xxx hagi Osaühing xxx 79 107 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
hageja lepinguline esindaja: Maire Edesi (Maria Mägi Advokaadibüroo; asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117)
-
kostja: Osaühing xxx (registrikood xxx;
asukoht
xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
12. september 2007.a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja ja tema esindaja Maire Edesi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Osaühing xxx hageja xxx kasuks välja põhinõudena 79 107 (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada seitse) krooni ning viivitusintress perioodi eest alates 8. juulist 2005.a kuni 20. veebruarini 2007.a kogusummas 8306 (kaheksa tuhat kolmsada kuus) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Osaühing xxx kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28. septembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.17. juulil 2006.a esitas xxx Harju Maakohtule avalduse Osaühingu (OÜ) xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses 84638 krooni väljamõistmiseks. 21. juulil 2006.a tehti OÜ-le xxxmakseettepanek, mille võlgnik sai kätte 26. juulil 2006.a. Makseettepanekule vastuväidet ei esitatud. 18. augustil 2006.a tehti OÜ-le xxxmaksekäsk, mille võlgnik sai kätte 23. augustil 2006.a. 12. septembril 2006.a esitas OÜ xxx maksekäsule vastuväite.
14.septembri 2006.a määrusega andis kohtunikuabi xxx nõude OÜ xxx vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 13. oktoobri 2006.a määrusega jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas xxx vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-le 1 esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nimetatud määruse sai xxx kätte 23 oktoobril 2006.a.
2.30. oktoobril 2006.a esitatud hagiavalduses palub xxx OÜ-lt xxx välja mõista 84638 krooni, millest põhinõue moodustab 79107 krooni ning viivitusintress (viivis) 5531 krooni. 21. veebruaril 2007.a kohtule esitatud avalduses on hageja viivisenõuet suurendanud 8306 kroonini.
3.Hagejate väidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. juulil 2004.a võlakirja, mille alusel võttis OÜ xxx hageja käest laenu kogusummas 79107 krooni, s.h 2950 USD-d (päevakurss 1 USD = 12,7265 EEK), 100 EUR-i (päevakurss 1 EUR=15,6466 EEK) ja 40000 Eesti krooni. Võlakirja alusel kohustus kostja saadud laenu tagasi maksma 7. juulil 2005.a. Hagi esitamise hetkeni ei ole kostja hagejale laenu tagasi maksnud. Viivist nõuab hageja (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras) ajavahemiku 07.07.2005-20.02.2007.a eest. Hageja arvutuste kohaselt on kostja (20.02.2007.a seisuga) kohustuse täitmisega kokku viivitanud 593 päeva. Lähtudes intressimäärast 10,5% aastas, on viivisenõude suuruseks seega 8306 krooni.
4.Esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja lisaks ülalosundatud sättele tuginenud VÕS §-le 94 ja § 101 lg p-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
5.Kohtule 22. jaanuaril 2007.a esitatud kirjalikus vastuses leiab kostja, et hageja poolt nimetatud võlakiri (sõlmitud 07.07.2004.a) on õigustühine, kuna väidetavat laenusummat ei ole OÜ xxx xxx käest kunagi saanud. Võlakirja käendaja xxx küll pakkus kostjale laenu, kuid kokkuvõttes ei jõudnud pooled kokkuleppele saadavalt laenult makstava intressi osas. Kostja väitel sooviti antava laenu eest saada intressi 4% kuus (s.o 48% aastas), kostjat oleks aga rahuldanud intress määraga 4% aastas. Kostja märgib samuti, et hagejal ei ole esitada tõendit väidetava laenusumma üleandmise-vastuvõtmise kohta. Seega ei ole laenu andmine tõendatud. Samas kostja möönab, et võlakiri on allkirjastatud OÜ xxx juhatuse liikme xxx poolt. Kostja on kirjalikus vastuses avaldanud nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
MENETLUSE KÄIK
6.12. septembril 2007.a toimunud kohtuistungile (ega ka 21. mail 2007.a toimunud eelistungile) kostja ei ilmunud. Mõlema istungi toimumise ajast ning kohast oli kostja teadlik. Kohtukutsed on kätte toimetatud kostja juhatuse liikmele xxx vastavalt 28. märtsil 2007.a ja 26. mail 2007.a. Istungile ilmumata jätmise põhjustest kostja kohut teavitanud ei ole. 12. septembri 2007.a kohtuistungil palus hageja lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus pidas võimalikuks hageja taotluse rahuldada. Hageja jäi kohtuistungil varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas ja millises ulatuses on kostjal 7. juulil 2004.a sõlmitud võlakirjast (vt toimik, lk 25) tulenevalt täitmata kohustusi hageja ees. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohtu hinnangul on kõnealuse võlakirjana pealkirjastatud dokumendi näol tegemist laenulepinguga VÕS § 396 lg 1 tähenduses, s.t mitte võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 või § 369 lg 2 mõistes. Vastavalt VÕS § 396 lg-s 1 sisalduvale määratlusele kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlatunnistus on aga VÕS § 30 lg-st 1 lähtudes seevastu leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 396 lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Käesoleval juhul on võlakirjana pealkirjastatud dokumendist nähtuvalt kostja xxx isikus kohustunud võtma laenu hageja käest ning kohustunud summa tagasi maksma
7.juulil 2005.a. Lisaks xxx laenu käendanud laenu tagasimaksmist. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist võlgniku kinnitusega (konstateeringu vormis) teatava kohustuse olemasolu kohta, vaid fikseeritud on konkreetsete laenusummade üleandmise ja tagastamise kohustused. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatum lähtuda asja lahendamisel VÕS 22. peatükis sisalduvast laenulepingu regulatsioonist. Õiguslik kvalifikatsioon omab tähtsust eeskätt tõendamiskoormise aspektist. Lähtudes VÕS § 396 lg-s 1 sätestatust, sõltub kostja tagasimaksmiskohustuse tekkimine laenusumma eelnevast üleandmisest hageja poolt kostjale. Kuivõrd kostja on eitanud laenusumma reaalset üleandmist, lasub selle asjaolu tõendamisekoormis TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt hagejal. Seevastu kui vaadelda 7. juulil 2004.a sõlmitud võlakirja võlatunnistusena, peaks senist kohtupraktikat arvestades võlgnik (kostja) tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või et kohustus on lõppenud (vt nt: Riigikohtu 24. aprilli 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 (p 13-15)).
9.Kohus leiab, et 7. juuli 2004.a võlakirjas nimetatud laenusummade üleandmine kostjale on asja menetluse käigus tuvastamist leidnud. Laenu saamist summas 79000 krooni on kostja seadusjärgne esindaja xxx sisuliselt kinnitanud 8. novembril 2005.a koostatud seletuskirjas (vt toimik, lk 40). Samuti on tunnistaja xxxkohtule antud ütlustes kinnitanud, et ta nägi vahetult (hagis märgitud) rahasummade üleandmist OÜ xxx kontoris ning et raha üleandmine toimus samaaegselt võlakirja koostamisega (vt toimik, lk 57). Kostja vastupidist tõendada pole suutnud. Kohus märgib, et ülalnimetatud xxx koostatud seletuskirjas sisalduvad selgitused ka võla tasumise kohta. Samas ei ole kostja käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tuginenud sellele, et kostja on sõlmitud võlakirjast tulenevad kohustused täitnud. Kostja on väitnud, et hagiavalduses märgitud kohustust pole tekkinud. Lisaks juhib kohus tähelepanu VÕS § 80 lg-le 1, mille järgi
saab täitmist kolmandale isikule lugeda kohustuse kohaseks täitmiseks üksnes juhul kui pooled on selles kokku leppinud või see tuleneb võlasuhte olemusest. Seega on kostjal tekkinud 7. juulil 2004.a sõlmitud võlakirja (laenulepingu) alusel täitmata 79107 krooni suuruse laenusumma tagasimaksmise kohustus.
10.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Nõude rahuldamisel lähtub kohus järgmistest õiguslikest kaalulustest. Poolte vahel sõlmitud võlakirjas viivitusintressi (s.h intressimäära) osas kokkulepped puuduvad. Seega tuleb juhinduda VÕS § 113 lg-st 1, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga 1. juuli 2005.a teatisele oli viidatud intressimääraks enne 1. juulit 2005.a 2 % ning vastavalt Eesti Panga 30. detsembri 2005.a ja 30. juuni 2006.a teatistele oli intressimääraks enne 1. jaanuari 2006.a 2,25 % ning enne 1. juulit 2006.a 2,75%. Vastavalt 29. detsembri 2006.a Eesti Panga teatisele oli põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2007.a oli 3,5 %. 2. juuli 2007.a teatise kohaselt oli kõnealuse intressimäära suuruseks enne 1. juulit 2007.a 4 %. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust lähtudes tuleb seadusjärgseks viivisemääraks ajavahemikus alates 1. juulist 2005.a kuni 31. detsembrini 2005.a lugeda seega 9,25% aastas ning 1. jaanuarist 2006.a kuni 30. juunini 2006.a 9,75% aastas, 1. juulist 2006.a kuni 31. detsembrini 2006.a 10,5% aastas ning alates 1. jaanuarist 2007.a 11% aastas.
11.7. juulil 2004.a sõlmitud võlakirjast (laenulepingust) tulenevalt pidi kostja laenusumma tagasi maksma 7. juulil 2005.a. Kohustuse täitmisega on kostja seega viivituses alates 8. juulist 2005.a. 2005.a oli kostja kohustuse täitmisega kokku viivituses 177 päeva, ühe päeva viivise suurus summalt 79107 krooni oli ülaltoodust lähtudes 20,05 krooni (s.o 79107 kr x 9,25% : 365). Viivisenõude suurus perioodi 08.07.2005-31.12.2005 eest on seega kokku 3548,85 krooni (s.o 177 x 20,05 kr). Perioodi 01.01.2006-30.06.2006 jääb 181 kalendripäeva. Ühe päeva viivise suurus summalt 79107 krooni kõnealusel ajavahemikul oli 21,13 krooni (s.o 79107 kr x 9,75% : 365) ning viivisenõue kokku seega 3824,53 krooni (s.o 181 x 21,13 kr). Ajavahemikus 01.07.2006-31.12.2006 on 184 kalendripäeva. Päeva viivise suurus summalt 79107 krooni vastaval perioodil oli 22,76 krooni (s.o 79107 kr x 10,5% : 365) ning viivisenõue kokku seega 4187,84 krooni (s.o 184 x 22,76 kr). 2007. aasta osas on hageja esitanud viivisenõude 51 kalendripäeva eest (01.01.2007-20.02.2007). Ühe päeva viivise suurus summalt 79107 krooni nimetatud perioodil on 23,84 krooni (s.o 79107 kr x 11% : 365), mis teeb viivisenõudeks kokku 1215,84 krooni (s.o 51 x 23,84 kr). Kokku oleks hagejal ajavahemiku 08.07.2005-20.02.2007 õigus nõuda kohtu hinnangul kostjalt viivist 12777,06 krooni (s.o 3548,85 kr + 3824,53 kr + 4187,84 kr + 1215,84 kr). Viivisenõude rahuldamisel lähtub kohus vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 siiski hageja nõudest ning mõistab viivise välja 8306 krooni ulatuses. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 79107 krooni ning viivitusintressi (viivise) perioodi eest alates 8. juulist 2005.a kuni 20. veebruarini 2007.a kogusummas 8306 krooni.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.