iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel II: Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2007.a
Kohtuistungil osalenud
-
kostja esindajad Kristjan Kann ja Dragan Perovic
isikud
-
kolmas isik hageja poolel Evelyn Roots
-
kolmas isik kostja poolel I esindaja Jaanus Mägi
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28. septembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.26. jaanuaril 2005.a esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palus kohtul tühistada 28. juulil 2004.a Tallinna notar Evelyn Roots büroos sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kohustada pooli lepingu tühistamise tulemusena tagastama lepingu järgi saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Tsiviilasja menetluse käigus on hageja oma hagi eset korduvalt muutnud. Viimases 18. oktoobri 2006.a avalduses on hageja esitanud samad nõuded. Hagis esitatud alusetu rikastumise nõude on kohus jätnud 12. veebruari 2007.a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud nimetatud nõudelt kohtu määratud tähtajaks riigilõivu (vt toimik, II k, lk 295-296).
2.Hageja väidete kohaselt kuulus hagejale xxx asuv kinnistu (registriosa nr xxx). Samal kinnistul tegutses hagejale kuuluv kemikaalide ja keemiakaupade müügiga tegelev ettevõte OÜ xxx (registrikood xxx). Hageja ja xxx OÜ (registrikood xxx) (hagis ilmselt ekslikult märgitud osaühing (OÜ) xxx) vahel oli sõlmitud 9. oktoobril 2001.a müügi eelleping kinnistu ühe osa müügiks. Vastav osa oli kokkuleppe alusel antud ka tulevase ostja kasutusse. Selle osa võõrandamine pidi toimuma pärast kinnistu jagamist ja nende moodustatud kinnistute kinnistusraamatusse kandmist. Eellepingu järgi oli selle eest hagejale tasutud 800000 krooni. Kinnistu jagamise korraldamiseks pöördus hageja arhitekt M.Tääker ́i poole ning tellis temalt vastavad tööd. Tööde teostamine on hagejast mittesõltuvatel asjaoludel lõpetamata. 2003.a kevadel hakkas eellepingu teine pool (xxx OÜ) nõudma kinnistu müügilepingu sõlmimist või eellepingu alusel tasutud summa tagastamist. Kuivõrd hagejal tekkisid raskused rahaliste kohustuste täitmisega, otsustas ta kinnistu ning sellel asuva ettevõtte kauba võõrandada ning asus otsima ostjat. 2004.a kevadel pöördus hageja osaühing (OÜ) xxx (3. isik kostja poolel) poole saamaks õigusabi arhitekt M.Tääkerilt tellitud tööde kättesaamiseks või arhitektile ette makstud raha tagasisaamiseks. Hageja probleemiga hakkas advokaadibüroos tegelema xxx. Viimane oli nõus hagejat abistama ka läbirääkimistes hagejale kuuluva kinnistu võimalike ostjatega. Hageja väitel ei soovitanud xx aga hagejal ühegi leitud ostjaga lepingut sõlmida. Samas pakkus xxx hagejale omapoolset abi ostja leidmiseks. 2004.a juulis tuli hageja juurde xxx ning avaldas soovi hagejale kuuluva kinnistu ostmiseks koos keemiakaubaga. Läbirääkimiste käigus selgus, et xxx oli hästi informeeritud nii kaupadest kui kinnistu müügiga seotud asjaoludest. Läbirääkimiste käigus jõudis hageja ostjaga kokkuleppele nii hinna kui muude tingimuste osas. Hageja teavitas xxx ostja leidmisest ning palus abi müügilepingu ettevalmistamisel vastavalt ostjaga kokkulepitud tingimustele. Hageja andis ostjale ja xxx keemiakaupade nimekirjad, et need vormistataks kinnistu müügilepingu lisadeks. Samuti leppisid hageja ja H.Hääl kokku, et lepingu projekt oleks valmis vähemalt nädal enne notariaalse lepingu sõlmimist, et hagejal jääks piisavalt aega lepingu sisuga tutvuda. Lepiti kokku, et xxx
valmistab ette lepingu projekti ning pärast ostjapoolse kaupade nimekirjaga tutvumist ja lepinguprojekti valmimist broneeritakse notaris aeg lepingu sõlmimiseks. Muu jutuajamise käigus selgus, et osja (xxx) ja hageja nõustaja xx on omavahel mingil viisil sugulussidemetes. Hageja järgmisel telefoni teel nõustaja xx poole pöördumisel teatas viimane, et tema kui hageja esindaja on kõik hageja poolt soovitud tingimused lepingusse (lepingu projekti) sisse viinud ning hageja huvid olevat lepingus igati kaitstud. xxx teatas samuti, et on omal initsiatiivil notar Evelyn Roots ́iga notariaalse lepingu sõlmimise aja kokku leppinud ning broneerinud tehingu vormistamiseks kaks aega: 28. juuli 2004.a ja 9. august 2004.a. Kuivõrd esimese broneeritud ajani olid jäänud loetud päevad, soovis hageja saada tutvumiseks lepingu projekti. Vastuseks olevat xxx teatanud, et seda pole vaja ning et dokumendid on notarile juba edastatud. Lisaks olevat xx väitnud, et eellepingu teine pool avaldab oma rahade kättesaamiseks tugevat survet ja ka xxx pidi soovima lepingu sõlmimist võimalikult kiiresti. Seetõttu soovitas nõustaja hagejal nõustuda broneeritud aegadest varasemaga. Nimetatud asjaolu peab hageja tahtlikuks moonutamiseks ja väljapressimiseks. Paar päeva enne tehingu vormistamist käis hageja veelkordselt advokaadibüroos, et kohtuda ostjaga ja tutvuda lepingu projektiga. Ostjaga hagejal kohtuda ei õnnestunud ning projekti hagejale ei tutvustatud. xxx aga kinnitas veelkordselt, et kõik tingimused on lepingus kirjas hageja soovide kohaselt. Notariaalse tehingu (kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu) vormistamisele läks hageja koos oma nõustaja xxx ja xxx OÜ-st xxx. Seal viibisid ka xx ja xxxx Notaris vormistati esmalt eellepingu lõpetamise kokkulepe (vt toimik, I k, lk 35-38). Nimetatud tehingu sisu vastas hageja tahtele ning selles osas hagejal pretensioonid puuduvad. Kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust luges notar ette lepingu põhiteksti, mida omakorda kommenteerisid xxx ja xxx. Pärast ettelugemist kirjutas Kxxx koheselt lepingule ja selle juurde kuuluvatele dokumentidele nendega eelnevalt tutvumata alla. Hageja väitel ei olnud aga tema nõus lepingu punktiga vastavalt millele pidi hageja lepingu järgi tasuma OÜ-le xxx 109000 krooni. Selle summa tasumiseks oli kokku lepitud eraldi lepingu sõlmimine ja arve esitamine. Nimetatud punkti pärast olevat hageja, tema nõustajate ja notari vahel tekkinud sõnavahetus. Selle käigus viidi hageja endast välja, tema tervis halvenes ning ta pidi ravimeid tarvitama. Lisaks ei kajastanud lepingu põhiosa keemiakaupade omandi ülemineku tingimusi. xxx sõnul pidi kinnistu ja sellel asuvate keemiakaupade üleandmise kord olema fikseeritud lepingu lisades ning ta asus lisas kirjapandut hagejale lahti seletama. Pärast ravimite mõju avaldumist ning hageja rahunemist kinnitas xxx veelkordselt kõikide tingimuste korrektsust. Nõustaja märkis, et rahad on makstud notari deposiiti ja ostja on lepingu juba allkirjastanud. xxx andis hagejale sulepea, osundades kohtadele, kuhu hageja peab alla kirjutama. Hageja allkirjastas lepingu heauskselt ning tervislikust seisundist tuleneva ebakindluse ja hirmu ajel. Hageja soovis allkirjastada lepingu lisana ka keemiakaupade nimekirju nende kaupade üleandmise-vastuvõtmise kinnitamiseks, kuid hageja nõustajad ning ostja esindaja väitsid, et seda ei ole vaja notariaalselt vormistada ning see ei olevat ka võimalik, kuna eelnevalt tuleb teostada nimetatud kaupade inventuur. Hageja asus kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga tutvuma järgmisel päeval (s.o 29.07.2004.a) kodus, rahunenuna ja turvalises keskkonnas. Selgus, et ta oli nõustajaid ja teisi lepingu sõlmimisel osalenud isikuid usaldades ning nende poolt eksimusse viiduna alla kirjutanud lepingule ja selle lisadele, mis ei vastanud hageja poolt soovitud tingimustele. Nii selgus lepingu lisast nr 1, et vastupidiselt hageja poolt soovitule ja nõustaja xxx poolt kinnitatule ei sisaldu lepingus tingimusi, mis viitaks keemiakaupade üleandmisele ja vastuvõtmisele. Märgitud oli üksnes 2-kuuline tähtaeg kinnistu üleandmiseks ostjale. Vastava tingimuse mittetäitmisel pidi hageja hakkama tasuma ostjale leppetrahvi iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva ees. Sellisest tingimusest ei olnud hagejat informeeritud kellegi poolt. Algse kokkuleppe kohaselt pidi olema hageja kohustuseks vedada kinnistult ära angaar, trepp, kamin ja saun. Selleks soovis
hageja kinnistu üleandmise tähtaega pikendada paari kuu võrra, arvates lepingu allakirjutamisest. Hageja helistas xxx ning avaldas rahulolematust sõlmitud lepingu tingimusega. Samuti helistas hageja notarile ning üritas esitada protesti sõlmitud lepingu vastu. 6.augustil 2004.a edastas hageja notarile avalduse, mille sisuks oli hageja soov sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingust taganeda lepingu tühisuse tõttu (vt toimik, I k, lk 39). Vastuseks nimetatud avaldusele teatas notar telefoni teel, et tema seda lepingut tühistada ega tagasi pöörata ei saa. 2004.a septembris helistas hagejale ostja (kostja) esindaja ning tundis huvi, millal hageja lepinguobjektiks olnud kinnistu vabastab ning kostjale üle annab. 14. oktoobril 2004.a kirjutas hageja OÜ-le xxx avalduse, milles palus tagastada 109000 krooni (vt toimik, I k, lk 40). Nimetatud avaldusele ei ole advokaadibüroo vastanud. 11. detsembril 2004.a sai hageja ostjalt teatise, milles on ära toodud ka leppetrahvi nõue (vt toimik, I k, lk 44). Selle saamisel veendus hageja lõplikult, et tegemist on kelmuse ja pettusega.
1.veebruaril 2005.a pöördus hageja notar xxx büroosse sooviga teha avaldus kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu teisele poolele lepingu tühistamiseks. 1. märtsil 2005.a vormistatigi notariaalne avaldus lepingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §§-ge 90, 92, 97, 98 ja 99 alusel. Avalduse edastas notar lepingu pooltele. Kostja sai notari poolt saadetud avalduse kätte 3. märtsil 2005.a. Kostja avaldusele omalt poolt vastanud ei ole. 23. märtsil 2005.a sõlmitud lepinguga on kostja hagejale kuulunud kinnistu edasi võõrandanud. Eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et kostja koos OÜ-ga xxx on viinud hageja eksimusse ning käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete vastaselt. Hageja usaldas maineka advokaadibüroo nõustajaid, kes osutusid aga tehingust saadava varalise õiguse (tulu) nimel asuda kutse-eetika vastaselt ja pahatahtlikult tegutsema hageja kui kliendi huvide vastaselt. OÜ xxx avaldas hagejale ebaõigeid asjaolusid ning tekitas teadvalt hagejale ebaõige ettekujutuse tehingu sisust ja tagajärgedest, viies hageja tahtlikult eksimusse eesmärgiga kallutada teda tehingut tegema tingimustel, mis ei vastanud hageja poolt soovitule. Samuti märgib hageja, et nõustaja koos oma kolleegiga kasutas hageja suhtes psühholoogilist survet, teades seejuures hageja tervisliku seisundiga seotud üksikasju, millest ta oli hageja poolt avaldatud andmete põhjal täielikult teadlik. OÜ xxx kasutas hageja suhtes ka kaudset ähvardust, kallutades hagejat sellisel viisil tehingut kiirendatud korras teostama eesmärgiga saada kiirendatud korras kätte osa oma varalisest õigusest, s.o vahendustasu. Kostjale heidab hageja ette teadvalt ebaõigete asjaolude avaldamist. Kostja avaldas algselt soovi omandada kinnistu koos sellel asuvate kaupadega, mille omandamisest (nagu hiljem selgus) ta tegelikult huvitatud ei olnud. Kostja esindaja, olles väidetavalt sugulussidemetes hageja nõustajaga, leppis viimasega kokku oluliselt teistsugustes tehingu tingimustes võrreldes esialgsete kokkulepetega. See nähtub tehingu käigus sõlmitud kinnistu müügilepingu sisust, selle lisadest ning tehingu järgselt hagejale esitatud avaldustest. Varasema kokkuleppe põhitingimuseks oli hageja väitel kinnistu ost-müük koos kinnistul asuvates laohoonetes asuvate kaupadega, millised kuulusid hageja omandis olevale äriühingule ja mida hagejal ei olnud võimalik nende kaupade iseloomust tulenevalt mujale ümber paigutada. Kostja pahausksust näitab hageja hinnangul ka see, et pärast lepingu tühistamise avalduse saamist sõlmis kostja võimalikult kiiresti lepingu kinnistu edasivõõrandamiseks.
3.Hageja hinnangul on OÜ xxx koostöös kostjaga hageja lepingu sõlmimisele kallutamise eesmärgil toime pannud tegusid, mis vastavad TsÜS §§-des 94, 95, 96 ja 97 sätestatud tunnustele eesmärgil kallutada hagejat teostama tehingut seisundis, mis vastab TsÜS §-s 92 toodud tunnustele. Samuti käitusid kostja ja OÜ xxx hea usu ning mõistlikkuse põhimõtte vastaselt ning rikkusid häid kombeid nii lepingueelsetel läbirääkimistel kui lepingu sõlmimisel. Hageja leiab, et sellistel tingimustel ei oleks tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks teinud seda olulistelt teistsugustel tingimustel. Hageja on hagiavalduses
lisaks osundanud TsÜS §§-dele 84 ja 86, § 90 lg-le 2 ning §§-dele 98 ja 99, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) §§-dele 6 ja 7.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.Kohtule 6. juunil 2005.a esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja, et hagiavalduses sisalduvad pretensioonid on eeskätt suunatud hageja esindaja OÜ xxx vastu. Kostjale jääb seetõttu arusaamatuks, miks ei esita hageja esindussuhtest tulenevaid nõudeid OÜ xxx vastu, vaid nõuab
28.juulil 2004.a hageja ja kostja vahel sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist. Kostja on nii lepingu sõlmimisel kui lepingu täitmisel käitunud hageja suhtes korrektselt. Hageja väidab, et asus kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga tutvuma 29. juulil 2004.a ning avastas selle käigus, et leping ja selle lisad ei vasta tema poolt soovitud tingimustele. Samas on hageja lepingu tühistamise avalduse esitanud alles 1. märtsil 2005.a, s.o 7 kuud hiljem. Kostja osundab TsÜS §-le 99, mille kohaselt võib tehingu tühistada ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude kokkusattumise korral kuue kuu jooksul arvates päevast, mil vastava asjaolu mõju lakkas ning pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Seega on hageja mööda lasknud seaduses sätestatud hagi esitamise tähtaja ning kostja palub kohaldada selles osas hagi aegumist. Kostja hinnangul puudus hagejal kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu tühistamisavalduse esitamiseks ka sisuline alus. Tühistamisavaldus peab vastama kindlatele tingimustele, et see tooks kaasa seaduses nimetatud tagajärjed (tehingu kehtetuse algusest peale). Tehingu saab lugeda tühiseks juhul kui esineb seaduses sätestatud tühistamise alus. Pelgalt hageja suvast lähtuva tehingu tühistamise avalduse tegemine ei mõjuta lepingu kehtivust ega muuda kahepoolselt sõlmitud lepingut õiguslikult olematuks. Isik, kes tehingu tühistamisele tugineb, peab suutma ära näidata tühistamise aluseks olevad asjaolud ja neid asjaolusid tõendada. Hagiavalduses on hageja viidanud mitmetele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetele, mis käsitlevad tühiseid tehinguid, heade kommete või avaliku korraga vastuolus olevaid tehinguid ning tehinguid, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Samas ei ole hageja kostja hinnangul välja toonud ühtegi õiguslikku alust, millest tulenevalt ta leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on tühine. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ta leiab, et 28. juulil 2004.a tehtud tehing on heade kommete või avaliku korraga vastuolus või siis tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Hageja nõuete rahuldamiseks puuduvad kostja arvates kehtivas õiguses nii materiaal- kui protsessuaalõiguslikud vahendid.
MENETLUSE KÄIK
5.30. detsembri 2005.a määrusega kaasas kohus iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel menetlusse OÜ xxx ja OÜ xxx. 27. detsembri 2006.a määrusega kaasas kohus hageja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse Tallinna notari Evelyn Rootsi.
6.10. septembril 2007.a toimunud kohtuistungile hageja ega tema esindaja ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ning kohast oli hageja teadlik. 7. septembril 2007.a esitas hageja kohtule kirjaliku taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Taotlust põhjendas hageja asjaoluga, et tal endal ei ole tervislikel põhjustel võimalik kohtuistungile ilmuda. Uue esindaja M.Smirnova ́ga olevat hageja sõlminud (suulise) lepingu 5. septembril 2007.a. Samas peab M.Smirnova 10. septembril 2007.a (kell 12.00) osalema istungil Tallinna Ringkonnakohtus. Teise esindaja A.Sergejev ́i volikirja kehtivus on hageja väidete kohaselt peatatud (vt toimik, III k, lk 38-40). Kostja palus kohtuistungil jätta hageja taotlus istungi edasilükkamiseks rahuldamata ning lahendada asi sisuliselt hageja osavõtuta. Kohus jättis hageja taotluse istungi edasilükkamiseks
rahuldamata ning pidas võimalikuks rahuldada kostja taotlus asja sisuliseks lahendamiseks. Hageja taotluse jättis kohus rahuldamata, kuna kohtu hinnangul oli hagejal piisavalt aega, et osaleda 10. septembri 2007.a istungil isiklikult või esindaja kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 1 on menetlusosalisel muu hulgas õigus osaleda menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kutse kohtuistungile 14. mail 2007.a isiklikult kätte saanud (vt toimik, III k, lk 32). Lepingu (uue) esindajaga on hageja aga väidetavalt sõlminud 5. septembril 2007.a. Hageja ei ole millegagi põhjendanud, miks ta sõlmis lepingu uue esindajaga rohkem kui kolm kalendrikuud pärast kohtukutse kättesaamist. Seejuures oli lepingu sõlmimise ajaks määratud kohtuistungini toimumiseni jäänud kolm tööpäeva. Samuti on hagejal olemas teine esindaja A.Sergejevi näol (vt toimik, II k, lk 321). Hageja ei ole oma taotluses täpsemalt selgitanud A.Sergejevi volituste (volikirja) peatumise põhjust. Vastavalt TsMS § 200 lg-le 1 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi teine lõige paneb kohtule kohustuse mitte lubada menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada ning menetlust venitada. Kohtuistungil jäid sellel viibinud menetlusosalised esitatud väidete juurde, kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus võttis kohtuistungil vande all seletused kostja seadusjärgselt esindajalt K.Kann ning kolmandalt isikult E.Roots.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Pooltel puudub vaidlus, et 28. juulil 2004.a sõlmisid pooled kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja võõrandas kostjale Tallinnas Vana-Kuuli 21 asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, vana registriosa nr 33237 (vt toimik, I k, lk 16-22). Vastava notariaalakti koostas ja tõestas Tallinna notar Evelyn Roots. Ostuhind oli lepingu punkti 2.1 kohaselt 1588984 krooni, millest 800000 krooni kuulus notarikontolt lepingu punkti 2.2 järgi välja maksmisele OÜ-le xxx, 109000 krooni OÜ-le xxx ning 679984 krooni hagejale. 1. märtsil 2005.a on hageja notariaalselt tõestatud avaldusega 28. juulil 2004.a sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühistanud kui olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu (vt toimik, II k, lk 100-112). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid nimetatud avalduse kättesaamise kohta.
9.Pooltel vaidlevad 28. juulil 2004.a sõlmitud lepingute kehtivuse üle.
10.Algses hagiavalduses palus hageja kohtul tühistada poolte vahel 28. juulil 2004.a sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kohustada pooli tagastama lepingu järgi saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 1. juulil 2005.a esitatud avaldusega muutis hageja hagi eset, paludes tuvastada eelnimetatud tehingu ning lepingueelsete läbirääkimiste tühisus nende vastuolu tõttu heade kommetega ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. 18. oktoobri 2006.a avalduses on hageja esitanud taas samad nõuded, mis algses hagiavalduses, s.t palunud kohtult nii müügilepingu kui asjaõiguslepingu tühistamist. Alates 1. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 98 lg 1 näeb ette, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Seega tulnuks hagejal tehingu tühistamiseks esitada tehingu teisele poolele (kostjale) tühistamisavaldus, mitte pöörduda tehingu tühistamise nõudega kohtusse (vt nt: Riigikohtu 31. märtsi 2004.a otsus tsiviilasjas nr 32-1-29-04 (p 17)). Seega ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning juhindudes alates 1. jaanuarist 2006.a kehtiva TsMS § 423 lg 2 p-st 2 oleks kohtul olnud õigus jätta kõnealuse nõude osas hagi läbi vaatamata. Igal juhul ei saa hageja nõue lepingute tühistamiseks kuuluda eeltoodust lähtuvalt rahuldamisele. Nimetatud õiguslikule asjaolule on sisuliselt juhitud hageja tähelepanu ka käesolevas tsiviilasjas 27. jaanuaril 2005.a tehtud määruses (vt toimik, II k, lk 62-63).
Arvestades ülaltoodut, jätab kohus hagi rahuldamata.
11.Kohus märgib, et 1. märtsil 2005.a (seega pärast hagiavalduse esitamist) on hageja TsÜS § 98 lg 1 kohase avalduse tehingu tühistamiseks teinud, mille kostja on ka kätte saanud. Samas on tehingu tühistamise õigus seatud sõltuvusse TsÜS § 99 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadest. TsÜS § 99 lg 1 järgi võib tehingu tühistada ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; ning pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt ei või hoolimata paragrahvi 1. lõikes sätestatust tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb see tähtaeg kümne aastani. Tühistamistähtaegadega seonduvat on hagejale asja materjalidest nähtuvalt selgitanud ka tühistamisavalduse tõetanud notar (vt toimik, II k, lk 101).
12.Lähtudes hageja väitest, et ta asus lepingu sisuga tutvuma järgmisel päeval (s.o 29.07.2004.a) kodus rahunenuna ja turvalises keskkonnas, pidi ta nimetatud päeval saama teada ka eksimusest (või pettusest) tehingu tegemisel ning 30. juulist 2004.a hakkas järelikult kulgema TsÜS § 99 lgs 1 nimetatud tähtaeg. Tehingu tühistamise tähtaeg lõppes seega 31. jaanuaril 2005.a ning hilisemalt puudus hagejal õigus 28. juulil 2004.a sõlmitud lepinguid vaidlustada (tühistada). Kohus märgib, et 1. märtsiks 2005.a oleks hageja poolt välja toodud asjaoludest lähtuvalt (s.t hagejal tutvus sõlmitud lepingutega 29. juulil 2004.a kodus rahunenuna ja turvalises keskkonnas) TsÜS § 99 lg 1 järgi lõppenud tähtajad tehingu tühistamiseks ka muudel alustel (ähvardus, vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine). Kohus lisab siinjuures, et TsÜS §-s 99 sätestatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, sest tühistamise õigus pole nõue, mis alluks aegumisele. Tegemist on preklusioonitähtaegade ehk õigust lõpetavate välistustähtaegadega. Seetõttu ei ole õiguslikult asjakohased kostja väited hageja tühistamisnõuete aegumise kohta.
13.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tehingu tühistamiseks peab poolel olema sisuline õigus tehing tühistada. Kohtul tuleb vaidluse korral kontrollida tehingu tühistamise materiaalsete ja formaalsete eelduste täidetust. Kuivõrd käesoleval juhul on hagi rahuldamine välistatud juba menetlusõigusest tulenevalt (otsuse p 10), ei pea kohus vajalikuks analüüsida üksikasjalikult küsimust, kas hagejal oli sisuliselt alus tehingu tühistamiseks või mitte. Kohus märgib siiski, et TsÜS § 92 lg-s 3 sisalduvad täiendavad eeldused tehingu vaidlustamiseks olulise eksimuse tõttu. Nimetatud sätte kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; või kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Käesoleval juhul nimetatud tehingu tühistamise tingimused täidetud ei ole. Hageja on väitnud, et kostja avaldas algselt soovi omandada kinnistu koos sellel asuvate kaupadega, mille omandamisest (nagu hiljem selgus) ta tegelikult huvitatud ei olnud. Olemasolevate tõendite põhjal hageja nimetatud väidet tõendatuks lugeda ei saa. Lisaks on hageja ise väitnud, et kinnistul asuvad kaubad olid hagejale kuuluva äriühingu (s.t mitte hageja enda) omandis. Seetõttu puudus hagejal ka sisuliselt võimalus kõnealuseid kaupu võõranda. Samuti omab hageja väidete hindamisel tähtsust asjaolu, et vaidlusalused kinnistu müügileping ja asjaõigusleping on notariaalselt tõestatud (TsÜS § 82). Notariaadiseaduse (NotS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt peab notar tehingute tõestamisel lähtuma tõestamisseaduses sätestatud korrast. Samuti peab notar NotS § 38 lg 1 järgi arvestama ametitoimingute tegemisel tõestamisseaduse (TõS) §§des 3, 4, 7 ja 8 sätestatuga. Vastavalt TõS §-le 4 keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Lisaks lasub notaril TõS § 18 kohaselt
selgitamiskohustus. Muu hulgas tuleneb TõS § 18 lg-st 2, et kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Lisaks näeb TõS § 11 lg 3 ette, et kui tehingus osaleja on raskesti haige, märgib notar selle asjaolu koos oma tähelepanekuga osaleja teo- ja otsusevõime kohta notariaalakti. Käesoleval juhul notariaalaktis vastavasisulised notari märkused puuduvad. Notar Evelyn Roots on vande all kohtule antud seletuses kinnitanud, et vähemalt väliselt ei täheldanud ta hagejal lepingute sõlmimise ajal mingeid terviseprobleeme ning tal ei tekkinud kahtlusi hageja otsustusvõime osas. Samuti puudusid igasugused alused arvata, et tehingut ei vormistata vastavalt osapoolte tahtele (vt toimik, III k, tl 45). Lähtudes eeltoodust, ei pea kohus usutavaks hageja väidet, et tal puudus lepingute sõlmimisel sisuliselt võimalus oma tahet avaldada.
14.Menetluse kestel on hageja väitnud ka seda, et 28. juulil 2004.a sõlmitud lepingud on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul tähendab tehingu heade kommete vastasus seda, et tehing ei saa olla ühiskondlikult aktsepteeritav ega õiguskorras kehtida. Poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohta sellist järeldust teha ei saa. Kohus peab vajalikuks seejuures rõhutada, et TsÜS §§-des 92, 94, 96 ja 97 nimetatud tehingu tühistamise aluseid ei saa esitada TsÜS §-st 86 tuleneva tehingu tühisuse põhjusena. Vastasel juhul kaotaks TsÜS § 99 regulatsioon mõtte. Analoogsele seisukohale on asutud Riigikohtu 22. oktoobri 2002.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02. Riigikohus on nimetatud lahendis leidnud, et (enne 01.07.2002.a kehtinud) TsÜS §§-des 72-74 toodud tehingu vaidlustamise aluseid ei saa esitada tühisuse alusena TsÜS § 66 lg 1 kohaselt, kuna vastasel juhul kaotaksid TsÜS §§ 72-74 sisuliselt oma mõtte. Kõnealusele õiguslikule aspektile on kohus juhtinud tähelepanu hagejale eelmenetluse käigus saadetud kirjas (vt toimik, II k, lk 218). Lisaks on hageja tehingute tühisuse hindamisel olnud ebajärjekindel. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on tehing (s.h heade kommetega vastuolus olev tehing) tühine seadusest tulenevalt ning puudub sisuline vajadus selle vaidlustamiseks (tühistamiseks). Ometigi on hageja 1. märtsil 2005.a teinud avalduse 28. juulil 2004.a sõlmitud lepingute tühistamiseks. Kohtu hinnangul on hageja sellega sisuliselt möönnud, et lepingute näol ei ole tegemist tühiste tehingutega (TsÜS 5. ptk 1. jao tähenduses).
15.Sõlmitud lepingute väidetav vastuolu hea usu põhimõttega (VÕS § 6) või mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 7) ei saaks iseenesest kaasa tuua tehingute tühisust. Riigikohtus on 29. märtsil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04 tehtud otsuse punktis 24 selgitanud, et hea usu põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses. Lepingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping võlaõiguse osundatud põhimõtetega kooskõlas.
16.Kooskõlas 1. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuli arvestada sama seaduse § 61 lg-s 1 nimetatud piirmääradega.
10.septembril 2007.a toimunud kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et kostja ei taotle menetluskulude (õigusabikulude) väljamõistmist hagejalt. Enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei ole taotlenud ka ükski teine menetlusosaline.
Hageja menetluskulud jätab kohus ülalosundatud TsMS § 60 lg-st 1 juhindudes hageja enda kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.