Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mille kohaselt kostja käsitles toimunud kahju kindlustusjuhtumina ja aktsepteeris sõiduki taastamisremondiga seotud kulutusi maksimumsummas 105’768.- krooni (sisaldab käibemaksu 18%). Hüvitamise eeldusena oli teatises märgitud valuvelgede koos rehvidega tagastamine kostjale. Kostja palus hagejal pöörduda OÜ poole, et nimetatud äriühing teostaks kahju hüvitamiseks vajaliku töö, samuti viitas kostja sellele, et OÜ peaks rakendama soodushindasid kindlustusseltsidele. Ka oli faksiteatises märgitud, et hüvitise saamise aluseks on OÜ arve kinnitatud ärakiri. Seega seadis kostja hagejale hüvitatava kahju suuruse sõltuvusse OÜ poolt esitatavast arvest. 17.05.2006.a esitas kostja hagejale maksmisotsuse, milles märkis, et hüvitab ainult kahe parempoolse velje maksumuse, kuna vasakpoolsed veljed on ilma avariilise vigastusteta ja balansis. Maksmisotsuses viidati OÜ 21.02.2006.a arvele nr XXX, mille kohaselt teostati kahe velje XXX*18 ning kahe velje ja kahe velje XXX multi VI multi VI multi 9,5*18 vahetus. Maksmisotsuse kohaselt otsustati hüvitada vaid ühe B VI XXX multi 8,5*18 ning ühe XXX VI multi VI multi 9,5*18 vahetus. Kuigi OÜ teostas töid 86’725,42 krooni eest (ilma käibemaksuta), vahetades välja kõik neli sõiduki valuvelge ning hageja on tööde eest tasunud, on kostja hüvitanud hagejale vaid 41’894,91 krooni, hüvitamata on 34’830,51 krooni kahe väljavahetatud vasakpoolse valuvelje maksumus. 07.06.2006.a on hageja palunud kostjal muuta maksmisotsust, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja leiab, et lisaks seadusele tuleneb kostja hüvitamiskohustus garantiikirjast kui võlatunnistusest. Kui ülalmärgitud liiklusõnnetust ei oleks esinenud, ei oleks Hagejal tekkinud vajadust vahetada välja kõiki sõiduki valuvelgesid. Kostja väide selle kohta, et kaks sõiduki valuvelge vajasid vaid tasakaalustamist, ei ole tõendatud ega põhjendatud — kõik neli valuvelge vajasid väljavahetamist, sest remonttöid teostav äriühing ei oleks saanud välja vahetada valuvelgesid, mis oleksid olnud korras. Kostja tegi 15. veebruaril 2006.aastal kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, leides samuti, et vahetamisele kuuluvad neli valuvelge. Hageja 21.02.2007.a täienduste kohaselt on kostjal VÕS § 450 lg-st 2 tulenev kohustus määrata kahe kuu jooksul kindlaks kindlustusandja täitmise kohustus. Kostjal on olnud enam kui neli kuud aega määrata kindlaks kindlustusandja täitmise ulatuse. Seetõttu on põhjendamatu, et 15.02.2006.a faksiteade esitati olukorras, kus kostja ei olnud saanud kontrollida vaidlusaluseid velgesid. Kostja kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud oli kostja kohustatud tegema kahe kuu jooksul. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt. Seetõttu tuleb lugeda kostja faksiteadet kostja poolt oma kohustuste täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. II Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 15.02.2006.a garantiikiriteatise kohaselt kostja käsitles toimunud kahju kindlustusjuhtumina ja aktsepteeris sõiduki taastamisremondiga seotud kulutusi summas 105’768,00 krooni. Teatise kohaselt kostja hüvitab hagejale sõiduki taastamisremondiga seotud kulutused kindlustuspoliisi nr XXX tingimuste kohaselt ilma käibemaksuta ja arvestades lepingujärgse eriomavastutusega 10`000.- krooni. Garantiikirjas tunnistas kostja oma hüvitamiskohustuse olemasolu, kuid hüvitissumma kujunes vastavalt sõiduki tegelikele vigastustele ning tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja 17.05.2006.a maksmisotsuse kohaselt hüvitas kostja kahe parempoolse velje maksumuse, kuna kaks vasakpoolset velge on ilma avariiliste vigastusteta ja balansis. 04.07.2006.a vastuses pretensioonile märkis kostja, et velgede kontrollimise käigus AS-s selgus, et kaks velge on

deformeerunud ja kaks velge vajavad vaid tasakaalustamist. Seega ei olnud kahe velje asendamine põhjendatud. Seesami 17.05.2006.a maksmisotsuse (Lisa 7) kohaselt hüvitas Seesam kahe parempoolse velje maksumuse, kuna kaks vasakpoolset velge on ilma avariiliste vigastusteta ja balansis. Kostja hüvitas 41 894,91 krooni vastavalt OÜ arvele nr XXX, ilma käibemaksuta. 07.06.2006.a tähitud kirjas nr 1088 taotles kostja maksmisotsuse muutmist ja kostjale kõigi 19" valuvelgede XXX VI (kokku 4 tk) väärtuse hüvitamist. 04.07.2006 nr 6-1/5624-2 vastuses pretensioonile märkis kostja, et velgede kontrollimise käigus AS-s selgus, et kaks velge on deformeerunud ja kaks velge vajavad vaid tasakaalustamist. Seega ei olnud kahe velje asendamine põhjendatud. 02.08.2006 tähitud kirjas nr XXX palus OÜ taas muuta maksmisotsust ja hüvitada kõigi 19" valuvelgede XXX VI (kokku 4 tk) väärtus. 15.08.2006.a nr XXX vastuses pretensioonile märkis Seesam, et garantiikiri-teatisega tunnistas Seesam oma hüvitamiskohustuse olemasolu, kuid hüvitissumma kujunes vastavalt sõiduki tegelikele vigastustele ning tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Seesam jäi oma 17.05.2006 maksmisotsuse ja 04.07.2006 kirjaliku vastuse juurde ning leidis, et on kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju täies ulatuses hüvitanud. 04.12.2006 eksperdi arvamuse 06/238 kohaselt teostati ekspertiisi raames 01.12.2006 MB esinduses AS Tallinna remonditöökojas valuvelgede XXX (4 tk) väline vaatlus ja geomeetria mõõdistamine. Ekspert andis arvamuse et valjuveljed XXX" (4 tk) vastasid mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavatele nõuetele (Teede ja sideministri määrus nr 50, 18.05.2001), seega on veljed kasutuskõlblikud. Garantiikiri-teatisega on kostja tunnistanud, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, hüvitamiskohustuse kui sellise olemasoluga ning nimetanud vastavalt tolleks hetkeks olemasolevatele andmetele oma kohustuse võimaliku ülemise määra. Garantiikiri-teatisel on märgitud, et Seesam hüvitab kahju vastavalt kindlustuslepingu kindlustuspoliisil nr XXX toodud tingimustele. Seega ei ole kostja garantiikirja väljastades loonud iseseisvat kohustust. Seesam on 15.08.2006 nr XXX vastuses pretensioonile OÜ esindajale teatanud, et valuveljed asuvad OÜ-s ning vastava nõude esitamisel saab Hageja need sealt tagasi. Kostja on hagejale tekkinud tegeliku kahju hüvitanud ning ei pea hagejale hüvitama 34 830,51 krooni väljastatud võlatunnistuse alusel. Kostja on 15.08.2006.a nr XXX vastuses pretensioonile hageja esindajale teatanud, et valuveljed asuvad OÜ-s ning vastava nõude esitamisel saab hageja need sealt tagasi. Kostja 24.01.2007.a kohtusse jõudnud täpsustuste kohaselt palus kostja hagejal pöörduda OÜ poole seoses sellega, et 19.10.2005.a esitatud sõidukikindlustuse hüvitistaotluses on hageja esitanud ebaõigeid andmeid sõiduki rehvide osas, märkides vigastada saanuks XXX rehvid, mida sõidukil ei olnud ning millel on vigastada saanud rehvidest oluliselt kõrgem kvaliteedi- ja hinnaklass. Sisuliselt on tegemist kõige kõrgema kvaliteediastmega rehvidega. Vigastada saanud sõidukil olid tegelikult all suverehvid XXX. Hageja ei aktsepteerinud AS remondi eelkalkulatsiooni ja esitas enda poolt OÜ (reg.nr. XXX) 19.10.2005.a hinnapakkumise, kus eelnimetatud Michelini rehvide hinnaks pakuti 37252,60 krooni ja nelja XXX IV originaalvaluvelgede hinnaks 99 267,50 krooni. Kokku 136520,10 krooni.

Kostja kahjukäsitleja kontrollis nimetatud veljed OÜ balansipingis ning kontrolli tulemuste alusel tegi kostja oma otsuse. OÜ-s on võimalik viia läbi diagnostiline kontroll ja ülevaatus, kuid ei ole võimalik saada tulemusi kirjalikult taasesitatavas vormis. Olukorras, kus hageja ei aktsepteerinud kostjapoolset otsust, leppisid pooled kokku, et veljed kontrollitakse AS balansipingis, kuna vaid selles asutuses on võimalik saada diagnostika tulemuste väljatrükk. Velgede diagnostika AS-s tellis hageja ning esitas saadud diagnostika väljatrüki kostjale. Kostja on aktsepteerinud OÜ remondi eelkalkulatsiooni arvet, kuid sellises osas, milline kahju on põhjustatud nimetatud liiklusõnnetusest. Kuna kostjal oli võimalus sõiduki vigastustega tutvuda alles pärast eelkalkulatsiooni saamist ja garantiikiri-teatise väljastamist, selgus alles pärast nimetatud dokumentide väljastamist, et algselt kindlustusvõtja poolt nimetatud vigastusi tegelikult ei ole ja osad olemasolevad vigastused ei ole tekkinud nimetatud liiklusõnnetuse käigus vaid sõiduki halvast ekspluatatsioonist. Hageja 02.03.2007.a täienduste kohaselt ei ole kostja viide VÕS § 450 lg-le 2 asjakohane, kuna hageja ei ole kõnealuses asjas esitanud kahe kuu möödumisel kostjale kindlustusjuhtumist teatamisest järelpärimist kahjukäsitluse käigu ja tulemuste kohta ja seetõttu ei ole ka kostja saanud viivitada rohkem kui üks kuu sellisele järelpärimisele vastamisega. Esmakordselt esitati veljed kostjale ülevaatuseks 2006.a aprilli lõpus või mai alguses ning koheselt teostati velgede esimene kontroll OÜ poolt. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt liisitava sõiduki suhtes on kostjaga sõlmitud kindlustusleping, mille kohta on väljastatud poliis (tl 6-7, 34-35); vaidlusaluse sõidukiga toimus kindlustusjuhtum 05.10.2005.a Leedus (tl 8-10, 36, 39-40); hageja esitas kostjale sõidukindlustuse hüvitistaotluse 19.10.2005.a ning fotod sõiduki velgede ja rehvide kohta, OÜ 19.10.2005.a hinnapakkumise ja skeemi liiklusõnnetuse kohta 21.11.2005.a (tl 67, 81-84), kostja väljastas 15.02.2006.a garantiikirja summas 105’768.- kr kindlustusjuhtumiga seotud taastusremondi hüvitamiseks (tl 11, 37) tuginedes AS poolt saadud remondi eelkalkulatsioonile, kuid keeldus hiljem maksmisotsusega garantiikirjas märgitud summat hüvitamast ja leidis, et hagejale tuleb hüvitada 41’894.- kr, so hüvitas kahe parempoolse velje maksumuse, kuna kaks vasakpoolset velge on avariiliste vigastusteta ja balansis (tl 12, 41); poolte kokkuleppel kontrolliti veljed AS balansipingis, et saada diagnostika tulemsute väljatrükk. Nimetatud väljatrükk teostati 13.06.2006.a (tl 68-69). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja palus hagejal pöörduda OÜ poole, et nimetatud äriühing teostaks vajaliku töö; lisaks oli hüvitamise eelduseks valuvelgede koos rehvidega tagastamine kostjale. Arvega (tl 13) loeb kohus tõendatuks, et on esitanud hagejale arve summas 102’336.- kr rehvide ja velgede vahetuse eest. Pretensioonidega ja vastustega (tl 14-21, 42-49) loeb kohus tõendatuks, et pooled on üritanud vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid see ei ole tulemusi andnud. Eksperdi arvamusega (tl 50-60) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused veljed XXX (4 tk) vastasid mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavatele nõuetele (Teede ja sideministri määrus nr 50, 18.05.2001.a), seega on veljed kasutuskõlblikud. Vaidlus taandub küsimusele, millises ulatuses peab kindlustusandja hageja kahjud hüvitama ja kas kindlustusandja garantiikirja saab käsitada konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusena. Viimasega seoses analüüsib kohus ka poolte väiteid selle kohta, kas garantiikirjast tulenes kostja kohustus maksta hagejale garantiikirjas toodud summas hüvitis, kuna kostja kui kindlustusandja kohustuste täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks tehtud toimingute algusest oli möödunud üle kahe kuu.

Kindlustusandja hüvitamiskohustus tuleneb VÕS § 476 lg-s 1 sätestatust. VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et hagejal oleks tekkinud kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel tema poolt näidatud suuruses summas 105’768.- krooni. Asjatundja arvamusega (tl 50) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused valuveljed (kaks vasakpoolset velge) XXX vastasid mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavatele nõuetele ja on kasutuskõlblikud. Kostja on selgitanud, et asjatundja arvamuses on käsitletud kõiki nelja velge kui XXX 9,5J x 19H2, kuid tegelikult on kaks velge XXX VI multi 8,5*19 ja kaks velge XXX VI multi 9,5*19. Tegelikult kontrolliti kahte XXX VI multi 8,5*19 ja kahte XXX VI multi 9,5*19 velge. Seadusest ei tulene, et kostja kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud oli kostja kohustatud tegema kahe kuu jooksul ja enne täitmiskohustuse ulatuse kindlaksmääramise toimingute lõpetamist (VÕS § 450 lg 1). Hageja poolt esitatud pretensioonidest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud selgitust, miks toimingud veel lõpetatud ei ole. Kohus on seisukohal, et isegi kui käsitleda hageja pretensioone selgituse nõudmisena, ei tulene seadusest kostja kohustust tasuda hagejale garantiikirjas nimetatud summa (VÕS § 450 lg 3). Kohus on seisukohal, et kostja garantiikirja ei saa käsitleda konstitutiivse võlakirjana, kuna hageja pole tõendanud poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus. Nimetatu ei tulene ka poolte poolt esile toodud asjaoludest, mille kohaselt ei olnud kindlustusandja saanud enne garantiikirja väljastamist kontrollida velgede seisundit ja kahju suurust ning tugines hageja poolt esitatud andmetele. Kui analüüsida VÕS § 30 lg-s 1 sätestatut, käsitletakse nimetatud normis kahte erinevat liiki võlatunnistust – lepingut, millega luuakse kohustuse täitmist selliselt, et 1) lubadusega luuakse iseseisev kohustus või 2) millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kui esimese näol on tegemist konstitutiivse, siis teise näol deklaratiivse võlatunnistusega. Kohtu arvates on kostja tunnistanud kohustuse olemasolu. Kuivõrd tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on kostja kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja on tõendanud, et tal ei ole kohustust maksta hageja poolt hagiavalduses nõutud hüvitist, kuivõrd vaidlusalused valuveljed olid kasutuskõlblikud ja kostjal ei tekkinud selles ulatuses kindlustushüvitise maksmise kohustust. Vastupidist hageja käesoleva vaidluses tõendada ei suutnud ja hagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Hageja seisukohti velgede tagastamise osas kohus ei analüüsi, kuna nimetatud osas nõuet esitatud ei ole. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jäetakse hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.