AS Hansa Liising Eesti hagi AS Guttler SKG vastu 93 645, 98 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Guttler SKG apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti, esindaja Kadri Valdre Kostja AS Guttler SKG, esindaja Agne Koks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2007 otsus osaliselt põhjendavas osas. Hagi rahuldada käesolevas otsuses toodud põhjenduste alusel.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Apellatsioonimenetluse kohtukulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS Hansa Liising Eesti esitas 01.07.2005 Harju Maakohtule hagi AS Guttler SKG vastu, paludes kostjalt välja mõista 93 645, 98 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 24.07.1997 kapitalirendi lepingu nr 972442L, mille esemeks oli traktor Valmet 6300X, metsaveokäru Kronos 120 ja metsatõstuk Kronos. Lepinguga kohustus hageja omandama vara ja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ning kasutusse. Kostja kohustus tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule.
2.Kostja makseraskuste tõttu sõlmisid pooled 02.12.1998 laenulepingu, mis sai kapitalirendi lepingu nr 972442L lahutamatuks osaks. Kuna kostja oma kohustusi korrektselt ei täitnud, siis lõpetas hageja 28.06.1999 ühepoolselt lepingu ennetähtaegselt.
3.12.05.2005 saatis hageja kostjale teatise, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja kohustusest tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul.
4.Hagejal õnnestus müüa vara hinnaga 215 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli kokku 308 645,98 krooni, sellest kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 269 748,54 krooni, tähtajaks tasumata rendimaksed 38 897,44 krooni. Vara realiseerimisest tulenev reaalne kahjum 93 645,98 krooni koosneb hageja nõudest 308 645,98 krooni, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa 215 000 krooni (ilma käibemaksuta).
5.Hageja tegi kostjale vara ostmiseks ettepaneku koos võla tasumisega. Kuna kostja ei sõlminud vara ostmiseks lepingut, siis jätkas hageja vara müüki. Hageja müüs vara AS Trailway Rental vahendusel. Kostja esitatud AS-i Taure hind varale ei sisalda konkreetse vara turuväärtust, kuna hinnang on antud ülevaatuseta. Kostjalt saadud vara vajas remonti, mida kinnitab vara üleandmise akt. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja võõrandas kostjale liisitud vara kolmandale isikule tunduvalt alla selle turuväärtuse. Kostja tõendab seda tõendiga, mis on väljastatud äriühingu poolt, kelle igapäevane majandustegevus on seotud sama laadi tehnika müügiga. 13.03.2000 tegi hageja kostjale pakkumise vaidlusaluse vara osas kapitalirendilepingu koos maksegraafikuga sõlmimiseks. Vara turuväärtuseks märgiti 350 000 krooni. Kostja soovis vara tagasi saada, kuid enne kui tehinguni jõuti, realiseeris hageja vara 215 000 krooni eest kolmandale isikule. Kostja avaldas soovi vara omandamiseks, kuid hageja teavitas, et vara on võõrandatud ajal, mil see ei olnud veel võõrandatud. Kostja leiab, et hageja ei käitunud heas usus ja on oma käitumisega tekitanud iseendale kahju.
7.Väär on hageja seisukoht selles, et kostja ei ole oma võlgnevust tasunud 12.05.2005 saadetud kirja kättesaamisest 14 päeva jooksul. Kostja palus hagejal esitada nõude aluseks olevad dokumendid, mida aga hageja ei teinud. Kostjale oli selgusetu, mille eest tal oli hagejale võlg. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle põhjustanud kahju TsK § 222 järgi. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 06.06.2007 otsusega hagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus asjaolude üle, et 24.07.1997 sõlmitud kapitalirendi leping nr 972442L, mille esemeks oli traktor Valmet 6300X, metsaveokäru Kronos 120 ja metsatõstuk Kronos öeldi hageja poolt 28.06.1999 üles kostjapoolse maksekohustuse täitmata jätmise tõttu (tl 10-21). Eelnevalt sõlmis hageja kostjaga 02.12.1998 laenulepingu, mis sai kapitalirendi lepingu nr 972442L lahutamatuks osaks (tl 51-53). Kohtuistungil antud selgituste kohaselt sõlmiti laenuleping selleks, et kostja saaks jätkata kapitalirendi lepingust tulenevate kohustuste täitmist vastavalt maksegraafikule.
9.Lepingu ülesütlemise seisuga oli vara jääkväärtus 269 748,54 krooni ning tähtajaks tasumata rendimaksed 38 897,44 krooni. Vastavasisulised kirjalikud teated saadeti kostjale ja esitati kohtule (tl 23, 24-25, 54, 55). Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja vastavalt lepingu p 13.6 (tl 20) vara viivitamatult liisingufirmale või tema poolt nimetatud esindajale üle andma. Kohtuistungil selgus, et kostja kasutuses olnud vara anti üle liisingufirma esindajale üle kostja asukohas 05.01.2000, seega 6 kuud hiljem.
10.Kohtule on esitatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktid, millelt puuduvad kostja esindaja allkirjad üleandmise kohta (tl 56-57). Samas on aktides vigastuste loetelu. Kohus asus seisukohale, et eelmärgitud üleandmise-vastuvõtmise aktid tuleb jätta tõendina arvestamata juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5. Eelnimetatud aktid oleks tõendina arvestatavad, kui neile oleks alla kirjutanud vara üleandja (kostja esindaja) ja vara vastuvõtja. Samas ei ole kostja tõendanud, et üleantav vara oleks olnud puudusteta. Kohus leidis, et vara kasutamisel 2,5 aastat metsa töötlemisel ei ole seda võimalik hoida nii, et see
oleks veatu.
11.Kostja oleks pidanud üles näitama hoolsust vara tagastamisel selle omaniku esindajale fikseerimaks üleantava vara olukorra (koostama akti, fotografeerima jne). Kostja esindaja ei kirjeldanud vara seisundit rohkem kui et see oli korras. Kohus ei kahelnud, et vaidlusalune vara oli kasutuskõlblik, kuid ilmselt vajas 2,5 aastat metsa töötlemisel kasutusel olnud vara enne müüki korrastust sh osade detailide väljavahetamist.
12.Kohus leidis, et kuna lepingust tulenevate kohustuste täielik täitmine pidi toimuma pärast 01.07.2002, kuulub kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatu. VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
13.Vaidlus on liisingueseme hinna üle. Vara on võõrandatud 215 000 krooni (käibemaksuta) eest 23.05.2000 (tl 55). Kostja väitel müüdi vara hageja poolt tunduvalt alla turuhinna. Kostja on kohtule esitanud AS Taure (tl 38) poolt koostatud hindamisakti, millest nähtuvalt vara turuväärtus on hinnatud seisuga märts 2000 vahemikus 330 000 – 380 000 krooni (tl 38). Samas on eelnimetatud hinnang antud varale, mida hindaja isiklikult ei näinud. Seega tegemist on teoreetilise hinnanguga, võttes arvesse tavapärast kulumit ja läbisõitu ning eeldusel, et varal puuduvad igasugused vigastused.
14.Kostja väide, et vara turuväärtuseks oli 350 000 krooni s.o hind, mida hageja talle vara liisimiseks 03.03.2000 pakkus ning millega oleks tulnud vara võõrandada kolmandale isikule, ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud (tl 39). Eelnimetatu on üks võimalikest turuhindadest, millega vara omanik soovis vara müüa, kuid see ei õnnestunud. Kuivõrd kostja ise ei olnud aktiivne eelmärgitud hinnaga vara omandamisel, ei saa kostja järeldada, et see ongi vara turuväärtus, alla mille ei oleks vara omanik tohtinud vara võõrandada. Pigem annab kostja käitumine kinnitust, et eelmärgitud hinnaga vara võõrandamine ei õnnestunud.
15.Hageja poolt kostja esitatud pakkumise tähtaeg oli 27.märts 2000 ( tl 39). Kohtule esitatud kostja liisingutaotlusest ei nähtu, et see oleks hagejale esitatud määratud tähtajaks (tl 37). Lisaks pakkumisele on kostja saanud ka uue kapitalirendi lepingu näidismaksegraafiku, mille kohaselt oleks esimene makse pidanud toimuma 13.03.2000 ja teine makse 30.04.2000 (tl 40). Seega kostja, soovides saada vara, oleks pidanud asuma esimesel võimaluse lepingu täitmisele vastavalt maksegraafikule sõltumata sellest, et maksegraafik oli näidiseks. Kostja etteheide, et temale keelduti vara müümast 5 päeva enne vara reaalset müümist, ei ole asjakohane, kuna vara müüki korraldas selleks volitatud isik, mitte hageja ise.
16.Võttes arvesse kohtule esitatud tõendid, asus kohus seisukohale, et vara turuhind on tema müügihind, seega 215 000 krooni. Vara realiseerimisest tulenev reaalne kahjum 93 645,98 krooni koosneb hageja nõudest 308 645,98 krooni, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa 215 000 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 23). Apellatsioonkaebuse põhjendused
17.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kohus kohaldas otsuse tegemisel vääralt materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
18.Kohtu seisukoht, nagu oleks vaidlusaluse vara turuhind selle müügihind, ei tulene esitatud tõenditest. Kostja esitas AS Taure poolt koostatud hindamisakti, mille kohaselt jäi liisingulepingu esemeks oleva metsaveotraktori turuväärtus seisuga märts 2000 vahemikku 330 000 – 380 000 krooni. Hinna kujunemisel on arvestatud traktori vanust, läbisõitu, kulumit jm, mis mõjutavad kujunevat müügihinda. AS Taure omab pikaajalisi kogemusi
tehnika, ennekõike traktorite ja põllumajandusmasinate vallas. Kohus asus aga seisukohale, et tegemist on teoreetilise hinnanguga ja selle andmisel ei ole arvestatud traktori puudusi. Puuduste olemasolu kohus eeldab ning peab seda tõendatuks ilma vastavate tõenditeta, st nimetatu osas on kohus vabastanud hageja tõendamiskohustusest. Millistele tõenditele tugineb kohtu arvamus, et vara kasutamisel 2,5 aastat metsa töötlemisel ei ole võimalik seda hoida nii, et see oleks veatu, jääb kostjale selgusetuks. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks traktoril puuduste olemasolu.
19.Kahju olemasolu tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja ei esitanud selle kohta tõendeid, et traktoril oleks olnud puudused, mis tingisid selle müügi tunduvalt alla turuhinna. Kostjale jääb selgusetuks kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud olema hoolsam ja fikseerima vara seisukorra ning et kostja ei kirjeldanud vara seisundit rohkem, kui et see oli korras. Sellega kohus leidis, et kostja oleks pidanud vigastuste puudumist (negatiivset asjaolu) tõendama, tehes selleks vastavad toimingud. Kohtu poolt eeldatavaid toiminguid oleks pidanud teostama ka hageja. Kohus jagas tõendamiskoormuse poolte vahel ebavõrdselt ja ei kohelnud pooli võrdselt, millega rikkus oluliselt TsMS § 7.
20.Kohus leidis ekslikult, nagu oleks vara tulnud kostja arvates võõrandada kolmandatele isikutele hinnaga 350 000 krooni. Tegemist oli pakutava hinnaga, millega kostja oli nõus metsaveotraktori liisima. Kostja esitas eelnevate läbirääkimiste tulemusel hagejale 03.03.2000 liisingutaotluse, mille kohaselt oli taotletav vara hinnaga 350 000 krooni, mis oli vara selle hetke turuväärtus. Hageja esitas 13.03.2000 kapitalirendi pakkumise nr 15442 koos näidismaksegraafikuga. Tehinguni ei jõutud põhjusel, et vara realiseeriti odavamalt ning kostjale arusaamatutel põhjustel kolmandale isikule. Hageja ei suutnud kohtus selgitada, miks ja millistel tingimustel seda tehti ja miks kostjat kuni maini 2005 ei informeeritud vara realiseerimise hinnast. Hageja ei ole viie aasta vältel kostja poole pretensiooniga pöördunud.
21.Hagejal oli võimalus realiseerida metsaveotraktor hetkel kehtiva turuhinnaga ning kostja oli nõus seda hinda maksma. Hageja ei realiseerinud oma õigusi heauskselt ja tekitas sellega kostjale põhjendamatut kulu. Väide, et varale õnnestus ostja leida hinnaga 215 000 krooni, on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milliseid pakkumisi, kellele ja milliste hindadega ta on teinud ja kas neid üldse tehti. Selle asjaolu jättis kohus tähelepanuta.
22.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud ilma lepingut sõlmimata asuma tegema makseid näidismaksegraafiku alusel. Poolte õigused ja kohustused tulenevad sõlmitud lepingust, mitte näidismaksegraafikust. On põhjendatud, et kostja ootas ära hageja seisukohad ning tavaks oleva kirjalikus vormis lepingu sõlmimise.
23.Kohus kohaldas vääralt võlaõigusseaduses sätestatut. Poolte vahel sõlmitud leping öeldi hageja poolt üles 28.06.1999. Sellest kuupäevast lõppesid poolte vahel lepingulised suhted, mistõttu kuuluvad käesolevas õigusvaidluses kohaldamisele TsK sätted. Apellatsioonkaebuse vastus
24.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. AS Taure hinnang varale on pealiskaudne ning ei anna hinnangut konkreetse lepingu esemeks olnud vara seisukorrale ja sellest lähtuvalt ka konkreetse vara müügihinnale. Antud tõendit ei saa vara väärtuse hindamisel arvestada. Vara müügihind ja seega vara harilik väärtus oli 215 000 krooni. Vara realiseerimise vajalikkus tulenes otseselt kostjapoolse rikkumise tagajärjel lepingu ülesütlemisest. Hageja leiab, et tulenevalt TsK § 222 lg-st 1 on tal õigus saada lepingu rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist. Kostja on kohustatud hüvitama vara jääkmaksumuse ja müügist saadud summa vahe. Kuna vara ei olnud võimalik realiseerida hinnaga, mis kataks kõik hageja poolt vara soetamisel tehtud kulutused, tekkis hagejale kahju 54 748, 54 krooni, millele lisandub veel tasumata
rendimaksete võlg 38 897, 44 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada põhjendavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi tuleb rahuldada käesolevas otsuses toodud põhjenduste alusel.
26.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti VÕS sätteid. Poolte vahel lõppesid kapitalirendilepingust tulenevad suhted ja sellest tulenev väidetav kahju tekkis enne VÕS kehtima hakkamist, mistõttu tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada TsK sätteid.
27.Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, et kostjal ei olnud kohustust varal vigastuste puudumist, so negatiivset asjaolu tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel kohased ka maakohtu tõenditel mittepõhinevad oletused selle kohta, et varal võisid selle kasutamisel 2,5 aasta jooksul tekkida vead ja vara vajas enne müüki korrastust. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu oleks kostja pidanud ilma lepingut sõlmimata hakkama makseid tasuma näidismaksegraafiku alusel. Poolte õigused ja kohustused tulenevad sõlmitud lepingust, mitte näidismaksegraafikust. Käesolevas otsuse punktis toodud maakohtu põhjendused tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast jätta välja.
28.Vaidluse lahendamisel on olulised alljärgnevad asjaolud, mille üle ei ole vaidlust: 24.07.1997 sõlmiti poolte vahel kapitalirendi leping nr 972442L. Lepingu esemeks olid traktor Valmet 6300X, metsaveokäru Kronos 120 ja metsatõstuk Kronos (edaspidi – vara). Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata lepingu alusel tasumisele kuulunud maksed summas 38 897, 44 krooni. 28.06.1999 lõpetas hageja ühepoolselt lepingu ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamise seisuga oli vara jääkväärtus 269 748, 54 krooni. Kostja tagastas hagejale vara 05.01.2000. Hageja müüs vara AS Trailway Rental vahendusel 23.05.2000 hinnaga 215 000 (käibemaksuta).
29.Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse (308 645, 98 krooni) ja vara võõrandamisest saadud summa (215 000 krooni käibemaksuta) vahe kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks TsK §-de 173 lg 1, § 174 ja § 222 lg 1 alusel. Kostja leiab, et ta ei ole lepingu rikkumisega hagejale kahju tekitanud.
30.TsK §-de 173 lg 1 ja 174 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohaselt ja ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 222 järgi kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud.
31.TsK § 222 järgi esitatud nõude rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik rikub oma kohustusi, hagejal tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Võlgnik vabaneb TsK § 227 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi. Seega pidi hageja kahju hüvitamise nõude eeldusena muu hulgas tõendama ka seda, et kahju on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuli kohtul seega leida vastus küsimusele, kas kostja poolt kasutusrendilepingu
rikkumine põhjustas hagejale kahju hagiavalduses märgitud (hageja nõutud) ulatuses. Selle nõude lahendamisel tuleb arvestada kahju hüvitamise eesmärki. Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine. Kahjuhüvitisnõude kontrollimine kahju hüvitamise eesmärgi kaudu tähendabki põhjusliku seose olemasolu tuvastamist.
32.Kasutusrendilepingu alusel annab rendileandja poolte vahel kokkulepitud ajavahemikuks rentnikule lepingus kokkulepitud vara tasu eest valdamiseks ja kasutamiseks. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta rikkus lepingut sellega, et jättis lepingujärgsed rendimaksed nõuetekohaselt tasumata (lepingu üldtingimuste p 2.4), mistõttu tekkis maksete võlg 38 897, 44 krooni, mis andis hagejale lepingu üldtingimuste 13.1.2 järgi aluse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist tagastas kostja hagejale kui vara omanikule rendilepingu esemeks olnud vara. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale nii rendimaksete võlg kui ka liisingueseme omandamisega tekkinud kulu (vara jääkmaksumus) ulatuses, mida ei kata vara realiseerimisest saadav raha. Eelnimetatu eest raha nõudmine täidab antud juhul kahju hüvitamise eesmärki - asetada kahju kandnud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Seega on olemas põhjuslik seos kostja poolt lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.
33.Vaidlus on selle üle, kas vara müügihind vastas turuväärtusele või mitte. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas müügist saadav raha oleks pidanud katma hagejale tekkinud kahju täies ulatuses ja kostjal ei oleks sellisel juhul kahju hüvitamise kohustust. Asja materjali kohaselt määrati 05.01.2000, mil vara anti müügi teostamiseks üle AS-le Trailway Rental, selle hinnaks 215 000 krooni ja 23.05.2000 vara sellise hinnaga ka müüdi (tl 55). Nende asjaolude üle ei olnud maakohtus vaidlust ja nimetatud müügihinnast lähtus kahju suuruse kindlakstegemisel põhjendatult ka maakohus. Kostja seisukoht, et vara müüdi tunduvalt alla selle turuväärtust, ei ole tõendatud ega seetõttu arvestatav. Puudub küll alus kahelda AS Taure pädevuses, kuid tema tõend (tl 38) kajastab sama kategooria tehnika keskmist turuväärtust, mitte vaidlusaluse vara turuväärtust. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta AS Taure tõendit ei arvestanud. Asjaolu, millised konkreetsed puudused vaidlusalusel varal olid, ei oma ringkonnakohtu hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Oluline on, millise hinnaga oli võimalik seda vara müüa ja seda müügihinda tuleb kahju tekkimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 29 lg 2 järgi lugeda vara harilikuks väärtuseks ehk turuhinnaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu esemeks olnud vara saanuks müüa kõrgema hinnaga. Asjaolu, et müügiprotsess kestis küllaltki kaua ligi viis kuud, muudab kostja sellekohase väite ebausutavaks. Kostja 03.03.2000 liisingutaotluses märgitud vara hind ei tõenda vara tegelikku turuväärtust.
34.Asjaolu, et kostja soovis pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist sõlmida hagejaga uue liisingulepingu, kuid selle sõlmimiseni ei jõutud, ei vabasta kostjat hagejale kahju hüvitamise kohustusest. Pärast kostjaga lepingu lõpetamist oli hagejal õigus otsustada, mida kostja poolt tagastatud lepingu esemeks olnud varaga edasi teha – kas müüa see lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju katteks või sõlmida uus liisinguleping kas kostja või mõne teise isikuga.
35.Ka see, et hageja ei informeerinud kostjat kuni 2005.aasta maini vara müügihinnast ega pöördunud kostja poole pretensiooniga, ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest.
Seadus ja pooltevaheline kapitalirendileping sellist kohustust hagejale ei pannud. Hageja ei pidanud ka käesoleva asja menetluse käigus tõendama, milliseid pakkumisi, kellele ja milliste hindadega müügiprotsessi käigus tehti. Kuna hagejal ei lasunud kohustust teavitada kostjat vara müügiprotsessist ega hinnast, millega vara müügile pandi, ei kaotanud hageja sellise mitteteatamise korral ka õigust nõuda lepingu rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist.
36.Kuna hagejal ei lasunud kohustust sõlmida oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud kostjaga uus liisinguleping, ei ole kostjal õigust keelduda oma kohustuste täitmisest ka tuginedes hageja käitumise väidetavale vastuolule sel ajal kehtinud TsÜS §-s 108 sätestatud hea usu põhimõttega. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud kõik apellatsioonkaebuses esitatud väited hageja poolt kohustuste rikkumise ja kostjal kahju hüvitamise kohustuse puudumise kohta.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus poolte apellatsioonimenetluse kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kummagi poole enda kanda.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.