Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-16459
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2007, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
... hagi ... vastu solidaarselt 59 682,80 krooni võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2007
Menetlusosalised
Hageja:
...
Hageja esindaja:
...
Kostja:
...
Kostja:
...
Kostja:
...
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtule 03. juulil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja ... 20. detsembril 2004 tarbijakrediidilepingu nr 0400359/55 kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostja ...le krediiti 30 000 krooni, millest peeti hageja poolt lepingu põhitingimuste alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi on kostja ... kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidi summast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja ... 1(8)
kohustatud hagejale tasuma intressi summas 48 761,38 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 79 061,38 krooni ning krediidi kulukuse määraks 48,10 % aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule ... krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.2. Hageja sõlmis 20. detsembril 2004 kostja ... käenduslepingu, millega kostja ... võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja ... vahelisest tarbijakrediidi lepingust nr 0400359/55kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja kostja ... vastutuse rahaliseks maksimummääraks 108 761 krooni ning käenduse tähtajaks 01. jaanuar 2013. Hageja sõlmis 20. detsembril 2004 kostja ... käenduslepingu, millega kostja ... võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja ... vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja kostja ... vastutuse rahaliseks maksimummääraks 108 761 krooni ning käenduse tähtajaks 01. jaanuar 2013. Arvestades, et võlgnikud alates lepingu sõlmimisest krediidi- ja käenduslepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, oli hageja sunnitud saatma kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Kirjalikud meeldetuletused olid saadetud 02. märtsil 2005, 28. märtsil 2005,
hagejale 2500 krooni tagastamata krediidisumma katteks, siis on hageja viivisenõue perioodil 17. mai 2006 kuni 29. juuni 2006 suurenenud 25 761.52 kr x 27,09 % x 44 päeva / 365 päevaga = 841,28 krooni võrra. Seega seisuga 29. juuni 2006 moodustab viivis 50,29 + 1067,33 + 608,29 + 841,28 = 2 567,19 krooni. Lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidi summalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 28 761,52 x 20 % = 5 752,30 krooni. Lisaks 16. veebruari 2006 kirjas esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 17 500 krooni, mille moodustab lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused kostjate ees nõuetekohaselt täitnud. Kostjad on hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostjatepoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidisummast aastas ehk kogu krediidi summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 48 761,38 krooni intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjatepoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8101,79 krooni, tasutud intress 4 556,80 krooni ning leppetrahv 5 752,30 krooni. Lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summa moodustab 48 761,38 - 8 101,79 - 4 556,80 - 5 752,30 = 30 350,49 krooni. Hageja vähendab seda summat 17 500 kroonini. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendajad sõlminud käenduslepingud. Käendajad ei ole täitnud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad. Mõlema käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 108 761 krooniga. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajatelt solidaarselt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult mõista kostjatelt solidaarselt välja 59 682,80 krooni, millest 25 761,52 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 101,79 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 567,19 krooni viivis, 5 752,30 krooni leppetrahv ning 17 500 krooni kahjuhüvitis. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja tõendid Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: koopia hageja ja põhivõlgnik ... vahel 20. detsembril 2004 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt (t.l.11-16); koopia hagejaga ja käendaja ... vahel 20. detsembril 2004 sõlmitud käenduslepingust (t.l.17,18); koopia hagejaga ja käendaja ... vahel 20. detsembril 2004 sõlmitud käenduslepingust (t.l.19,20); koopiad hageja poolt 02. märtsil 2005, 28. märtsil 2005, 05. aprillil 2005, 28. aprillil 2005,
saadetud tarbijakrediidilepingu nr 0400359/55kt ülesütlemishoiatustest (t.l.-57-59); koopiad hageja poolt
4(8)
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja ... sõlmisid 20. detsembril 2004 tarbijakrediidilepingu nr 0400359/55 kt. Hageja puhul on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. Lepingu tingimuste kohaselt andis hageja kostjale ...le krediiti 30 000 krooni, millest peeti hageja poolt lepingu põhitingimuste alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi on kostja ... kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidi summast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja ... kohustatud hagejale tasuma intressi summas 48 761,38 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 79 061,38 krooni ning krediidi kulukuse määraks 48,10 % aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule ... krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.2. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt tuli esimene tagasimakse tasuda 25. jaanuariks 2005 ning ülejäänud maksed igakuiselt kuni 27. detsembrini 2010 kaasaarvatult (t.l.-11-16). Hageja sõlmis 20. detsembril 2004 kostja ... käenduslepingu, millega kostja ... võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja ... vahelisest tarbijakrediidi lepingust nr 0400359/55kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja kostja ... vastutuse rahaliseks maksimummääraks 108 761 krooni ning käenduse tähtajaks 01. jaanuar 2013 (t.l.-17,18). Hageja sõlmis 20. detsembril 2004 kostja ... käenduslepingu, millega kostja ... võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja .... vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja kostja ... vastutuse rahaliseks maksimummääraks 108 761 krooni ning käenduse tähtajaks 01. jaanuar 2013 (t.l.-19,20). Hageja saatis kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võlgnevuse tasumise osas. Kirjalikud meeldetuletused olid saadetud 02. märtsil 2005, 28. märtsil 2005, 05. aprillil 2005, 28. aprillil 2005,
täitnud ei ole. Lepingu ühepoolse lõpetamise ja lepingu lõpetamisest tulenevate kohustuste täitmata jätmise osas vastuväiteid kohtule ei esitatud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ...lt tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt tulenevate kohustuste täitmist, so tagastamata krediidi, intresside, viiviste, leppetrahvi ja kahju hüvitise tasumist. Tagastamata krediit Hageja väitel moodustab tagastamata krediidi summa 10 361,52 krooni. Kostjad tagastamata krediidi summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Intress Tarbijakrediidilepingu nr 0400359/55kt tingimuste kohaselt on krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress moodustab 8 101,79 krooni. Kostjad intressi arvestuse ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Viivised Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Krediidilepingu üldtingimuste nr K1.2 p 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Hageja arvestab viivise perioodiks 27. veebruar 2006 kuni 29. juuni 2006. Viivise suuruseks on 2567,19 krooni. Kostjad viivise arvestuse ja summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Leppetrahv Vastavalt VÕS § 158 lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
6(8)
Üldtingimuste p 6.3. kohaselt on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidileandjale tasuma leppetrahvi 20 % üleütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tagastamata 28 761,52 krooni krediidisummast ning leppetrahvi suuruseks seega 5 752,30 krooni. Kostjad leppetrahvi arvestuse ja summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Kahju hüvitis VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele ning lähtuvalt VÕS § 128 lg 1, lg 2 ja lg 4, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 27,09 % krediidisummast aastas ehk kogu krediidi summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 48 761,38 krooni intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjatepoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Hageja nimetab lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitise suuruseks 30 350,49 krooni, kuid vähendab seda summat 17 500 kroonini. Kostjad kahju hüvitise arvestuse ja summa suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja ...lt tarbijakrediidilepingust nr 0400359/55kt tulenevate rahaliste kohustuste suuruseks on: tagastamata krediit 10 361,52 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8101,79 krooni, viivised 2567,19 krooni, leppetrahv 5752,30 krooni ja kahju hüvitis 17 500 krooni, kokku 44 282,80 krooni. Käendajate vastutus Hageja sõlmis 20. detsembril 2004 kostjate ... ja ... käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr 0400359/55kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 108 671 krooni ning käenduse tähtajaks 01. jaanuar 2013. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning vastavalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtuvalt VÕS § 145 lg 2, käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude 7(8)
hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu alusel vastutavad kostjad ... ja ... kõikide krediidilepingust nr 0400359/55kt tekkinud kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige põhisumma, viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 108 671 krooni. Hageja nõude suuruseks on 44 282,80 krooni, mis on täies ulatuses kaetud käenduse piirmääraga 108 671 krooni. Käenduse tähtaeg ei ole saabunud. Kostjad ..., ... ja ... vastutavad krediidilepingust nr 0400359/55kt tulenevate hageja nõuete eest solidaarselt. Kostja ... väidet, et ta ei soovi kohustust täita, kuna on pensionär ning ei oma kinnisvara, ei loe kohus asjakohaseks. Kostja ... ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Kehtivad seadused ei näe ette pensionäri või kinnisvara mitteomava isiku tingimusteta vabastamist lepinguliste kohustuste, sealhulgas ka käenduslepinguga võetud kohustuste, täitmisest. Kostja ... vastuväidet, et ta oli vabatahtlikult tasunud 9000 krooni, on hageja arvestanud. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet tagastamata krediidi osas hagiavalduses nimetatud 25 761,52 kroonilt 10 361,52 kroonini, mis hõlmab ka kostja ... vastuväites viidatud summa. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt kokku 44 282,80 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Lähtuvalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. /---/. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.