Kostja: XX (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Primero Finance OÜ hagi XX vastu osaliselt.
2.Välja mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks 09.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr x tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 03.08.2024 kuni 03.04.2025, s.o kokku 2458,77 eurot ja viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Edasiulatuvalt välja mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks 09.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr X tulenevad osamaksed alates 03.05.2025 kuni 03.10.2025, s.o kokku 2209,53 eurot järgmise maksegraafiku alusel: Tasumise kuupäev 03.05.2025
4.Mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
5.Jätta hageja menetluskulud 49,51% ulatuses kostja XX kanda ja 50,49% ulatuses hageja Primero Finance OÜ kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 381,22 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Primero Finance OÜ esitas 12.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7007,47 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 29.12.2024 määrusega asja esimese astme kohtu menetlusse. Pärnu Maakohus 02.01.2025 määrusega kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.
2.Hageja esitas hagiavalduse 09.01.2025 ning selle täienduse 21.01.2025. Avalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ ja XX 09.08.2023 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. X. Laenulepingu alusel kohustus hageja andma kostjale laenu summas 7500 eurot ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa, mille arv ja sagedus lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on esitatud maksegraafikus. Laenusaaja kohustus tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid 403,29 eurot kuus (välja arvatud esimene makse, mille suurus oli 364,68 eurot) 26 kuud (kuni 03.10.2025), intressimääraga 31,92% aastas ehk 0,0874% päevas. Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks mootorsõiduki x, väljalaskeaasta 2007, registreerimisnumber x, kerenumber x. Sõiduki otsene valdus aga jäi kostjale. Tagatislepingu punkti IV 1.5. järgi, kui kostja on kõik laenumaksed 2 (8)
nõuetekohaselt tasunud, annab hageja sõiduki omandi kostjale.
3.21.01.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 15.08.2024 määruse kostjale kätte 23.01.2025 (KÄPO).
4.Kostja esitas 23.01.2025 järelpärimise, kuid sisuliselt hagiavaldusele ei vastanud.
5.Kohus kutsus pooled 01.04.2025 kohtuistungile. Istungile ilmus hageja, istungile jättis ilmumata kostja. Kohus luges kohtukutse kostjale kättetoimetatuks, kostja ei teavitanud, miks ta istungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 09.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr. X, mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Primero Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt 3 (8)
eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 09.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. X sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Lepingu nr. X kohaselt oli intressimäär 32,3% aastas ja krediidi kulukuse määr 36,35% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduse punktides 1.7.- 1.13. selgitanud tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks läbiviidud analüüsi, mille tulemusel jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline (dtl 27-30). Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega selgitas hageja, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks sai hageja andmed kliendilt endalt, sisemistest ja välimistest andmebaasidest nagu Creditinfo, Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded. Kõiki andmeid, mida krediidiandja teada sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitas krediiditaotlusega mh ülalpeetavate arv, sissetulekud, kohustused, EMTA sissetuleku väljavõtte. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1300 eurot, kohustusteks 200 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot. Kostjal on üks ülalpeetav. Kostja andis nõusoleku Maksu- ja Tolliameti andmete saamiseks ja kontrollis kostja viimase kolme kuu sissetulekuid 09.08.2023 seisuga. Hageja arvestas saadud andmete tulemusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1151,51 eurot. Eeltoodud andmetest nähtub, et kostjal oli püsiv tööleping alates 07.02.2022 tööandjaga x. Lisaks eeltoodule kontrollis hageja kostja konto väljavõtet. Tuvastati, et kostjal puudusid hasartmängu maksed, inkassomaksed jms. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1196 eurot. Kuivõrd kostja viimase kuu palk oli madalam, kui kahe eelneva kuu palk, siis arvestas hageja kostja palgaks viimase kuu kõige väiksema palga. Krediidivõime hindamisel on hageja arvestanud kostja sissetulekuks 1196 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot ja kohustusteks 381 eurot. Taotletava laenu igakuine osamakse on 403,29 eurot. Seega jäi peale majapidamiskulude, igakuiste kohustuste ja laenu kuumakse maha arvestamist kliendile vabu vahendeid 186,71 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal oli üks ülalpeetav. Hageja arvestas, et kliendile peab peale kohustuste ja välja antava laenu kuumakse tasumist jääma vähemalt 15% palgast. Krediidiandja veendus analüüsi tulemusel, et kostja on krediidivõimeline, sh krediidiandja on järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid. Hageja täiendas oma seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas 21.01.2025, milles leidis et pangakonto väljavõtte analüüs kolme kuu vältel on piisav, et näha laenutaotleja sissetuleku regulaarsust. Hageja selgitas, et on ekslikult hagiavaldusse märkinud, et kostjal puudusid hasartmängu maksed, inkassomaksed jms. Kostjal olid laenumaksed ja hasartmängu maksed ja hageja arvestas ja hindas nimetatud makseid kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Hageja hinnangul ei mõjutanud kostja hasartmängu maksed tulevase krediidi nõuetekohast tagasimaksmist. Kostja ei kulutanud märkimisväärset osa sissetulekust hasartmängudele. Kostja tasus 7 maksegraafikujärgset makset, mis tähendab, et laenu saamise hetkel oli kostja võimeline tasuma igakuiseid laenu makseid ja alles 8 kuud peale laenu väljastamist tekkisid kostjal makseraskused. Hageja arvestas kostja ühekordse väljamaksega Julianus Inkassole summas 25,17 eurot. Hageja selgitas, et alati enne lõpliku laenuotsuse tegemist helistab hageja laenutaotlejale ja täpsustab asjaolusid. Telefoni vestluse käigus selgus, et tegemist oli ühekordse maksega. Täiendavalt esitas hageja nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on 4 (8)
krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul hinnata kostja krediidivõimelisust parema hoolsusega. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta, ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli laenutaotluses kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Hagiavaldusest ja selle lisadest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbiviidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kostja keskmine töötasu oli 1196 eurot, tal oli laenukohustusi keskmiselt 250 euro ulatuses kuus, kostjal on ülalpeetav. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt maksed hasartmängudele ning inkassofirmale. Kostja laenumakse, mis tuleneb haginõude aluseks olevast laenulepingust oli 403,29 eurot kuus. Hinnates tõendeid kogumis, on kohus jõudnud veendumusele, et täiendav laenumakse summas 403,29 eurot kuus oli kostjat koormav. Hageja pidi teadma, et kostjal on ülalpeetav ja teised finantskohustused. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
12.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13.Hageja on 09.01.2025 hagiavalduses selgitanud, et kostja teostas seitse maksegraafikujärgset makset ja rohkem makseid ei teostanud. Sellega jäi kostja alates 03.04.2024 maksetega viivitusse. Kostja jättis tasumata lepingu järgi 03.04.2024, 03.05.2025 ja 03.06.2026 osamakse. Hageja saatis kostjale 03.06.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitati et laenuandja annab võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 17.06.2024, võlgnevuse mittetasumise korral ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 19.06.2024 üles. Kostjal ei ole vastuväiteid osas, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Hageja esitas 21.01.2025 nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja selgitas, et kostja on teinud 7 tagasimakset kogusummas 2831,70 eurot. Seega kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 2831,70 eurot põhiosa katteks, siis on põhiosa jääk 4668,30 eurot (75002831,70=4668,30). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 19.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega võlas. Sellisel juhul oleks kostja tasunud osaliselt 03.08.2024 osamakse. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, millega palub välja mõista tänaseks tasumata osamaksed, osaliselt 03.08.2024 osamakse ning täielikult osamaksed 5 (8)
03.09.2024 kuni 03.01.2025 kogusummas 1477,85 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus alates 03.02.2025 kuni 03.10.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed kogusummas 3190,45 eurot. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 29.03.2024, siis ei ole kostja maksegraafikus märgitud kuupäevadest kinni pidanud, reageerinud lepingu ülesütlemisele, tagastanud autot ega suhelnud hagejaga auto üleandmise või võlgnevuse likvideerimise osas ning on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Täiendavalt selgitas hageja, et kui kõik kostja maksed arvestada põhiosamakse katteks, siis viivist ei lisandu.
14.Laenulepingust nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 03.09.2023 – 03.10.2025 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Kohus tuvastab, et kostjal tekkis võlg 03.08.2024. Kui arvestada kõik kostja poolt tasutud summas laenulepingus toodud maksegraafiku järgselt põhiosa katteks, siis ei olnud kostja ei 03.04.2024, 03.05.2024 ega ka 03.06.2024 seisuga viivituses kolme järjestikuse maksega. Seega ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 19.06.2024 üles öelda ning leping kehtib. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.
14.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt p 14). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingu viimane osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 03.10.2025, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule 21.01.2025 ümberarvutuse ja taotleb kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist. Hageja avaldas, et kostjalt on toimunud laekumisi hagejale laenu põhiosa katteks 2831,70 eurot ja intressi katteks 0 eurot (dtl 95), s.o kokku 2831,70 eurot. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa põhivõla katteks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus peab põhjendatuks ja rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud põhivõla väljamõistmiseks ja tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksete väljamõistmise nõudes. Kostja ei ole pärast 29.03.2024 võlausaldajale makseid teinud, samuti ei ole kostja kohtumenetluses omapoolset seisukohta esitanud. Tulenevalt hageja ümberarvestustest, on 6 (8)
kohtuotsuse tegemise ajaks põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 03.08.2024 (osaliselt) kuni 03.04.2025, s.o kokku summas 2458,77. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed alates 03.05.2025 kuni 03.10.2025, s.o kokku summas 2209,53 eurot, mis tuleb kostjal tasuda vastavalt otsuse resolutsioonis toodud maksegraafikule.
15.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“
16.Hageja märkis oma 21.01.2025 vastuses kohtule, et on ümberarvestusega arvestanud kõik laekumised vaid põhinõude katteks. Seega, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja on sel juhul oma intressi nõudes loobunud, jätab kohus hageja intressinõude kostja vastu rahuldamata.
17.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud.
18.Hageja on 21.01.2025 vastustes märkinud, et juhul kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kui kõik kostja maksed arvestada põhiosamakse katteks, siis viivist ei lisandu. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt ning tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksetelt viivist. Kohus on aga seisukohal, et kuna ülesütlemine ei ole kehtiv, siis sissenõutavaks muutunud summa puhul tuleb viivis välja mõista alates kohtotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
19.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 403 4 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid. Kuivõrd hageja on oma 21.01.2025 menetlusdokumendis arvestanud kõik laekumised põhinõude katteks ning loobunud täielikult kõrvalnõuetest (sissenõudmiskulud, viivis, jm), jätab kohus hageja kõrvalkulude nõude kostja vastu rahuldamata.
20.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
21.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud 7 (8)
riigilõiv 770 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 770 eurot.
23.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 9484,22 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (4695,30 s.o 49,51%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 49,51% ulatuses kostja kanda ja 50,49% ulatuses hageja kanda. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 381,22 eurot (49,51% 770-st).
24.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
25.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.