mõistlikud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – osaühingule Advokaadibüroo

EIPRE&PARTNERID,

mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise

halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.