Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse M S vastu 3 561.33 krooni soojavõla, 280.- krooni riigilõivu ja 264.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et M S, olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.5912 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa, omanik on jätnud tasumata M S poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud M S igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“märts 2005.a. moodustub M S võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 3 561.33 krooni, mis on M S poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriühistu seaduse §13 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. M S seda teinud ei ole ning M S on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 3 561.33 krooni. Palub hagi rahuldada. Menetluse kestel esitas Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja P P kohtule kirjalikud hageja seisukohad (tl.28), mille kohaselt ei rakenda Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tagasiulatuvalt Osaühingu Virgas akti 01.oktoobrist 2003.a. so ajavahemiku alates 01.detsembrist 1999.a. kuni 01.juunini 2003.a. eest. Osaühingu Virgas akti 01.oktoobrist 2003.a. kohaselt on korteri, asukohaga: xxx , Ida – Virumaa, uueks soojuskoormuseks, peale alternatiivküttele üleminekut, 6,6% endisest kütmisele kuulunud pinnast ehk 4,8 m2. Osaühingu Virgas poolt arvestatud uut soojuskoormust arvestab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus alates selle kindlakstegemisest Osaühingu Virgas poolt so alates 01.oktoobrist 2003.a.. Eelneva perioodi kohta rakendab Aktsiaselts Kohtla

– Järve Soojus Kohtla – Järve Linnavolikogu määruse nr.44 11.novembrist 1998.a. sätteid, mille kohaselt oli Kohtla – Järve linnas asuva paljukorterilises elumajas alternatiivküttele üleläinud korteri uueks soojuskoormus 15% sellest soojuskoormusest, mis oli korteril enne alternatiivküttele üleminekut. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus palus hagi rahuldada täies ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.15) kostja, M S, tunnistab hagi osaliselt summas 1 600.45 krooni. Ülejäänud osas M S hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole M S tarbinud soojusenergiat 3 561.33 krooni eest ajavahemikul alates 01.detsembrist 1999.a. kuni 01.juunini 2003.a.. Alates 01.oktoobrist 2003.a. tegi Osaühing Virgas aktiga kindlaks, et korteri, asukohaga: xxx Ida – Virumaa, tegelikuks soojuskoormuseks on 6,6%, mitte aga 15% nagu seda nõuab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus. M S nõuab Osaühingu Virgas akti tagasiulatuvat rakendamist. Kohtukulud palub panna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja P P palus kohtuistungil hagi rahuldada ja M S välja mõista 3 561.33 krooni soojusenergia võlga, 280.- krooni riigilõivu ja 264.20 krooni kohtukulusid. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi M S on oma korterist keskkütteradiaatorid välja lõiganud ja läinud üle alternatiivküttele on ta siiski kohustatud tasuma elumaja üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldriruumid, soojussõlme ruum ning muud tehnilised ruumid elumajas) kütmise eest, samuti on M S kohustatud tasuma tema poolt tarbitud jääksoojuse eest, mis tuleneb sellest, et ülejäänud maja köetakse keskküttesüsteemist, mille tõttu kandub M S korterisse soojusenergia ehituskonstruktsioonide kaudu. Jääksoojuse tarbimise tõttu on M S võimalik kokku hoida alternatiivkütte kulude pealt, kuna ehituskonstruktsioonid on juba eelsoojendatud kogu maja küttesüsteemi poolt. Vastavalt kohtule esitatud arvestusele kuulub M S poolt tasumisele ainult 15% kogu korteri soojaarve summalt (jääksoojuse ja üldruumide kütmise eest), mille tõttu moodustub M S võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees ainult 3 561.33 krooni ajavahemiku alates 01.detsembrist 1999.a. kuni „01“juunini 2003.a.eest. 15% soojuskoormuse alternatiivküttele üleläinud korterites on kehtestanud Kohtla – Järve Linnavalikogu oma määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a.. Alates 01.oktoobrist 2003.a. lasi M S Osaühingul Virgas mõõta ja välja arvestada korteri tegeliku soojuskoormuse, milleks on 6,6%. Nimetatud soojuskoormust rakendab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus suhetes M S alates 01.oktoobrist 2003.a.. Tagasiulatuvalt uue soojuskoormuse rakendamist ei pea Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus võimalikus.

Kostja, M S, tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt summas 1 600.45 krooni, mis moodustub 6,6% soojuskoormusest ajavahemiku alates 01.detsembrist 1999.a. kuni 01.juunini 2003.a. eest. Nimetatud soojuskoormuse tegi kindlaks Osaühing Virgas oma arvestustes. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt nõutud 15% soojuskoormust M S nõus maksma ei ole, mille tõttu palub hagi tema vastu rahuldada osaliselt. Asus kohtuistungil seisukohale, et Kohtla – Järve Linnavolikogu määrus nr.44 11.novembrist 1998.a. „Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine“ on soovitusliku iseloomuga, mille tõttu ei saa neilt 15% soojusenergia kogumaksumusest sisse nõuda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.5912 ärakirjaga (tl.7). Maksekorraldusega nr.70 (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud M S võlaarvestusega (tl8-11). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.5-6). M S kirjaliku vastusega kohtule (tl.15). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaga 23.oktoobrist 2003.a. (tl.16), milles Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus teatab M S, et vastavalt Osaühingu Virgas poolt koostetud aktile 01.oktoobrist 2003.a. on M S korteri allesjäänud küttepinnaks alates 01.oktoobrist 2003.a. 4,8 m2. Tagasiulatuvalt Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus M S ümberarvestusi ei teosta. M S kirjaliku avaldusega Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus (tl.17). M S poolt koostatud omapoolse võlaarvestusega (tl.18), mille kohaselt võlgneb M S Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus 1 600.45 krooni. Osaühingu Virgas poolt koostatud korteri, asukohaga: xxx , Ida – Virumaa, soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestus keskküttesüsteemist täieliku väljalülitamise korral alates 01.oktoobrist 2003.a. (tl.19-22). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega (tl.28). Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a. „Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine“ (tl.29-31). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt M S esitatud arvetega (tl.32-47). Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt 04.märtsil 2004.a. koostatud „Eksperthinnanguga korterelamutes üksikute korterit küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel“ (tl.48-54). Nimetatud eksperthinnangu kohaselt peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20%-70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevates tingimustest.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Kohus rakendab ka Kohtla – Järve Linnavolikogu määrust nr.44 11.novembrist 1998.a.. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et M S, olles korteriomandi, asukohaga:

xxx , Ida – Virumaa, omanik on kohustatud kandma temale arvestatud ulatuses (15% kogu korteri soojaarvest) kogu elumaja, milles asub korter, kütmise kulu. 15% küttekulude määr on kindlaks määratud Kohtla – Järve Linnavalikogu määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a.. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi eksperthinnangu kohaselt võivad küttekulud alternatiivküttele üleminekul jääda vahemikku alates 20%-ist kuni 70%-ni.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.